1-15-10013/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

05. jaanuar 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-10013 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, š Meelika Aava ja Pavel Gont arov Kriminaalasi B.H süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9- 25 lg

2 järgi Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. novembri

2015 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja Süüdistatav

B.H

ik: XXX, varem

kriminaalkorras korduvalt karistatud. Kinni peetud 25.11.2015. Prokurör Abiprokurör Katrin Tron Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil

RESOLUTSIOON

1. Jätta süüdistatava B.H kaitsja apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

2. KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista B.H’ilt Eesti Vabariigi kasuks 48.00 (nelikümmend kaheksa) määratud kaitsjale makstud tasu katteks. eurot

Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas SEB

PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355 või NORDEA PANK EE401700017002872300 Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 1 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1. B.H on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt 25.11.2015.a kella 20.07 paiku viibides aadressil Tallinn, XXXXX X, asuvas kaupluses M varastada sealt erinevat kaupa kokku AS, üritas

summas 10,91 eurot, möödus kassadest kauba eest maksmata, kuid ei viinud oma kuritegu lõpuni, sest ta peeti kaupluse turvatöötajate poolt kinni.

Seega pani B.H toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on pandud toime süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg

2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

2. Maakohus tunnistas B.H süü KarS § di

25 lg 2 199 lg 2 p 9 – järgi ja mõistis karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

Vähenda KrMS § 238 lg 2 kohaselt B.H-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku s

võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

Kohaldas B.H suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvas alates kinnipidamisest 25.11.2015.a.

APELLATSIOON:

3. Kaitsja leiab, et Harju Maakohtu otsus ei ole põhjendatud B.H-le mõistetud karistuse osas.

Maakohtu seisukohti karistuse liigi osas kaitsja b maakohtu ei vaidlusta. Samuti nõustu

seisukohaga, et B.H-le mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel või endamisel üldkasuliku tööga ei ole võimalik tagada karistuse eesmärkide as

saavutamist. Kaitsja ei n

õustu maakohtu seisukohaga mõistetud karistuse määra osas.

Leiab

tav karistus. puhul on , et süüdistatavale ei ole mõistetud tema teosüüle vas KarS § 199

oluline, millise vara osas ning millistel asjaoludel on varavastane kuritegu toime pandud.

Käesoleval juhul süüdi tunnistatud ühes on B.H

kuriteoepisoodis, tegemist on katsestaadiumisse jäänud kauplusevargusega, kannatanule kahju ei tekitatud, mis on süüdistatava süü suuruse näitajaks. Ka maakohus arvestas asjaolu, et olt toime pandud B.H po vargus ei olnud lõpule viidud ning kahju ei tekitatud. olt äravõetud kaupade B.H po

väärtus oli väike - 10,91 eurot. KarS § 218 lg 4 ja § 44 lg 2 kohaselt on väheväärtuslik asi, mille väärtus ei ületa 200 eurot. suunatud väheväärtusliku asja Seega B.H tegevus oli vastu. Tegemist on ka maakohtu hinnangul asjaoluga, mis viitab väiksele süüle. Süüdistatav varastas toiduaineid, kuna tal ei olnud raha. Ilmselgelt oli süüdistataval vahetult pärast vanglast vabanemist vara ja sissetuleku puudumisel keeruline tagada oma igapäevaste vajaduste katmine. Eeltoodust nähtuvalt leia , et süüdistatava väited varguse toimepanemise asjaolude ja b põhjuste kohta on tõepärased ja usutavad.

Kohus on karistust kergendava asjaoluna põhjendatult arvestatud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Maakohtu hinnangul B.H puhul esineb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes ehk puhtsüdamlik kahetsus, kuivõrd ta on avaldanud kahetsust toimepandud varguse katse osas kohtueelses menetluses. Kohtul ei olnud alust kahelda B.H poolt avaldatud kahetsuse siiruses. Kohtu hinnangul karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes B.H teos ei esine.

B.H tungil käitumine, s.o oma süü tunnistamine kohtueelses menetluses ja kohtuis annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata.

