Legislator Case Law & Legislation
3-14-52296/33 AI generated

3-14-52296/33 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-52296/33
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 13.03.2015. a otsus muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

Legislator headnote

AI generated

3-14-52296/33 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a otsus muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

Keywords

AI generated
disaster area violation of foreign territorial sovereignty subsidiary protection lack of standing of association prior administrative complaint request for protection status
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Agu Timmi, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

05.01.2016, Tartu

Haldusasja number

3-14-52296

Haldusasi

Suuremäe Karjäär OÜ kaebus Haaslava Vallavalitsuse

04.09.2014. a korralduse nr 154 tühistamiseks ja asja

uueks läbivaatamiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13.03.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Haaslava valla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Suuremäe Karjäär OÜ

Esindaja v.adv. Kaspar Lind

Vastustaja Haaslava vald

Esindaja v.adv. Robert Sarv

Kolmas isik Eesti Vabariik Riigimetsa Majandamise

Keskuse kaudu

Kaasatud haldusorganid Keskkonnaamet

Maa-amet

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 13.03.2015. a otsus

muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

2. Mõista Haaslava vallalt Suuremäe Karjäär OÜ kasuks välja apellatsiooniastmes

kantud menetluskulud summas 650 (kuussada viiskümmend) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 04.02.2016 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet väljastas 09.02.2012 Suuremäe Karjäär OÜ-le maavara kaevandamise loa

nr L.MK/321441 kehtivusajaga 13.02.2012-13.02.2017 liiva ja kruusa kaevandamiseks

Haaslava vallas Paluküla-Möldripalu liivamaardlal asuvas Paluküla II liivakarjääris uuele

mäeeraldisele. Täiendava tingimuse kohaselt peab katastriüksuse 18502:005:0042

karjäärialuse maa sihtotstarbe liigiks olema määratud mäetööstusmaa.

2. Suuremäe Karjäär OÜ esitas 15.03.2012 Maa-ametile taotluse Kastre metskond 59

katastriüksuse jagamiseks ja rendile andmiseks. Maa-amet palus 21.03.2012. a kirjaga

nr 6.11/3220 Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) korraldada Kastre metskond 59

katastriüksuse jagamine ja jagamisel moodustatavale rendileantavale katastriüksusele

mäetööstusmaa sihtotstarbe määramine ning üleandmine Maa-ametile.

3. RMK esitas 02.07.2012 taotluse 3-1.1/1034, milles ta palus Haaslava Vallavalitsuselt

Kastre metskond 59 katastriüksuse (katastritunnus 18502:005:0042) jagamist ja

moodustatavale Paluküla II liivakaarjääri alale jäävale katastriüksusele sihtotstarbeks

mäetööstusmaa määramist.

4. Haaslava Vallavalitsus jagas 11.03.2013. a korraldusega nr 31 Palukülas asuva Eesti

Vabariigile kuuluva Kastre metskond 59 katastriüksuse kaheks iseseisvaks katastriüksuseks:

Kastre metskond 59 pindalaga 48,49 ha, sihtotstarve maatulundusmaa ning Metsa pindalaga

8,91 ha, sihtostarve maatulundusmaa. Maa-amet teavitas 15.04.2013. a kirjaga nr 6.1-1/4654

Suuremäe Karjäär OÜ-d Haaslava Vallavalitsuse 11.03.2013. a korraldusest nr 31.

5. Suuremäe Karjäär OÜ esitas 15.07.2013 kaebuse Tartu Halduskohtule, milles ta palus

tühistada Haaslava Vallavalitsuse 11.03.2013. a korraldus nr 31 osas, millega jäeti muutmata

loodava Metsa kinnistu sihtotstarve mäetööstusmaaks ning saata taotlus maa sihtotstarbe

määramise osas vallavalitsusele uueks läbivaatamiseks.

6. Tartu Halduskohus tühistas 14.02.2014. a otsusega haldusasjas nr 3-13-1520 Haaslava

Vallavalitsuse 11.03.2013. a korralduse nr 31 osas, millega määrati moodustatud Metsa

katastriüksuse sihtotstarbeks maatulundusmaa ja jäeti sihtotstarve muutmata mäetööstusmaaks

ning kohustas Haaslava Vallavalitsust RMK 02.07.2012. a taotluse nr 3-1.1/1034 suhtes uue

otsuse tegema.

