3-15-3237/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS e s i a l g s e õ i g u s k a i t s e k o h a l d a m i s e t a o t l u s e l a h e n d a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-15-3237 Määruse kuupäev 05.01.2016 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.T. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks seonduvalt Tartu Vangla tegevusega

Resolutsioon 1. Vabastada A.T. riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse esitamisel; 2. Jätta A.T. esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus haldusasjas nr 3-15-3237 rahuldamata; 3. Tagastada A.T. taotluse juurde lisatud vaiete originaalid ning asendada originaalid toimikus koopiatega. 4. Määrus saata A.T., Tartu Vanglale ning Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 2 peale on õigus esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määruse resolutsiooni p 1 on võimalik sama tähtaja jooksul vaidlustada esitades määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu.

Asjaolud

1. 31.12.2015 saabus Tartu Halduskohtusse kinni peetava isiku A.T. pöördumine pealkirjaga „Esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus“. Taotluse juurde oli lisatud kaks Tartu Vanglale adresseeritud vaiet vastavatel blankettidel. A. T. palub taotluses edastada vaided Tartu Vanglale menetlemiseks, sest tema käest keelduti neid vastu võtmast. Vaiete esitamine on vajalik esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

A. T. esimene vaie puudutab kirjavahetuse piiramist vanglas. Väidetavalt on ta korduvalt taotlenud vanglalt dokumentide edastamist elektroonilisel teel (viimati taotles 28.12.2015 dokumentide edastamist Tartu Ringkonnakohtule), kuid sellest on keeldutud. A. T. on seisukohal, et vangla takistab tema suhtlemist kohtu ja advokaadiga. Vaides taotletakse elektroonilise kirjavahetuse võimaldamist VangS § 28 lg-s 3 nimetatud isikute ja institutsioonidega.

2 A. T. teine vaie puudutab sisseostude tegemist Tartu Vangla kauplusest. A. T. väidab, et vangla ei võimalda teha sisseoste sellisel määral, et sisseostude kogus kataks ajavahemiku ühest sisseostude korrast teiseni. Kaupade kogus on limiteeritud ja ostetud kaupa jagub kaheks nädalaks, kuid antud juhul tekib kolmenädalane ajavahemik (31.12.2015-21.01.2016). Enne viimast sisseostude tegemist (14.12.2015) ei teavitatud sellest, et järgmine kaupade tellimine toimub alles 13.01.2016 ja kauba saab kätte 21.01.2016. A.T. on saanud detsembris osta kauplusest vaid ühel korral, sest tal puudus raha ja tal oli planeeritud kaupu tellida 06.01.2016. Nüüd on see võimalus ära võetud. A.T. palub, et talle võimaldataks sisseostude tegemine 06.01.2016, et talle tekkivat kahju ära hoida.

2. Vastuseks Tartu Halduskohtu kohtunõudele teatas Tartu Vangla 04.01.2016, et A. T. oli 30.12.2015 võimalus esitada vaiet, kuid ta ei teinud seda. Kinnipeetav palus ametnikelt vaide blanketti ja A4 formaadis paberit. Vangla ei ole keeldunud vaiete vastuvõtmisest. Lisaks märkis vangla, et kinnipeetavatel oli 2015. a detsembrikuus võimalik kaupluse teenust kasutada kolmel korral. A.T. kasutas kaupluse teenust ühel korral, ostes kaks pakki sigarette.

Kohtu seisukoht

3. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. A.T. on taotlenud enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. Vastavalt HKMS § 111 lg-le 1 antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

A.T. vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et tema HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (30.08.2015-29.12.2015) laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 12,75 eurot, s.o (85 – 59,5)/4x2. Kohus on seisukohal, et menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud ning käesolevas menetlusetapis ei loe kohus taotlust ilmselgelt perspektiivituks. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus A.T. HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest taotluse esitamisel.

4. HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

HKMS § 249 lg 2 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal.

5. Kohus tõlgendab A.T. esialgse õiguskaitse taotlust selliselt, et selle sisuks on samad nõuded, mis A. T. on esitanud taotlusele lisatud vaietes ehk et A. T. taotleb esialgse õiguskaitse korras seda, et tal lubataks 06.01.2016 sisseoste teha ja et ta saaks kohtu ja advokaadiga suhelda elektroonilisel teel.

6. Kohus märgib, et üheks esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eelduseks on asjaolu, et kaebaja kinni peetava isikuna peab olema esitanud vanglale vaidlusaluses küsimuses vaide. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamine kohtule on lubatud vaid juhul, kui samal ajal on käimas vaidemenetlus. Käesoleval juhul väidab A.T., et ta soovis vaide/vaided esitada, kuid vangla keeldus nende vastuvõtmisest. Tartu Vangla väidab oma 04.01.2016 kohtule antud vastuses, et A. T. oli võimalus

3 vaiet esitada, kuid ta ei teinud seda. Kohtul puudub alus kahelda vangla vastuse tõele vastavuses. Seega peab antud juhul asuma seisukohale, et A.T. esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus ei ole kohtus lubatav, sest samas asjas ei ole käimas vaidemenetlust.

7. Olenemata eeltoodust märgib kohus alljärgnevat. A.T. ei ole oma taotluses märkinud, millised oleksid need kahjulikud tagajärjed, mis esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel talle saabuksid. Seonduvalt kauplusest sisseostude tegemisega märgib kohus, et A. T. oli 2015. a detsembrikuus võimalik kaupluse teenust kasutada kolmel korral. Taotluse esitaja kasutas kaupluse teenust ühel korral, sest tema enda sõnade kohaselt puudus tal raha, et enamatel kordadel sisseoste teha. Seega ei saa taotluse esitaja süüdistada Tartu Vanglat selles, et tal ei ole piisavas koguses kaupu. Lisaks nähtub vangla poolt kohtule edastatud A. T. ostunimekirjast, et perioodil september kuni detsember 2015 on A. T. soetanud kaupluse vahendusel igakuiseilt (ühe ostukorrana) vaid kaks pakki sigarette. 14.12.2015 ostetud sigaretid on A. T. detsembrikuus kätte saanud ja ka jaanuaris 2016 on tal soovi korral võimalik sigarette osta. Seega ei nähtu kahjulikud tagajärjed, mille saabumise vältimiseks A. T. esialgse õiguskaitse kohaldamist vajaks. Samuti ei ole A. T. selgitanud, miks on talle esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik seoses kirjavahetuse pidamisega kohtute ja advokaadiga. Taotlusest ei nähtu, millised kahjulikud tagajärjed saabuksid, kui taotluse esitaja ei saa koheselt suhelda kohtute ja advokaadiga elektroonilisel teel. Lisaks tuleb seonduvalt elektroonilise kirjavahetuse võimaldamisega tulevikus esitatavat kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks, sest kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada Internetti (VangS § 311) ja kinnipeetav saab kirjavahetust pidada posti teel, kusjuures kohtule edastatavad kirjad saadetakse vangla kulul (VSkE § 47).

8. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus A.T. esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata.

Kohus märgib selgituseks, et kohtul ei ole kohustust edastada esialgse õiguskaitse taotluse juurde lisatud kaebaja vaideid haldusorganile menetlemiseks. Tartu Vangla 04.01.2016 vastuse kohaselt ei ole A. T. viidatud vaideid vanglale esitanud. Kohus tagastab käesoleva määrusega A. T. vaiete originaalid, et ta saaks soovi korral need vanglale esitada ja asendab originaalid toimikus koopiatega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mare Priks kohtunik