Tuleb silmas pidada, et vangistus on kõige raskem karistusliik ja ka kõige kahjulikum karistus, mis avaldub muuhulgas süüdlase kohanemises passiivse vanglaelu stiiliga. B.H puhul on ilmne, et vanglast vabanemisel tekivad tal raskused toimetulekuga vabaduses. Võib eeldada, et mida pikem on B.H vangistusaeg, seda problemaatilisemaks võib osutuda tema resotsialiseerumine pärast karistuse ärakandmist.

Samas ei välista B.H-le minimaalmäära lähedase vangistuse mõistmist ka karistuse eripreventiivsete eesmärkide silmaspidamine, kuna süüdistatav on viimasel ajal toime pannud üksnes kergemaid süütegusid – väga väikese väärtusega vara vargusi.

Eeltoodu alusel ja

kohtu seisukohaga, et seotuna süüdistatava positsiooniga ei saa nõustuda B.H suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes temale 6 kuu pikkuse reaalse vangistuse.

Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistusmäär ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda.

Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 4; 340 lg 2 p 4 palub tühistada Harju Maakohtu

27. novembri 2015. a otsus kriminaalasjas nr 1-15-10013 B.H-le karistuse mõistmise osas. Teha uus otsus, millega mõista B.H-le kergem karistus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja esitatud apellatsiooni , leiab

ga ga üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt j

ätta läbi vaatamata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt lahendid 3-1-1-69-13, 3-1-1-43-11).

Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille sisuline arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.

5. Kaitsja on

vaidlustanud vaid mõistetud karistuse määra. Maakohus on B.H karistanud KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 7 kuulise vangistusega. Nii nagu on maakohus otsuses selgitanud võetakse kohtupraktika kohaselt karistuse mõistmisel lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Lisaks tuvastatakse

süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11 ).

KarS § 199 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmiseks määraks on 2 aasta 6 kuuline vangistus, mis oli antud juhul lähtepunktiks.

Maakohus on juba kaugelt alla sanktsiooni keskmist määra jääva karistuse mõistmisel arvestanud süü suurust. Apellatsioonis ei ole esitatud ühtegi asjaolu, mis oleks jäänud maakohtu poolt karistuse mõistmisel arvestamata. Juba süüdistuses on ära näidatud varastada püütud kauba väärtus ning asjaolu, et kuritegu jäi katsestaadiumisse. Nagu ka kaitsja apellatsioonis märgib on nimetatud asjaolusid maakohus juba arvestanud. Samuti on maakohus karistuse mõistmisel arvestanud karistust raskendavate asjaolude puudumisega ning kergendava asjaoluga. Nende uuesti ja teistkordseks arvestamiseks seaduslikud alused puuduvad. Just eelnimetatu on kohtule andnud aluse süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikule, keda ei ole eelnevad karistused mõjutanud õiguskuulekusele, mõista karistuseks vaid 7 kuuline vangistus. Kolleegiumi veendumuse kohaselt on selline karistus, arvestades eelkõige süüdistatava isi ning karistusmäära vähendamise taotlus on perspektiivitu. kut, minimaalne

Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et maakohus on l arvestan karistuse mõistmise ud kõikide

asjaoludega, millised on apellatsioonis esile toodud. Maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas seadusega, mistõttu selles osas otsuse tühistamiseks alused puuduvad.

6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 326 lgpellatsiooni kui § st 3 jätab kohtukolleegium a ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

7. taotlenud apellatsioonimenetluses kaitsjatasu RÕS korras õigusabi osutanud kaitsja on hüvitamist seotuna apellatsiooni koostamisega kokku 1 tunni eest, summas koos käibemaksuga

48 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja poolt taotletud summat saab pidada KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes põhjendatuks ning hüvitamisele kuuluvaks.

KrMS § 185 lg 2 kehtestab, et kui apellatsioonimenetluses jäetakse kohtuotsus muutmata, jäävad menetluskulud isiku kanda kelle huvides apellatsioon on esitatud. Antud juhul oli kaitsja poolt esitatud apellatsioon B.H huvides, mistõttu jääb õigusabiga seotud kulu B.H kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)