7. Haaslava Vallavalitsus otsustas 04.09.2014. a korraldusega nr 154 mitte muuta Metsa

katastriüksuse sihtotstarvet, kooskõlas maakorraldusseaduse (MaaKS) § 13 lg-ga 1, Vabariigi

Valitsuse 23.10.2008. a määrusega nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende

määramise kord“ (Kord) ning Haaslava valla üldplaneeringuga. Korralduse kohaselt ükski

kehtiv õigusnorm ega õiguse üldpõhimõte ei kohusta valda Metsa katastriüksuse sihtotsarvet

muutma, mistõttu puudub RMK-l õigus seda nõuda ning kaevandamisloa väljastamine riigi

poolt ei saa luua RMK-le ega Suuremäe Karjäär OÜ-le õiguspärast ootust, et kaevandamisloas

nimetatud mäeeraldisel saab kaevandama hakata ega võta omavalitsuselt õigust määrata

omavalitsuse territooriumi kasutamise põhimõtteid. Vald märkis, et vallavolikogu on

üldplaneeringus ette näinud, et antud maa-ala tuleb säilitada olemasolevana ning

vallavalitsusel ei ole pädevust muuta volikogu poolt ette nähtud valla ruumilise planeerimise

põhimõtteid. Veel märkis vald, et kohalike elanike suhtes oleks Metsa katastriüksuse

sihtotstarbe muutmine sõnamurdlik ning käesoleval juhul ei esine vältimatut vajadust

kaevandada maavara just Metsa katastriüksusel, seega mõjuv põhjus olemasoleva olukorra

muutmiseks puudub. Vald leidis, et keskkonnakaitselised eesmärgid prevaleerivad antud juhul

mäetööstusmaa sihtotstarbega ala suurendamise ees, sest puhas ja inimtegevuse mõjudest

puutumatu keskkond on atraktiivne elukeskkonnana ja võimaldab säilitada kohalikku loodust,

kuid karjääri avamine tähendab olemasoleva maastikupildi kardinaalset muutmist. Vald

märkis, et Paluküla II liivakarjääri avamisel avalduvad erinevad kahjulikud mõjutused –

müra, tolm, vibratsioon ning liivakarjääri teenindamiseks kasutatavate kohalike teede

koormus suureneb märkimisväärselt, kuid valla eelarve ei võimalda teede olukorra

halvenemist takistada. Vald tõi välja, et Suuremäe Karjäär OÜ omab kokku kolme

kaevandamisluba, seega on tal piisav juurdepääs maavarade kaevandamisele.

8. Suuremäe Karjäär OÜ esitas 02.10.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 10.02.2015

lõplikud seisukohad. Kaebaja palus tühistada Haaslava Vallavalitsuse 04.09.2014. a

korraldus nr 154 ja kohustada Haaslava Vallavalitsust muutma Haaslava vallas Paluküla külas

Metsa katastriüksuse nr 18502:005:0184 maa sihtotstarve mäetööstusmaaks. Alternatiivselt

palus kaebaja kohustada Haaslava Vallavalitsust tegema uue otsuse RMK 02.07.2012. a

taotluse nr 31.1/1034 osas maasihtotstarbe muutmise kohta. Kaebaja põhjendused:

1) Vastustaja püüab maa sihtotstarbe muutmise menetluses esitada põhjendusi, mis tulnuks

esitada kaevandamisloa väljastamise menetluses. Kaevandamisloa menetluse käigus

vastustaja vastuväiteid loa väljastamisele ei esitanud ega vaidlustanud luba. Jagades Kastre

metskond 59 katastriüksuse kaheks eraldi üksuseks puudus vastustajal, tuginedes MaaKS § 13

lg-te 1 ja 4 ning maapõueseaduse (MaaPS) § 2 p-de 1 ja 2 koosmõjule, võimalus keelduda

katastriüksuse sihtotstarbe muutmisest mäetööstusmaaks. Kuna vastustaja hindas võimalikku

vastuolu üldplaneeringuga sedavõrd oluliseks, et see välistab planeeritava karjääri loomise,

siis tulnuks vastuolule osundada kaevandamisloa menetluses. Haaslava valla 2007. a

üldplaneering ei piira vajadusel selle muutmist. Põhjendused, mille kohaselt karjääri avamine

mõjutab olemasolevat maastikupilti, avalduvad erinevad negatiivsed mõjud (müra, tolm,

vibratsioon) ning suureneb koormus kohalikele teedele, ei ole maasihtotstarbe muutmise

menetluses asjakohased.

2) Arvestus teede kasutustiheduse märkimisväärse kasvu kohta on hinnanguline ega tugine

objektiivselt arvestatavatele andmetele. Senine Paluküla karjääri aastane keskmine väljavedu

näitab, et suure tõenäosusega jääb reaalne karjäärimasinate liikluskoormus oluliselt

väiksemaks, kui vastustaja on oletanud. Sellist liikluskoormuse tõusu ei saa pidada kaalukaks

huviks, mis annaks aluse seada piiranguid karjääri rajamiseks. Vald on jätnud tähelepanuta, et

kuna planeeritav karjäär rajatakse riigimaale, laekuks maavara kaevandamisõiguse tasu

valdavas osas omavalitsusele. Samuti väheneks märkimisväärselt kahju keskkonnale ja

elukeskkonnale, mis kaasneb teehoolduseks vajalike materjalide transpordiga kaugemal

asuvatest karjääridest. Eeltoodud aspektid kaaluvad üle minimaalse mõju loodus- ja

elukeskkonnale, mis kaasneb karjääri rajamisega. Korraldusest ei nähtu, millisel õiguslikul

alusel on asutud seisukohale, et maa sihtotstarbe muutmisest keeldumise aluseks võiks olla

asjaolu, et isikule on juba varasemalt väljastatud mingi muu kaevandamisluba.

3) Tähendust ei oma, et Haaslava Vallavolikogu on 28.05.2010. a otsuses nr 19 „Geoloogilise

uuringu loa taotlusele ja geoloogilise uuringu loa väljastamise eelnõule arvamuse esitamine“

väljendanud vastuolu kaevandamisele, sest geoloogilise uuringu loa taotluse menetluses ei

küsitud seisukohta kaevandamise õigsuse osas, mistõttu selles toodud põhjendusi ei saa

lugeda piisavaks, et jätta maa sihtotstarve muutmata.

9. Tartu Halduskohus rahuldas 13.03.2015. a otsusega Suuremäe Karjäär OÜ kaebuse ning

tühistas Haaslava Vallavalitsuse 04.09.2014. a korralduse nr 154 ja kohustas vallavalitsust

RMK 02.07.2012. a taotluse nr 3-1.1/1034 suhtes uue otsuse tegema ning mõistis

vallavalitsuselt välja kaebaja kasuks menetluskulud summas 2355 eurot. Otsuse põhjendused:

1) Omavalitsuse õigus ja kohustus sihtotstarbe määramisel või muutmisel on seotud Korras

sätestatud sihtotstarvetest ja nende alaliikidest ning maaomaniku või maavaldaja poolt

rakendatud või rakendatavast maa sihtotstarbest ning otstarbekusest. Sellest tulenevalt puudub

vastustajal võimalus esitatud põhjenduste alusel jätta Metsa katastriüksuse maa sihtotstarve

muutmata mäetööstusmaaks. Uusi asjaolusid, mis oleksid peale kaevandamisloa väljaandmist

ilmnenud ja takistaksid maa sihtotstarbe muutmist, vastustaja esitanud ei ole. Metsa

katastriüksuse osas on Keskkonnaameti poolt välja antud kehtiv kaevandamisluba.

Kaevandamisloa väljaandmise ajal kehtis sama üldplaneering, millele tugineb vastustaja

käesolevas menetluses. Kui vastustaja nägi kaevandamise vastuolu kehtiva üldplaneeringuga

ja lubamatust üldplaneeringu muutmiseks ning oli samal seisukohal, mille esitas volikogu

28.05.2010. a otsuses, tuli vastavad seisukohad esitada kaevandamisloa menetluses.

2) Kaevandamisloa väljastamisega tekkis kaebajal õigustatud ootus maa sihtotstarbe

määramiseks vastavalt kaevandamisloale. Kaebaja ei saanud eeldada, et maa sihtotstarbe

määramise menetluses tekib sisuliselt uus kaevandamisloa väljaandmise ja selle

õiguspärasuse hindamise menetlus. Korralduses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, mida ei

saanud vastustaja välja tuua kaevandamisloa väljaandmise menetluses. Kui maasihtotstarve

on vastuolus valla üldplaneeringuga, on võimalik üldplaneeringut muuta. Riigikohus on

15.10.2013. a lahendis nr 3-3-1-35-13 märkinud, et MaaPS § 34 ei näe kaevandamisloa

andmisest keeldumise alusena ette vastuolu planeeringuga (p 19). Vastustaja esitab antud

menetluses seisukohti, mis oleksid tulnud esitada kaevandamisloa menetluses ning asjaolu,

kas karjääri avamine avaldab vallale negatiivseid või positiivseid mõjusid, ei saa olla aluseks

maa sihtotstarbe määramise menetluses, vaid sai olla oluline kaevandamisloa menetluses.

04.09.2014. a korraldus on vastuolus Korra § 6 p-ga 11.

3) Kuna vastustaja diskretsioon maa sihtotstarbe määramisel antud asjas ei ole redutseeritud

nullini, nagu märkis kohus ka haldusasjas nr 3-13-1520, ei ole võimalik kohtul teha

vastustajale kohustuseks määrata Metsa katastriüksusele sihtotstarbeks mäetööstusmaa, vaid

saab kohustada vastustajat tegema uue otsuse Metsa katastriüksusele sihtotstarbe määramisel.

Käesoleva asja menetlus ja järeldused annavad kinnitust, et Metsa katastriüksuse sihtotstarve

saab olla mäetööstusmaa, mitte maatulundusmaa.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10. Haaslava vald esitas 13.04.2015 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 13.03.2015. a otsus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta

menetluskulud kaebaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) Vastustajal oli õigus jätta Metsa katastriüksuse sihtotstarve muutmata. Vaidlustatud

korralduse põhjendused on asjakohased ja lubatavad katastriüksuse sihtotstarbe muutmata

jätmiseks. Kohus hindas vääralt vallavolikogu 28.05.2010. a otsust ja asus ebaõigele

seisukohale, et otsuses märgitud seisukohale pole võimalik kaevandamisloa väljastamise

menetluses tugineda. Kohus jättis tähelepanuta, et vaidlustatud korralduses esitatud asjaolud

esinesid ka 28.05.2010. a otsuse tegemise ajal ning vastustaja tegi juba 28.05.2010 seisuga

teatavaks, et neil asjaoludel teeb vald kaevandamise suhtes keelduva otsuse. Kaebaja ei ole

vaidlustanud vastustaja 28.05.2010. a korraldust. Nii geoloogilise uuringuloa kui

kaevandamisloa väljastamise menetlused on suunatud oma eesmärgi poolest kaevandamisele.

Järelikult tähendab ühes menetluses väljendatud põhimõtteline keelduv otsus kaevandamise

ärajäämist.

2) Riigikohus tunnustas (asjas nr 3-3-1-38-10) omavalitsuse õigust väljendada vastuseisu

kaevandamistegevusele uuringuloa väljastamise menetluses ning kaevandamisest huvitatud

isiku õigust vaidlustada omavalitsuse keelduv seisukoht (menetlustoiming) geoloogilise

uuringuloa väljastamise menetluses. Kuna omavalitsuse keelduval seisukohal on menetluse

lõpptulemuse osas siduv tähendus (v.a kui Vabariigi Valitsus ei otsusta teisiti), siis omab

geoloogilise uuringuloa väljastamise menetluses võetud seisukoht kaevandamise lubatavuse

osas lõplikult siduvat tähendust. Kuna 28.05.2010. a otsuse on vastu võtnud vallavolikogu,

puudub vallavalitsusel võimalus volikogu seisukohti ignoreerida. Katastriüksuse jagamine ei

tähenda, et vastustaja peab nõustuma ka sihtotstarbe muutmisega, kui vastustaja hinnangul

esineb kaalukamaid vastuväiteid, mis välistavad taotluse rahuldamise. Tegemist ei ole

vastuoluga RMK taotluse lahendamisel. Seega on kohus vääralt tõendeid hinnanud ja

materiaalõigust kohaldanud.

3) Kohus pole võtnud seisukohta kõigi väidete kohta. Kohus leidis ekslikult, et korralduses

märgitud faktilised asjaolud esinesid juba kaevandamisloa menetluse ajal. Üldistatult ei saa

väita, et valla territooriumi puudutav olustik pole sisuliselt viie aasta jooksul muutunud, mida

ka pole ükski menetlusosaline väitnud. Kohus on üldistavalt kaebajaga nõustunud, et

negatiivsed mõjud elukeskkonnale ja liikluskoormusele olid vastustajale teada juba

kaevandamisloa menetluse ajal, millega vastustaja ei nõustu, kuna arvates geoloogilise

uuringuloa menetlemisest kuni katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseni on kulunud üle kolme

aasta, mis tähendab, et valla üldise arengu tingimustes ei ole faktiline olustik samasuguseks

jäänud. Korralduses on liikluskoormusega seonduvaid väiteid põhjalikult käsitletud. Kuna

kohus jättis antud väited põhjendamatult kõrvale, siis on tegemist põhjendamiskohustuse

rikkumisega.

11. Suuremäe Karjäär OÜ esitas 28.05.2015 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub

jätta vastustaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata ning

kaebaja kohtukulud mõista vastustajalt välja. Kaebaja leiab, et kuivõrd geoloogilise

uuringuloa ja kaevandamisloa väljastamise menetlused on eraldiseisvad, ei oma vallavolikogu

poolt teises menetluses väljendatud seisukoht mingit tähendust kaevandamisloa väljastamise

menetluses. Kaevaja arvates ei ole kohus valesti kohaldanud MaaKS § 13 lg-t 4 ega MaaPS §

2 p-i 11 ning vastustajal puudub võimalus jätta maa sihtotstarve muutmata mäetööstusmaaks

MaaPS § 2 pde 11 ja 12 koosmõjus. Kaebaja hinnangul on kohus piisava põhjalikkusega

hinnanud korralduses toodud faktilisi asjaolusid ja võtnud otsuses seisukoha vastustaja

väidete osas, rõhutades, et viited kaevandamise negatiivsest mõjust elukeskkonnale, teede

suurenevale koormusele ja vastuolule valla üldplaneeringuga tulnuks esitada kaevandamisloa

menetluse käigus. Veel märgib kaebaja, et kohus on pidanud võimalikuks, et teatud erandlike

ja oluliste asjaolude ilmnemisel kaevandamisloa väljastamise ja maa sihtotstarbe muutmise

vahel võinuks olla põhjendatud jätta maa sihtotstarve muutmata, kuid selliseid asjaolusid ei

ole vastustaja esitanud.

12. Maa-amet esitas 29.05.2015 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta leiab, et

apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Maa-amet jääb varasemalt väljendatud seisukoha

juurde ning nõustub kohtu põhjendustega, et vaidlustatud korraldus on vastuolus Korra § 6

pga 11. Maa-amet märgib, et vallavolikogu 28.05.2010. a otsus võeti vastu üldgeoloogilise

uurimistöö loa taotlemise menetluse käigus, mistõttu ei saa kõnealust otsust käsitleda

kaevandamisloa menetluses arvamuse andmisena ning kui kaevandamisluba on konkreetse

maaüksuse osas välja antud, on tegemist mäeeraldise ja seda teenindava maaga, mille

sihtotstarve saab Korra kohaselt olla vaid mäetööstusmaa. Veel märgib Maa-amet, et

31.08.2007 vastu võetud üldplaneeringus on arvestatud võimalusega, et sellel alal toimub

tulevikus kaevandamistegevus, mistõttu ei saa võtta tõsiselt selgitusi selle kohta, et faktiline

olustik ei ole sama võrreldes geoloogilise uuringuloa menetlemisega.

13. Keskkonnaamet esitas 02.06.2015 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta märgib, et ei

nõustu apellatsioonkaebusega ja vaidleb sellele vastu. Keskkonnaamet leiab, et kohus ei ole

otsuse puhul rikkunud põhjendamiskohustust ning on igakülgselt hinnanud kohtumenetluses

esitatud tõendeid ja õigesti kohaldanud asja lahendamisel tähtsust omavaid materiaalõiguse

norme. Keskkonnaamet märgib, et katastriüksuse sihtotstarbe muutmata jätmisega vaidlustab

vastustaja sisuliselt jõustunud haldusakti – kaevandamisluba.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.

15. Käesolevas asjas on poolte vahel vaidlus selle üle, kas Haaslava vallal oli õigus jätta riigi

omandis oleva ning RMK hallatava Metsa katastriüksuse (katastritunnus 18502:005:0184; vt

kaardilt1) sihtotstarve kaevandamisega mittenõustumise põhjendusega muutmata, olenemata

asjaolust, et Keskkonnaamet oli väljastanud nimetatud alal asuvas Paluküla II liivakarjääris

kaevandamiseks maavara kaevandamise loa (vt Keskkonnaameti 09.02.2012. a korraldus

tl 7375 ning luba tl 11-12).

16. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008. a määrusega nr 155 kehtestatud „Katastriüksuse

sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ (Kord) näeb ette, et kohalik omavalitsus

määrab või muudab sihtotstarbe kinnisasja omaniku taotluse alusel. Kui sihtotstarbe

määramise vajadus tuleneb õigusaktidest, määrab kohalik omavalitsus sihtotstarbe omal

algatusel (§ 2 lg 1). Katastriüksusele tuleb määrata käesolevas määruses nimetatud

sihtotstarve, mis vastab õigusaktidega sätestatud või planeeringuga kehtestatud maakasutuse

otstarbele (§ 2 lg 2). Seega võib maaüksuse sihtotstarve tuleneda nii konkreetsest õigusaktist

kui ka planeeringuga maaüksusele kehtestatud maakasutuse otstarbest.

17. Riigikohus on leidnud, et üksnes asjaolu, et katastriüksus jagatakse, ei saa olla aluseks

senise sihtotstarbe muutmisele. Küll aga võivad katastriüksuse sihtotstarbe muutmise tingida

eriseadustest tulenevad asjaolud. Nii näiteks võimaldavad MaaKatS § 18 lg-d 4 ja 5

katastriüksuse sihtotstarvet muuta siis, kui muutub sellel asuva ehitise või selle osa

kasutamise otstarve (vt RKHK 28.04.2005. a otsus asjas nr 3-3-1-13-05, p 10). Käesolevas

vaidluses on seetõttu oluline selgitada, kas Keskkonnaameti poolt Metsa katastriüksusel

kaevandamiseks väljastatud maavara kaevandamise luba võis muuta ka katastriüksuse senist

kasutamise otstarvet viisil, mis toob eriseadustest tulenevalt kaasa katastriüksuse sihtotstarbe

muutmise vajaduse.

18. Halduskohus asus otsuses seisukohale, et kuna vastava maaüksuse osas oli välja antud

kehtiv kaevandamisluba, oli tegemist mäeeraldise ja seda teenindava maaga, mille sihtotstarve

saab Korra § 6 p 11 järgi olla vaid mäetööstusmaa (otsuse p 40). Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu seisukohaga, kuid lisab, et maavara kaevandamise loast tulenevalt oli tegemist ka

Korra § 6 p 11 järgi maavara kaevandamiseks kasutatava maaga. Vaidlust ei ole selle üle, et

kaevandamisloa näol on tegemist kehtiva haldusaktiga. MaaPS § 25 lg 1 sätestab, et maavara

kaevandamise luba annab selle omanikule õiguse loal märgitud mäeeraldisel maavara

kaevandada. Eeltoodust tuleneb, et katastriüksusel teatud otstarbel tegutsemise õiguse

andmisega saab lugeda katastriüksuse kasutamise otstarbeks ka loas ettenähtud otstarbe –

käesoleval juhul kaevandamise, mistõttu tuleb Metsa katastriüksuse maa lugeda Korra § 6 p

11 kohaseks maavara kaevandamiseks kasutatavaks maaks ka juhul, kui konkreetset luba ei

ole veel realiseerima asutud. Vastasel juhul puuduks kaevandamisloal maa sihtotstarbe

muutmise menetluses igasugune õiguslik tähendus. Asjaolu, et kaevandamisloa andmine toob

kaasa katastriüksuse sihtotstarbe muutmise vajaduse, tuleneb ka MaaPS § 53 lg 3 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 09.06.2005. a määruse nr 132 „Riigile kuuluva kinnisasja

maavaravaru kaevandamiseks andmise korra“ § 7 lõikest 1, mis sätestab: „Kui kinnisasja

1 http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?

app_id=UU82&user_id=at&punkt=672192,6461467&zoom=316&tooltip=Metsa%2C%20Paluk%C3%BCla

%2C%20Haaslava%20vald%2C%20Tartu%20maakond

maavara kaevandamiseks andmisega kaasneb katastriüksuse või selle osa sihtotstarbe

muutmine, toimub sihtotstarbe muutmine kinnisasja kaevandamiseks andmise menetluse

käigus. Sihtotstarbe muutmise korraldab kinnisasja valitseja“. Seega olukorras, kus kinnisasja

sihtotstarbeks ei ole määratud mäetööstusmaad, tuleb kinnisasja maavara kaevandamiseks

andmisel kinnisasja sihtotstarvet vastavalt muuta. Eeltoodut ei väära ka see, millisena näeb

kinnisasja sihtotstarvet ette vastavat katastriüksust hõlmav üldplaneering. Nimelt ei näe

MaaPS § 34 kaevandamisloa andmisest keeldumise alusena ette vastuolu planeeringuga.

Seetõttu on ka Riigikohus leidnud, et kaevandamist välistav planeering ei muuda

kaevandamisluba õigusvastaseks, küll aga tuleb kaevandamisloa ning planeeringu vastuolu

korral muuta planeeringut (RKHK 15.10.2013. a otsus asjas nr 3313513, p-d 1920).

Eeltoodust järeldub ühtlasi, et konkreetsest õigusaktist tulenev maa kasutamise sihtotstarve

prevaleerib planeeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbe ees ehk et õigusakti ja

planeeringu vastuolu korral tuleb muuta planeeringut.

19. HMS § 60 lg 2 sätestab, et kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele,

sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Eeltoodust tulenevalt pidi Haaslava vald vaidlusalusele

katastriüksusele sihtotstarbe määramisel arvestama ka kaebajale kinnisasjal kaevandamiseks

väljastatud kaevandamisloast tuleneva ning Korra § 6 p-s 11 nimetatud kinnisasja kasutamise

sihtotstarbega. Halduskohus leiab õigesti, et Haaslava Vallavalitsus on püüdnud maa

sihtotstarbe muutmise menetluse käigus esitada vaidlustatud korralduses põhjendusi, mis

võinuks olla asjakohased ja tulnuks esitada kaevandamisloa väljastamise menetluse raames.

Vaidlust ei ole selle üle, et kaevandamisloa menetluse käigus vastustaja vastuväiteid loa

väljastamisele ei esitanud ega vaidlustanud ka kaebajale väljastatud kaevandamisluba. Metsa

katastriüksusele sihtotstarbe määramise menetluses ei ole vastustaja poolt vaidlustatud

korralduses esitatud vastuväited kaevandamisele enam asjakohased, kuna need ei saa muuta

kehtiva kaevandamisloaga kaebajale antud õigust kasutada maaüksust kaevandamise

otstarbel. Seega ei eksinud halduskohus menetlusnormide vastu, kui ta korralduses esitatud

liikluskoormusega seonduvaid väiteid sisuliselt ei analüüsinud ning tähtsust ei oma ka

küsimus sellest, kas alates uuringuloa menetluses kohaliku omavalitsuse poolt väljendatud

seisukohast kuni vaidlustatud korralduse andmiseni on valla territooriumi puudutav olustik

oluliselt muutunud või mitte. Kehtiva kaevandamisloa ümbervaatamine on võimalik vaid juba

läbitud haldusmenetluse uuendamise teel, selleks ettenähtud korras ning seaduses sätestatud

aluste esinemisel (HMS § 44), mitte kaevandamistegevusele vastuväidete esitamise kaudu

vaidlusaluses haldusmenetluses, mis kaevandamisloa väljastamisega mingit puutumust ei

oma.

20. Ringkonnakohus möönab, et uuringuloa menetluses kooskõlastas Haaslava Vallavolikogu

küll kaebaja geoloogilise uuringu loa taotluse, kuid ei nõustunud maavarade kaevandamisega

Kastre metskonnal maatükil M-59, mis hõlmab ka katastriüksust, mille suhtes väljastati

hilisem kaevandamisluba (tl 92). Vastustaja leiab, et eelviidatud, geoloogilise uuringuloa

väljastamise menetluses antud seisukoht kaevandamise lubatavuse osas omas lõplikult siduvat

tähendust ka kaevandamisloa menetluses, mistõttu tulnuks kaebajal kohaliku omavalitsuse

keelduv seisukoht vaidlustada. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et ei saa

välistada kohaliku omavalitsuse õigust väljendada vastuseisu kaevandamisloa väljastamisele

juba uuringuloa menetluses. Nii on Riigikohus leidnud, et uuringuloa andmine ei piira

mingilgi moel kohaliku omavalitsuse võimalust kaevandamisloa kooskõlastamisest keelduda.

Kui kohalik omavalitsus otsustab uuringuloa kooskõlastada, saab ta oma seisukohta, et

kaevandamine ei osutu tõenäoliselt võimalikuks, ka uuringuloa kooskõlastamisel väljendada.

Selline tegevus on kooskõlas haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja efektiivsuse põhimõttega

(HMS § 5 lg 2) (vt RKHK 11.11.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p-d 12, 14). Käesolevas

vaidluses ei oma aga Haaslava Vallavolikogu geoloogilise uuringuloa taotluse menetluses

esitatud kaevandamisloast keeldumine sisulist tähtsust, kuna kaebajale on keeldumisest

olenemata kaevandamisluba väljastatud ning see on kehtiv õigusjõus haldusakt, st pooled ei

ole seda vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt ei mõjuta Haaslava Vallavolikogu keeldumine

enam käesolevas asjas kaebaja õigusi, mistõttu on ebaõige vastustaja arvamus, nagu pidanuks

kaebaja Haaslava Vallavolikogu keeldumist kohtus vaidlustama.

21. Halduskohus leiab õigesti, et kaevandamisloa väljastamisega tekkis kaebajal õigustatud

ootus maa sihtotstarbe määramiseks vastavalt kaevandamisloale. Kummatigi leiab

halduskohus ka seda, et vastustaja diskretsioon maa sihtotstarbe määramisel antud asjas ei ole

redutseeritud nullini. Kuigi ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et katastriüksuse

sihtotstarbe määramine on kohaliku omavalitsuse pädevuses ning Korra § 3 ei välista

katastriüksusele ka mitme sihtotstarbe määramist, liigitub maavara kaevandamiseks ja

töötlemiseks kasutatav maa, sh mäeeraldis ja seda teenindav maa vaid Korra § 6 p-s 11

märgitud mäetööstusmaa alla. Seega ei saa väita, nagu oleks vastustajal antud asjaoludel

Metsa katastriüksuse sihtotstarbe määramisel avar kaalutlusruum. Kuna kaebaja ei ole aga

halduskohtu otsust osas, millega halduskohus kohustas Haaslava Vallavalitsust RMK taotluse

suhtes uue otsuse tegemiseks, apelleerinud, puudub ringkonnakohtul võimalus kohustava

ettekirjutuse sisu muutmiseks.

22. Eeltoodud põhjendustel jääb Haaslava valla apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 13.03.2015. a otsus muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab halduskohtu

otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotleb apellatsiooniastmes kantud

õigusabikulude Haaslava vallalt väljamõistmist. Vastavalt ringkonnakohtule esitatud

Advokaadibüroo Lentsius & Casus 28.05.2015. a arvele nr 201505077, arve

spetsifikatsioonile ning Swedbank AS konto väljavõttele, on Suuremäe Karjäär OÜ tasunud

apellatsioonimenetluses õigusabikulude eest kokku 650 eurot. Ringkonnakohus leiab, et

eelviidatud menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud ning rahuldab kaebaja taotluse

menetluskulude väljamõistmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel