4-14-6001/60 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Väärteoasja number 4-14-6001

Otsuse kuupäev 20.11.2015

Kohtunik

Heli Väinaste

Kohtuistungi sekretär Kai Rosar

Tõlk

Tatjana Šibajeva

Väärteoasi H.H väärteoasi liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi

Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku Heiki Linduse otsus 01.07.2014 väärteoasjas nr: 2402,14,000715

Kaebuse esitaja menetlusalune isik H.H

Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 03.11.2015, Rakvere kohtumaja

Istungil osalenud isikud menetlusalune isik H.H ja tema kaitsja v.-

adv. vanemabi Epp Landberg ning kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur, esindaja Heiki Lindus

Lõpposa

Juhindudes VTMS § 132 p st 1, § - -dest 133-135 kohus otsustas:

Jätta H.H kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti (registrikood 70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku H L otsus 01.07.2014 väärteoasjas nr: 2402,14,000715, millega määrati H.H-le (isikukood xxx, Vene Föderatsiooni kodanik, elukoht xxxx, ei tööta) liiklusseaduse § 227 lg 4 alusel karistuseks rahatrahv 235 trahviühiku ulatuses, s.o 940

2

eurot ja liiklusseaduse § 227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks, muutmata.

Jätta valitud kaitsjale makstud tasu summas 1656 eurot H.H kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu, kusjuures

kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi protokolli ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (seega hiljemalt 27. novembriks 2015). Kui üks

kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise

soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 14.12.2015, s.o päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel

menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik

kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

1. Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik A K koostas

menetlusalusele isikule H.H-le 12.06.2014 väärteoprotokolli nr AB 1410169 selle

kohta, et H.H 12.06.2014 kell 14.57 Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Tallinn-Narva mnt 86. km-l, liikudes Tallinna suunas, juhtis mootorsõidukit kiirusega 163 +/- 5 km/h. Lubatud sõidukiirus 90 km/h. Kiiruse ületamist mitte vähem kui 68 km/h. Fikseeritud näitu näidatud juhile. Sellega rikkus menetlusalune isik H.H LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja väärtegu LS § 227 lg 4 järgi. kvalifitseeriti

Menetlusalune isik H.H esitas 20.06 mis on .2014 väärteoprotokollile vastulause,

pealkirjastatud taotlusena. H.H on nõus koostatud protokolliga ning väga

kahetseb tehtut. Ta on teinud omad järeldused seoses juhtimisega ja lubab edaspidi olla

liikluses tähelepanelikum ja seadusi mitte rikkuda. Seoses sellega, et tema põhiline töö on

seotud veokite juhtimisega ning see töö on tema ainukeseks sissetuleku allikaks, palub ta

valida enda suhtes leebem karistus ning mitte määrata talle lisakaristusena juhtimislubade äravõtmist. Tema ül 7 aastane poeg ja 1 aastane tütar alpidamisel on 2 alaealist last - , naine on lapsehoolduspuhkusel.

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse

vanemliiklusametniku H L 01.07.2014 otsusega väärteoasjas nr määrati : 2402,14,000715 H.H-le LS karistuseks rahatrahv § 227 lg 4 alusel 235 trahviühiku ulatuses, s.o 940 eurot ja LS § 227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks selle eest, et tema 12.06.2014 kell 14.57 -Viru maakonnas Haljala vallas Tallinn-Narva mnt Lääne 86. km-l - 5 km/h, lubatud kiirus antud juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 163 +/

teelõigul 90 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 68 km/h. Näit juhile

tutvustatud. Otsuse kohaselt rikkus

menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid. Väärteo

3

toimep

menetlusaluse isiku anemine on tõendatud ja tunnistaja ütlustega ning kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud, et isik kahetseb tehtut, raskendavad asjaolud puuduvad.

Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles selgitab juhtunu asjaolusid, kahetseb toimepandut ning palub lisakaristusena juhtimisõigust mitte ära võtta.

Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise

toimepanemises on tõendatud. Puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud ja

väärteomenetluse lõpetamise alused. Kiiruse ületamine on alati ohtlik, kuna sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust kui ka selle raskusastet. Keskmise kiiruse

suurenemine 1 km/h võrra suurendab õnnetuste riski 3 %. Oma tegevusega seadis menetlusalune isik ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest. Menetlusalune isik liikus lubatust oluliselt suurema kiirusega. Tuvastatud kiirusega liigeldes ei ole juhil võimalik õigeaegselt ja ohutult

reageerida ootamatult tekkivatele olukordadele. Menetlusaluse isiku poolt oli põhjuseks

möödasõidul teise sõiduki rataste alt õhku paisatud vesi. Sellise käitumisega (kiiruse

suurendamine) tekitatakse liikluses oht, millel võivad olla rasked tagajärjed. Rataste alt

paiskuva vee eest ära sõitmisel suurendada kiirust kuni 163 km/h ei ole usaldusväärne

põhjendus. Menetluse käigus on tuvastatud, et sõidukiiruse mõõtmise hetkel lähenes

menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduk eesliikuvale sõidukile ning möödasõitu ei

sooritanud (kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, tunnistaja ütlused). Karistusregistri

andmetest nähtub, et menetlusalust isikut on varasemalt lubatud sõidukiiruse ületamise eest

karistatud. Karistusena määratud rahatrahv on küll tasutud, kuid see ei ole pannud teda

seadusekuulekamalt käituma. Nimetatud asjaoludele tuginedes jäetakse menetlusaluse isiku

poolt esitatud taotlus rahuldamata. Samas ei ole taotlusele lisatud tõendeid seal nimetatud

asjaolude kinnitamiseks. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest määratakse põhikaristusena rahatrahv ja lisakaristusena võetakse ära juhtimisõigus.

3. 24.07.2014 esitas menetlusalune isik H.H kaitsja v.-adv. Küllike Nammi vahendusel Viru M 132 p 3, 23 alusel palus: 1) aakohtule kaebuse, milles VTMS § 29 lg 1 p 1, nõuda Ida prefektuurist välja tõend kiirusmõõteseadme Stalker DSR2X nr DP009663, millist

kasutas Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik A K 12.06.2014, taatlemise (taatlustunnistus) ning tüübikinnituse kohta ning tõend selle kohta, et

Ida prefektuuri korrakait k A K oli sebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseini

12.06.2014

väljastatud kasutamiseks – kiiruse mõõtmiseks – kiirusmõõteseade Stalker

DSR2X nr DP009663; 2)

tühistada kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas täies ulatuses

ning lõpetada väärteoasjas menetlus; 3) alternatiivselt juhul, kui kohus loeb rikkumise

tõendatuks ning väärteomenetlusõiguse rikkumised olematuks, tühistada kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas lisakaristuse mõistmise osas ning teha uus otsus; 4) alternatiivselt

vähendada kohtuvälise menetleja otsusega karistuseks määratud rahatrahvi; 5) jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Kaebuse kohaselt 12.06.2014 koostatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli on

märgitud, et kaebuse esitaja poolt juhitud sõiduki kiirus mõõdeti liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker DSR2X nr DP009663 kasutades, märgitud on ka taatlustunnistuse number, kuid ei ole märgitud, millal vastavat mõõteseadet on taadeldud. Lähtudes asjaolust, et väärteomenetluse käigus kogutud tõendit ei nähtu, kas tegemist on vastavalt õigusaktidele est

taadeldud ja seega töökorras mõõteseadmega, ei ole ilma vastavate tõenditeta võimalik

kaebuse esitajat ete rikkumise eest ega teda karistada. süüdi mõista LS § 15 lg 1 p 1 nõu

4

Väärteomaterjalidele ei ole lisatud 12.06.2014 liikluspolitseiniku A K kasutuses olnud

mõõteseadme taatlustunnistust, tüübikinnitust ja patrull-lehte. Kaebuse esitaja suhtes täiendavate tõendite mitteesitamisel väärteomenetlus lõpetada vastavalt VTMS § tuleb -le 29

lg 1 p 1, kaebuse esitaja kuivõrd teos puuduvad väärteo tunnused ning otsus täies ulatuses tühistada.

Juhul, kui siiski selgub, et kaebuse esitaja poolt juhitud sõiduki kiiruse mõõtmisel kasutatud

mõõteseade oli õigusaktides sätestatud korras taadeldud, kiirusmõõteseadmel oli olemas tüübikinnitus ning vastav mõõteseade oli 12.06.2014 üle antud liikluspolitseinik A K, palus kaebuse esitaja väärteootsus tühistada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. V™S

§ 150 lg 1 p 9 sätestab, et vää sõigust on oluliselt rikutud, kui väärteoasja on rteomenetlu

arutatud tõlgi osavõtuta keeles, mida menetlusalune isik ei valda. Kaebuse esitaja on vene kodakondsusega isik, kes ei valda eesti keelt. See asjaolu oli kohtuvälisele menetlejale teada juba menetluse alustamise hetkel.

-st 1 Seetõttu oli tulenevalt VTMS § 24 ja KrMS § 161 lg

kohustuslik kaasata menetlusse tõlk. Väärteoasjas ei ole väärteoprotokollist, menetlusaluse

isiku ülekuulamise ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt kasutatud tõlgi

abi. siis

Kuivõrd H.H ei valda eesti keelt, oli tõlgi kaasamine tulenevalt KrMS §

161 lg-st 1 kohustuslik. Samuti ei saanud tõlgi ülesandeid täita ei menetleja A. Karp ega

tunnistaja M. Põder, kuivõrd KrMS § 161 lg 2 teise lause kohaselt ei või tõlgiks olla

menetluse muu subjekt. Arutades väärteoasja keeles, mida menetlusalune isik ei valda, on

oluliselt rikutud kaebuse esitaja õigusi. Kaebuse esitaja menetlusaluse isiku õigustest ja

kohustustest ning väärteoprotokolli ja muude dokumentide sisust aru ei saanud. Vastavalt

KrMS § 161 lg le 4 on tõlgi osavõtuta teostatud menetlustoiming tühine. - kohustusliku

Tulenevalt VTMS § st 87 on kohus seotud väärteoprotokolli piiridega. Kuivõrd -

väärteoprotokolli koostamine on olnud tõlgi kaasamata jätmise tõttu tühine, ei saa kohus

lähtuda tühisest väärteoprotokollist. Kuna tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega

VTMS § 150 lg 1 p 1 tähenduses ning kuna kohus ei saa saata väärteoasja uueks ja lg 2

arutamiseks kohtuvälisele menetlejale tagasi, st tegemist on nn absoluutse menetlustakistusega, palus kaebuse esitaja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega.

Lisaks eeltoodule juhib kaebuse esitaja kohtu tähelepanu asjaolule, et väärteomenetluse materjalide hulgas on tunnistaja M P ülekuulamise protokoll, kelle ülekuulamine on protokolli kohaselt toimunud 12.06.2014 kell 15.00 kuni kell 15.15. Menetlusaluse isiku ülekuulamine algas kell 15.20 ja lõppes kell 15.30. Seega kuulati tunnistaja üle enne menetlusalust isikut, milline tegevus on oluline menetlusõiguse rikkumine, kuna tunnistajat ei saa kuulata üle enne,

kui on kuulatud üle menetlusalune isik. Kaebuse esitaja kutsuti politseiautosse, kus ta üle

kuulati. Kaebuse esitaja ülekuulamisele ei eelnenud aga tunnistaja ülekuulamist. Samuti on

oluline ka asjaolu, et M P kaebuse esitaja on tunnistajana ülekuulamisel andnud ütlusi, et sõnul tegi ta kaugel eemal möödasõitu, mille tõttu võis ka hoog nii suur olla. Kaebuse esitajat aga ei olnud osse kutsutud ja ta ei olnud mingeid tunnistaja ülekuulamise ajaks veel politseiaut ütlusi selleks ajaks andnud, seetõttu ei saanud M. Põder ütlusi andes tugineda kaebuse esitaja selgitustele.

Kaebuse esitaja leidis, et määratud karistus on ebaõiglane ja põhjendamatu. Ta töötab OÜ-s

xxxx . autojuhina ning tema tööülesanded on otseses sõltuvuses juhtimisõiguse olemasolust

Kaebuse esitaja peab vajalikuks rõhutada, et juhtimisõiguse äravõtmine tooks talle kaasa

rasked majanduslikud tagajärjed, kuivõrd tema brutotöötasu on 400 eurot kuus ning tema ülalpidamisel on kaks alaealist last, mistõttu on äärmiselt oluline võimalus käia tööl ja teenida sissetulekut.

5

4. 02.10.2014 esitas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur Viru kohtuväline menetleja Maak

ohtule seisukoha väärteoasjas, millega edastas kohtule kaebuses nimetatud kiirusmõõturi

Stalker DSR2X nr DP009663 taatlustunnistuse ja tüübikinnitustunnistuse ning selgitas, et Politseiniku kasutusse ja Piirivalveameti mõõtmisalased juhised ei näe ette, et politseiamet

tööülesannete täitmiseks antud kiirusemõõturi üleandmine tuleks fikseerida. Konkreetse

kiirusmõõturi, mis on kasutusel politsei sõidukis, fikseerib politseiametnik kiirusmõõturi

kasutamise protokollis, kinnitades seeläbi, et kiirusemõõtur on tööle asudes kontrollitud ja

töökorras.

5. Viru Maakohtu 24.10.2014 otsusega H.H Ida kaebus rahuldati, tühistati prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse vanemliiklusametniku H L 01.07.2014

otsus väärteoasjas nr § 227 lg 4 : 2402,14,000715, millega H.H karistati LS alusel rahatrahviga 235 trahviühikut, § 227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena s.o 940 eurot ja LS

juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks ning lõpetati väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu. VTMS § 23 alusel nähti ette hüvitada riigieelarve vahenditest H.H-le tema poolt kaitsja Küllike Nammile advokaadibüroo Küllike Namm OÜ arve nr 2014544, 09.10.2014 alusel makstud kaitsjatasu 1080 eurot.

Kohtule esitatud tõendina vaadati videosalvestist, millel on nähtavad vihmastes

ilmastikuoludes, ühtlases kolonnis liikuvad sõidukid, kuid puudub informatsioon salvestise tegemise kellaaja, GPS koordinaatide ja mõõteseadmega Stalker mõõdetud kiiruse ja kellaaja

kohta. Kohus leidis, et videosalvestis, millel puuduvad objektiivsed andmed rikkumise fikseerimisel, ei tõenda H.H-le süüks arvatud rikkumist.

Asja materjalidest näh näol on tegem tuvalt oli asjaolu, et H.H ist vene

kodakondsusega isikuga, kes ei valda eesti keelt, kohtuvälisele menetlejale teada juba enne

väärteoprotokolli koostamist. Menetlusaluse isikuga suheldi vene keeles ja väärteoasja

materjale tutvustati talle vene keeles. Kohus asus seisukohale, et kohtuväline menetleja oleks

pidanud kindlaks tegema, kas isik võib vajada menetluses tõlki. Ka kohtuistungil kõneles menetlusalune isik vene keeles ning vajas kohtumenetluses tõlgi abi. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et H.H lustoimingud oleks ei mõistnud piisavalt eesti keelt, et menet

saanud läbi viia eesti keeles. Kohus leidis, et kohtuväline menetleja pidi aru saama, et menetlusalune isik ei kõnele eesti keelt piisavalt ning seega oli menetlusse vaja kaasata tõlk.

Kuna menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollil puudub tõlgi allkiri, siis on rikutud

oluliselt kaebuse esitaja õigusi arutada väärteoasja keeles, mida menetlusalune isik valdab. Menetlusaluse isikuga suheldi vene keeles ja talle selgitati menetlustoiminguid, kuid kohus leidis, et A K kohtuvälise menetlejana, ei saanud olla tõlgiks KrMS § 161 lg 1 mõttes. Seega järeldas kohus, et menetlusalune isik ei ole aru õigustest ja kohustustest ning ei saanud oma ole ka aru saanud menetlusdokumentide sisust. Kohtuväline menetleja ei saa oma sõnadega anda edasi väärteoprotokolli sisu, vaid väärteoprotokoll peab isikule olema tõlgitud ja üheselt mõistetav algusest lõpuni. KrMS § 161 lg 4 sätestab, et tõlgi kohustuslikku osalemist nõudev

menetlustoiming on tõlgi puudumise tõttu õigustühine. Väärteomenetluses koostatud väärteoprotokoll on seega õigustühine ning selle alusel koostatud otsus õigusvastane. Kohus leidis, et kuna koostatud väärteoprotokoll on õigustühine, ei ole väärteokoosseis täidetud ning

H.H kaebus tuleb rahuldada ja kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

6. Politsei- Kohtuväline menetleja ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo esitas

Viru Maakohtu 24.10.2014 otsusele kassatsiooni, milles taotles otsuse tühistamist ning

6 väärteoasja saatmist samale kohtule uueks arutamiseks. Kassaator leidis, et videosalvestis ei

ole iseseisev tõend, vaid kiirusmõõtese – adme kasutamise protokolli lisa protokollis on

olemas märge mõõtmise ajal videotehnika (peegelkaamera) kasutamise kohta. Andmed

mõõtmise kuupäeva, kellaaja ja koha kohta kajastuvad kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis. Andmed on olemas ka videosalvestisel, kui seda vaadata spetsiaalse tarkvara abil. Ebaselgeks jääb videosalvestise tõendamisväärtuse kahtluse alla seadmise seos kohtu lõplike

seisukohtadega, kuna kohus lõpetas väärteomenetluse täiesti teistsugustele argumentidele

tuginedes.

Kohtuotsuses on kõikide tõendite seast välja toodud vaid kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli lisaks oleva videosalvestise nö puudused, kuid muud tõendid on jäetud sisuliselt uurimata. kohaselt kohaldatakse se VTMS § 2 väärteomenetluses kriminaalmenetlu sätteid, kui VTMS ei sätesta teisiti. Vastavalt VTMS § 24 lg 2 kaasatakse tõlk kohtuvälises

mene Nii menetlusalune isik tluses menetlustoimingu läbiviimisele menetlusosalise taotlusel.

kui väärteoprotokolli koostanud kohtuvälise menetleja ametnik kinnitasid, et omavaheline suhtlus toimus vene keeles. Menetlusalune isik on omakäeliselt väärteoprotokollis kinnitanud, et ta on protokolliga tutvunud, selle sisu on talle tõlgitud ja arusaadav. Kohtuvälise menetleja

ametniku vene keele oskus oli piisav tagamaks menetluse mõistetavalt läbiviimine ning kohtuotsuses esitatud viide KrMS § 161 lõikele 1 ei ole asjakohane. Tulenevalt VTMS § 24 lg

2 sätestatust ei olnud tõlgi kaasamine väärteoprotokolli koostamise juurde kohustuslik,

seetõttu ei saanud kohus tugineda KrMS § 161 lg 4 ning õige ei ole seisukoht väärteoprotokolli õigustühisuse kohta. Seega oli kohtulik arutelu antud väärteoasjas võimalik

ja puudus alus lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

7. Menetlusaluse isiku H.H kaitsja v.- taotles esitatud adv. Küllike Namm

kassatsiooni vastuses Viru Maakohtu 24.10.2014 otsus muutmata ja kassatsioon jätta

rahuldamata, samuti palus jätta menetluskulud summas 864 eurot Eesti Vabariigi kanda. Kaitsja märkis, et kassaator on videosalvestist käsitlenud tõendina ja kohtus uuriti nimetatud tõendit vahetult. Kassaator ei esitanud kohtumenetluses ühtegi vastuväidet nimetatud tõendile

ega ettepanekut vastava tarkvara kasutamiseks. Kohus jõudis õigele järeldusele, et videosalvestis H.H-le

Kaitsja ei süüks arvatud väärteo toimepanemist ei tõenda.

nõustu kassaatori väitega, et tõlgi osavõtt kohtuvälises menetluses ei olnud kohustuslik.

VTMS § 19 lg 1 ei sätesta menetlusaluse isiku õigust tõlgi osavõtule, kuna vastav õigus

tagatakse menetlusalusele isikule KrMS § 161 lg 1 järgi. Seega juhul, kui tõlgendada VTMS § 24 lg 2 selliselt nagu käsitleb seda kassaator, peab nimetatud õigus, st õigus tõlgile – olema

sätestatud ka VTMS § 19 lg 1 menetlusaluse isiku õigusena, et isik saak oma õigusi s realiseerida ja oleks teadli ohus on htunud asja lahendamisel k vastavast õigusest. K õigesti lä

kriminaalmenetluse se , mis reguleerivad aduse sätetest tõlgi kohustuslikku osavõttu kohtuvälises men et tõlgi puudumine on oluline väärteomenetlusõiguse etluses ning leidnud,

rikkumine. -st 2 Kaitsja asus seisukohale, et olukorras, kus iseenesest (VTMS § 24 lg tulenevalt) on tõlgi osalemine kohustuslik üksnes teatud tingimustel, s.o isiku taotlusel, toob

isikule tõlgi osavõtu taotlemise õiguse selgitamata jätmine kaasa samuti menetlustoimingu õigustühisuse. Kuivõrd väärteoprotokoll on tõlgi kaasamata jätmise tõttu tüh i koostamine ine, ei saanud kohus lähtuda tühisest väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt on Viru Maakohtu 24.10.2014 kohtuotsus väärteoasjas nr 4-14-6001 seaduslik.

8. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusega nr 3-1-1-38-15 19.05.2015 tühistati Viru

Maakohtu 24.10.2014 otsus saadeti H.H väärteoasjas LS § 227 lg 4 järgi ja väärteoasi uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus. Kassatsioon rahuldati.

Eesti Vabariigilt mõisteti H.H kasuks välja 576 eurot, sh käibemaks 96 eurot, kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

7

Maakohus tuvastas, et menetlusalune isik on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes ei valda

eesti keelt. Väärteoasja materjalist nähtuvalt suhtles kohtuvälise menetleja ametnik temaga vene keeles. S - amas keeles selgitati talle ka VTMS § s 19 sätestatud õigusi ja kohustusi ning

võimaldati anda ütlusi. Väärteoasja materjal vormistati seevastu eesti keeles ja

menetlusdokumentide sisu tõlkis suuliselt vene keelde kohtuvälise menetleja ametnik. Väärteop on talle tõlgitud ja arusaadav. rotokollis avaldas menetlusalune isik, et protokolli sisu

20.06.2014 kohtuvälisele menetlejale esitatud taotluses ei väitnud H.H samuti, et

väärteomenetluses tehtud toimingute või koostatud menetlusdokumentide sisu jäi talle arusaamatuks.

Väärteoprotokolli kohaselt pani menetlusalune isik LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritud väärteo toime 12.06.2014. Alates 24.02.2014 kehtiv VTMS § 24 lg 2 ls 1 redaktsioon sätestab, et tõlk

kaasatakse kohtuvälises menetluses menetlustoimingu läbiviimisele menetlusosalise või tunnistaja taotlusel ning kohtumenetluses. Kassaator

märgib õigesti, et VTMS § 24 lg 2 ls 1

kujutab endast väärteomenetluse erisust, millele VTMS § 2 kohaselt kriminaalmenetluse

sätted ei laiene. Seetõttu on põhjendatud arusaam, mille kohaselt ei ole tõlgi kaasamine

kohtuvälises menetluses kohustuslik siis, kui menetlusalune isik ei taotle tõlgi kaasamist

põhjusel, et ta valdab riigikeelt piisavalt, mõistmaks menetlustoimingute sisu, või kui

kohtuvälise menetleja ametniku muu keele oskus tagab menetlustoimingu igakülgse ja

arusaadava läbiviimise. Kassatsioonimenetluse poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et menetlusalune isik ei esitanud kohtuvälises menetluses VTMS § 24 lg 2 ls 1 kohaselt taotlust

tõlgi kaasamiseks menetlustoimingute tegemisele. Samuti ei avaldanud ta kohtuvälise

menetluse käigus, et talle jäi arusaamatuks väärteoprotokollis tehtud karistusõigusliku

etteheite sisu. Nendel põhjustel järeldas maakohus ekslikult, nagu oleks kohtuvälises

menetluses tõlgi kaasamata jätmisega rikutud väärteomenetluse ja kriminaalmenetluse seadustiku nõudeid ning H.H õigust väärteoasja arutamiseks keeles, mida ta valdab.

Kaitsja leidis, et kui tõlgendada VTMS § 24 lg 2 ls s 1 sätestatut nii, nagu seda teeb kas - saator,

peaks õigus tõlgi abile olema sätestatud ka VTMS § s 19 menetlusaluse isiku õigusena. -

Kriminaalkolleegiumi hinnangul on kõne use õiguse sätestamata jätmine VTMS § al -s 19 põhjendatav sellega, et kui menetlusalusele isikule ei ole toimetatava väärteomenetluse sisu

arusaadav, tuleb tal sellest kohtuvälist menetlejat teavitada. Teisalt on VTMS § 5 järgi

kohtuväline menetleja kohustatud tagama menetlusosalise õigused, st selgitama

menetlustoimingut rakendades menetlusosalisele toimingu eesmärki ning tema õigusi ja

kohustusi (p 1), tagama menetlusalusele isikule võimaluse end iseseisvalt kaitsta (p 2) ning võimaldama VTMS § 19 lg tes 2 ja 3 ning § 22 lg tes 1 ja 2 ettenähtud alustel ning korras - - menetluses osaleda menetlusaluse isiku kaitsjal (p 3). Kui kohtuvälise menetleja ametnik ja menetlusalune isik teineteist ei mõista, ei ole võimalik ka nõuetekohase kohtuvälise menetluse

läbiviimine. See tähendab, et kirjeldatud juhtudel peab menetleja omal algatusel kaasama menetlustoimingute tegemisse tõlgi, et väärteomenetlust jätkata. Praeguse väärteoasja puhul ei

ole asjakohane väide, et kohtuvälises menetluses H.H õigusi ei tagatud.

Maakohus leidis ekslikult, et väärteoprotokolli koostamisel rikuti oluliselt väärteomenetlusõigust. Kirjeldatud vea tõttu jäid kohtuotsuse tegemisel lahendamata VTMS §

133 p-des 2-8 loetletud küsimused, mis on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise

rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes. Kuna osutatud eksimus tingib vaidlustatud otsuse tühistamise ja väärteoasja saatmise uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus,

ei ole vajalik analüüsida muid tõendite hindamist ja kohtuotsuse põhistamist puudutavaid kassaatori väiteid.

8

MENETLUS KOHTUS

9. Viru Maakohtu kohtuistungil 03.11.2015 kohtule jäi menetlusalune isik H.H esitatud kaebuse juurde.

Menetlusalune isik H.H kinnitas kohtuistungil 03.11.2015, et ta sõitis Jõhvist

Tallinna suunas ning Rakvere ringtee juures otsustas teha veoautost. Sel möödasõidu

momendil sadas vihma. H.H , mille rataste alt väitel sõitis ta mööda veoautost

tuli pritsmeid ja vett. Tee Teist autot nägi ta alles siis, kui oli kohakuti esimese veoautoga. tema ees oli alla

ning is mäge ja ta ei näinud hästi. Ta nägi, et ei saa tagasi oma sõiduritta si pidi ta tegema m u öödasõid kahest järjestikku liikuvast veoautost, kuna ta ei mahtunud nende

kahe vahele. Temal oli ju väike auto, aga mõlemad olid rekkad. Eesliikunud auto sõitis 70 km/h

eal ja möödasõidu ajal oli tema kiirus kuskil 90 km/h. Sõidukeid talle vastu ei tulnud. S kohas oli möödasõit lubatud. Ta sai tagasi oma sõiduritta ja hakkas mäest alla laskuma.

Kui ta oli möödasõidu ära teinud, siis 200 300 meetri kaugusel tema ees sõidukeid ei liikunud - . Kui

ta reastus oma sõidusuunavööndisse, siis politseiauto seisis kuskil 1 km kaugusel temast, teisel pool teeservas, suunaga tema poole. See auto ei olnud politseisõiduki värvides, vaid oli eravärvides. Politseiauto pööras ringi Mingi aja pärast tuli tema juurde ning ta kohe peatus.

üks , öeldes, et läheb autosse kontrollima. politseinik ja palus esitada dokumendid Politseinik ütles talle, et ta ületas kiirust. nik läks tema dokumentidega oma autosse Politsei tagasi ning tema jäi ootama oma autosse. Kuskil 15 minuti pärast tuli politseinik autost välja

ja kutsus ta politseiautosse. Po

peab litseinik ütles, mida ta rikkus ja et protokollis on kõik kirjas ning ta

sellele alla kirjutama. Videot talle ei näidatud. Teine politseinik temaga ei suhelnud.

Mingisuguseid dokumente täideti tema juuresolekul. Mingid üksikud kohad selles

väärteoasjas kogutud menetlusdokumentidest tõlgiti talle vene keelde. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kirjutas ta omakäeliselt. Tunnistaja Põder oli tema arvates kogu aeg autos. sellisel tee H.H väitel esitas ta kaebuse sellepärast, et lõigul ja vihmasajus radar üldse ei mõõda, seda pole võimalik kasutada. Kiiruse fikseerimise ajal oldi erinevatel

teetasanditel ning sellisel juhul ei ole võimalik mõõta. Menetlusalune isik tunnistas, et sündmus võis a peale lõunat. Ta juhtis sõiduautot

set leida 12.06.2014 xxxx, mis kuulub tema õele. Väärteoprotokollis on märgitud, et auto kuulub OÜ-le xxxx.

Menetlusaluse isiku H.H väitel näidati talle kiirusmõõteseadme näitu kuskil 15- 20 minuti pärast. Talle öeldi, et ta võib kirjutada, mis ta mõtleb sellest ja võib vaidlustada. Ta

ei vaadanud oma autos spidomeetrit ja leidis, et see kiirus ei olnud seal õigesti märgitud.

Politseile ütles ta, et see ei ole vist tema kiirus. Ta ei ole harjunud vaidlema politseiga ja

lihtsalt kirjutas alla. Enne käesolevat juhtumit on ta kiirust ületanud. H.H ütlustest nähtub, et sõbrad soovitasid tal kirjutada sellise kahetsuskirja, et see võetakse pärast

arvesse. H.H võttis omaks, et talle tutvustati kohapeal kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja väärteoprotokolli 5 minuti jooksul paari sõnaga. See ei olnud täpne tutvustamine.

Tunnistaja A K kinnitas kohtuistungil 03.11.2015, et nad olid P Tallinn-Narva tööl M

maanteel Haljala vallas kahesuunalisel teel xxxx, tumedat . Tallinna suunas sõitis sõiduauto

värvi ja ületas kiirust. Kiiruseks oli 160-170 km/h, kuskil selle vahel. Juht kohapeal oma

rikkumist ei vaidlustanud, tunnistas ennast süüdi ja kahetses oma tegu. Ta koostas väärteoprotokolli. Suhtlus kä sündmus is vene keeles. See leidis aset eelmisel suvel 12.06.2014 pealel politseiautoga, mis seisis bussipeatuse kiirendusrajal õunasel ajal. Nad olid eravärvides paremal pool tee

ääres. Kui menetlusalune isik sõitis Tallinna suunas, siis nemad seisid auto

9 ninaga Narva suunas. A K ihma tibutas, kuid tugevat vihmasadu ei olnud. J tis, väitel v uht väi et möödasõit oli veoautost. Kui sõiduk oli peatunud, siis ta läks juhi juurde. Kas paarimees ka ligi tuli, seda

Kui on rikkuja, kes laamen ta ei mäletanud. dab, siis need jäävad meelde, kuid

menetlusaluse isikuga ta mäletab, et probleeme ei olnud. Ta mäletas, et isik kahetses toimepandut. Ta näitas juhile fikseeritud näitu, kas videosalvestist näitas, seda ta ei ka kuid mäleta keeles. Kõik menetlusdokumendid tõlkis ta isikule nud. Omavahel suhtlesid nad vene vene keelde. Ta ei mäleta, et juhile oleks midagi arusaamatuks jäänud. Kõigepealt kuulati üle

paarimees ja siis menetlusalune isik. Rikkuja ootab omas autos kuni kõik dokumendid ära koostatakse, see on tava praktika. A K pärane ütlustest nähtub, et ta tutvustas menetlusalusele

isikule protokolli ja peale seda kuulas Isik ei kiirusmõõteseadme kasutamise ta üle.

vaidlustanud näitu kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis Ütlused kirjutas isik .

omakäel ei jäänud meelde, et isik oleks millegi vastu vaielnud. iselt. Talle Esimesena

vormistas ta kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja seejärel kuulas üle M P. Kaebuse esitajalt võttis ta allkirja siis, kui viimane autos oli, peale tunnistaja ülekuulamist.

Tunnistaja M P kinnitas kohtuistungil 03.11.2015, et nad mõõtsid sõidukite liikumiskiirust

Tallinn-Narva maanteel Haljala ja Aaspere . Nemad seisid vahelisel teelõigul sirgel teel

paremal pool tee Nad m sid Narva suunast Tallinna suunas ääres suunaga Narva poole. õõt liikujaid. Liiklus väga tihe ei olnud. Nende suunas liikus sõiduauto ja selle sõiduauto järel tuli

suuremal , mille sõidukiirusel teine sõiduauto kiiruse nad fikseerisid. Täpset kiirust M P ei

mäleta , oli natuke üle 160 km/h. Nad andsid koheselt sõidukile peatumismärguande ja nud

sõiduk peatus teisel pool teed. Nad sõitsid selle sõiduki taha ja paarimees läks juhile

selgitama, mille pärast ta kinni peeti ja mille vastu ta eksis, koheselt näitas juhile kiirusenäitu.

Juht ütles, et tema tegi möödasõitu. Nemad möödasõitu ei tuvastanud sellel hetkel, kuna ei näinud seda. P teda tunnistajana üle e võis aset leida aarimees vormistas paberid ja kuulas . Se 12.06.2014. Tema les, et tegi sõidukist ei väljunud. Ju ta siis kuulis kõrvalt, kui juht üt möödasõitu. Isikule tõlgiti kohapeal kõik väärteomaterjalid. M mäletas, et tibutas

kindlasti

P

vihma. Isik tuli autosse, kui kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll ja tema ülekuulamise protokoll olid koostatud.

Menetlusaluse isiku kaitsja oli 03.11.2015 kohtuistungil seisukohal, et kohtuväline menetleja pani toime väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise koostas väärteoprotokolli ja andis selle , st

kaebuse esitajale enne, kui oli kuulanud üle väärteoasjas tunnistaja ehk õpule siis viinud l tõendite kogumise. Kuna väärteoprotokoll sama, mis süüdistusakt, siis on on oma olemuselt

igasugune tõendite hilisem kogumine ja väärteomaterjalide juurde lisamine lubamatu ning

sellest tulenev olulise rikkumisega. Kaitsja juhtis alt on tegemist väärteomenetlusõiguse tähelepanu, et kaebuse esitajalt võeti allkiri kiirusmõõteseadme kasutamise protokollile peale

seda, kui juba oli tunnistaja M P üle kuulatud, seega alustati väärteomenetlust enne, kui

liiklusjärelevalve menetlus ei olnud veel lõp Videosalvestiselt nähtub, et suhteliselt ule viidud.

ühe kiirusega liiguvad 3 sõidukit – 2 sõiduautot ja üks veoauto. Millise sõiduki kiiruseks

fikseeriti sõidukiirus 163 +/ km/h, ei ole võimalik sõidukite ühtlase liikumise tõttu aru - 5

saada. Kaitsja märkis, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.08.2013 jõustunud määruse

„Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § le 8 ei ole lubatud kiirust mõõta tugeva vihmasaju korral. - Video kinnitab, et

tegemist oli tugeva vihmasajuga, kuna sõidukitel töötavad kojamehed. Seega ei ole

mõõtetegevus usaldusväärne ning tulenevalt eelpool viidatust on tegemist keelatud mõõtmisega. Kaebuse esitaja suhtes koostati mitu dokumenti, mille täpne tõlkimine ei olnud

antud olukorras võimalik ja seda ei tehtud, vaid teda üldiselt teavitati toimuvast menetlusest,

seega seati kaebuse esitaja oluliselt nõrgemale positsioonile, kuna temal ei olnud võimalik

esitada vastuväiteid. Kaitsja palus kaebus rahuldada ja jätta menetluskulud Eesti Vabariigi

10 kanda. Juhul, kui kohus leiab, et kaebuse esitaja

süü väärteo toimepanemises on tõendatud,

siis palus kaitsja rahuldada alternatiivne taotlus, millega vähendada rahatrahvi ja mitte

kohaldada lisakaristust. M ng vajab juhilube, et saaks enetlusalune isik on jäänud töötuks ni aktiivs

elt tegeleda töö otsimisega.

Kohtuvälis jäi 03.11.2015 kohtuistungil seisukohale, et väärtegu on e menetleja esindaja tõendatud. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvad esmased asjaolud, rikkumise

aeg ja koht, 14.57 on õige rikkumise aeg. Esitatud on mõõtevahendi taatlustunnistus, tüübikinnitustunnistus, seadmed vastavad nõuetele. Seade on testitud samal päeval, kui kiirust mõõdeti. Seade on statsionaarne. Teekate oli märg. Olulisem asjaolu on see, et kiirus oli 163 km/h lubatud 90 km/h kiiruse juures, kiirust ületati 68 km/h. Lisana on märgitud, et kasutati

peegelkaamerat. Antud dokumendile on alla juurde lisatud, et kirjutatud ja sõnadega

menetlusalune isik ulgas on ka on tutvunud radarinäidu ja protokolliga. Materjalide h

videosalvestis, mida kohtusaalis uuriti. Videost on näha, et vihma ei sadanud kõvasti ja kojamehed ei töötanud täiskiirusel. On selgelt tajutav, et väljas ei olnud tugevat vihmasadu, väljas tibutas. Videos nähtub, et peale menetlusalust isikut oli eemalt paistmas üks veoauto. t

Isik on andnud ütlusi, et ta teostas möödasõitu mitmest veoautost, kuid on näha ainult ühte. Ametnike poolt oli fikseeritud kiirus, mis on kuvatud ka videosalvestisel. On selgelt tajutav, et sõiduk liigub tunduvalt kiiremi Tegemist ei olnud ühtse kolonniga. ni. Kohapeal tutvustati isikule näitu, seda kinnitas Kiiruse mõõtmise ja tunnistaja ülekuulamise isik ise ja tunnistajad.

ajal e menetleja esindaja, et tegemist ei ole esimest p ise vahe kohta märkis kohtuvälis äeva töötavate ametnikega. Materjale saab kiiresti koostada, selleks ei pea omama palju teadmisi, piisab praktikast, kuhu ja mida kirja panna. Isik on andnud oma selgituse, et ta on aru saanud,

mis talle süüks pandi. Isik on tutvunud oma õiguste ja kohustustega, andnud allkirja selle kohta. Ta on lisanud juurde, et on tutvunud materjalidega ja oma sõnadega juurde kirjutanud. Nagu ka tunnistajad väitsid, menetlusalune isik tunnistas oma süüd ja kahetses. Keegi isikule midagi ette ei öelnud, ta andis ütlused omakäeliselt. Isiku poolt on esitatud kiri, kus ta

kahetses Tunnistaja A K toimus vestlus vene keeles. oma kiiruse ületamist ja toimepandut. Isiku suhtes on tehtud otsus, milles on sik kahetses oma tegu. arvestatud kõikide asjaoludega. I Karistusregistri väljavõttest nähtub, et isikul on 1 kehtiv karistus sõidukiiruse ületamise eest ja arhiveeritud on 17 karistust. Tegemist ei olnud üllatava olukorraga, kus isik ei saa aru, mida

talle tutvustatakse. Isik on korduvalt omanud kokkupuudet politseinikega. Isik on hakanud

süüd eitama ja ei tunnista süüd. Mis puutub sellesse, et isik on töötu ja tal on vaja töö

leidmisel juhtimisõigust, siis seda ei kinnita ükski tõend, et selleks juhilube on vaja.

Kohtuvälis jätta kaebus rahuldamata ja polit e menetleja esindaja palus sei otsus muutmata.

Menetluskulud esimeses kohtuasjas jätta isiku enda kanda, kuna puuduvad VTMS § 29 asjaolud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei

kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS § st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata -

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.

11

LS § 227 lg 4 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis.

KrMS § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse

kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Ühe või teise tõendi

usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja

analüüsides teda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Riigikohus on korduvalt

rõhutanud, et KrMS § 61 lg 1 keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning

süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-74-

10). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest.

Käesolevas väärteoasjas kogutud ja kontrollitud tõendite kogumi pinnalt loeb kohus

tuvastatuks selle, et menetlusalune isik H.H 12.06.2014 kell 14.57 Lääne-Viru

maakonnas Haljala vallas Tallinn-Narva mnt 86. km-l, liikudes Tallinna suunas, juhtis mootorsõidukit registreerimismärgiga asulavälisel teel kiirusega 163 +/ xxxx xxxx - 5 km/h, kui lubatud kiirus antud teelõigul on 90 km/h, ületades seega lubatud kiirust mitte vähem kui 68 km/h.

Kiirusmõõteseadme kasutamis ) nähtub, e e protokollist (tl 16-17 t Politseija Piirivalveameti

Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik A K teostas

riikliku järelevalve korras H.H , isikukood xxx, elukoht xxxx, poolt

juhitud mootors duki (mark: xxxx, mudel: xxxx xxxx) liikumiskiiruse õi , registreerimismärk:

mõõtmist 12.06.2014.a kell 14.57 Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Tallinn-Narva mnt 86. kilomeetril, kasutades liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker DSR2X nr DP009663, antennid KC031279; KR009147, e nr TTRSS-13/00271. Seade mõõtevahendi taatlustunnistus oli testitud 12.06.2014.a kell 08.15 ja seade oli töökorras. Kiirusmõõteseade oli mõõtmise ajal paigaldatud statsionaarselt. vus hea, valge Mõõtmise tehiolude kirjeldus: asulaväline tee, nähta

aeg, vihmasadu, teeolud – märg, kattega tee, sõiduridade arv 2, eraldusribaga tee,

kahesuunaline tee. Patrullauto seisis paremal teepeenral. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks

valiti mõõterežiim – mõõtmine paigal seistes. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal,

vastassuunalisel, pärisuunalisel, lähenes patrullautole, liikus mitu sõidukit, jõudis järele

pärisuunas eesliikuvale sõidukile. Seadme helisignaal (Doppler helisignaal)

radarkiirusmõõturi puhul oli ühtlane. Seadme lugem 163 km/h. Lubatud sõidu

kiirus

mõõdetaval teelõigul: 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/ 5 km/h. Ületas -

mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 68 km/h. Juhile näidati seadme

tabloole fikseeritud näitu. Mõõtmise ajal kasutati video – -/helitehnikat peegelkaamera. H.H on protokollile omakäeliselt vene keeles kirjutanud, et ta on tutvunud radari näidu ja protokolliga ning protokolli allkirjastanud. Kohtuistungil vaadati kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli lisa - videosalvestist (tl 135),

millelt on näha, et menetlusaluse isiku H.H poolt juhitud sõiduauto läheneb politseisõidukile teise sõiduauto järel. Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki taga sõidab

12

veoauto, kuid see, kas menetlusalune isik nimetatud veoautost möödasõidu sooritas, videosalvestiselt ei nähtu. iirusmõõteseade fikseerib H.H poolt juhitud sõiduki K kiiruseks 12.06.2014 kell 14.57 163 km/h. Politseisõiduk järgneb H.H sõidukile

ning see peatub koheselt, H.H sõiduki registreerimismärk on NEVA 2. Videosalvestiselt on näha, et politseisõiduki kojamehed töötavad, kuid mitte täiskiirusel, sest

sajab kergelt vihma (tibutab), kuid mitte seda, et tegemist oleks tugeva vihmasajuga.

Menetlusaluse isiku H.H otokollist ülekuulamise pr kohtuvälises menetluses (tl 18-19) - nähtub, et Tallinn Narva maanteel hakkas ta sooritama möödasõitu raskeveokist, mis

liikus Tallinna suunas. Möödasõidu ajal paiskus möödasõidetava auto rataste alt suur

veesammas ja ta vajutas gaasipedaali, et kiiremini möödasõitu lõpule viia. Pärast

ümberreastumist, kui ta oma sõidureale naases, langetas kiirust. Ta kahetses tehtut ning

tunnistas Kohtuistungil täielikult oma süüd. Ütlused on kirja pandud oma käega ja õigesti.

10.10.2014 (tl 54) on menetlusalune isik H.H andnud ütlusi, et ta sooritas

möödasõidu tema ees sõitnud ühest veoautost. Seevastu kohtuistungil 03.11.2015 kinnitas menetlusalune isik koguni H.H, et 12.06.2014 oli ta sunnitud tegema möödasõidu

kahest järjestikku liikuvast veoautost ning et teist veoautot nägi ta alles siis, kui ta juba

esimesest veoautost möödasõitu sooritas. Eeltoodust järeldub, et menetlusaluse isiku H.H

ütlused kohtuvälises menetluses, kus ta andis ütlusi omakäeliselt, ja kohtuistungil, ei o u ei saa kohus neid asjaolusid otsuses arvestada. le järjekindlad, mistõtt

Kohus loeb menetlusaluse isiku H.H süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks

kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga ning sinna juurde kuuluva videosalvestisega,

tunnistajate A K ja M P (menetles väärteoasja kohtuvälises menetluses) ütlustega, milliste

õigsuses ei ole kohtul põhjust kahelda, sest need ütlused on analoogsed ning kattuvad ka muude asjas kogutud tõenditega. VTMS § 31

3 lg 1 sätestab, et kohtuvälise menetleja ametnik,

kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis või

kiirmenetluse otsuses, võib osaleda kohtu või kaebemenetluses tunnistajana tema poolt -

tajutud faktiliste asjaolude kohta. Mis puutub tunnistaja M P , et ta siis kuulis ütlustesse ju

kõrvalt, kui juht ütles, et tegi möödasõitu, siis nii see võiski olla, sest sõidukid seisid

teineteise taga ja tegemist oli juunikuuga Selle , kus ka sõidukite küljeklaasid võisid lahti olla.

kohta, kas menetlusalune isik H.H teostas ka tegelikult eelnevalt tema ees liikunud raskeveokist möödasõitu või mitte, objektiivsed tõendid puuduvad.

Kiirusmõõtur kohtuvälise menetleja ametnik Stalker DSR2X nr DP009663, mida A K kasutas

12.06.2014 li

iklusjärelevalvet teostades, oli nõuetele vastav. Kohtuväline menetleja on

kohtumenetluses esitanud taatlustunnistuse (tl 44) ja nimetatud kiirusmõõturi mõõtevahendi

siseriikliku tüübikinnitustunnistuse (tl 45 Konkreetse kiirusmõõturi andmed, mis olid -46).

kasutusel politseisõidukis, on A fikseerinud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis. K

See, et 2 sõiduautot (sh menetlusaluse isiku H.H poolt juhitud sõiduauto) ja 1 veoauto, oleksid liikunud sõidukite kolonnis ning et seetõttu ei ole aru saada, millise sõiduki kiiruseks mõõdeti 163 +/ 5 km/h, ei nähtu kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist ega ka -

selle lisast – videosalvestiselt, samuti tunnistajate ütlustest. Vabariigi Valitsuse 16.08.2013

jõustunud määruse „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning

mõõtetulemuste töötlemisele“ § 8 ei ole lubatud kiirust mõõta tugeva vihmasaju kohaselt korral. videosalvestiselt, aga ka tunnistajate Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli lisast – ütlustest nähtub, et te vihma küll tibutas ja politseisõiduki gemist ei olnud tugeva vihmasajuga, kojamehed töötasid, kuid mitte täiskiirusel. keelatud mõõtmisega. Seega ei olnud tegemist

13 Mis puutub väitesse, et eluliselt ei ole usutav, et kohtuvälise menetleja ametnik A jõudis 3 K minutiga (arvestades rikkumise kellaaega 14.57), s.o enne tunnistaja M P ülekuulamist, mis

algas kell 15.00, koostada kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, siis igapäevase töö käigus on staažikatel politseiametnikel üldjuhul tekkinud ka vastav kiirus ja vilumus. Kogutud

tõenditest ei nähtu, et menetlusalusele isikule oleks väärteoprotokoll antud kätte

enne

tunnistaja üle kuulamist, st enne, kui oli lõpule viidud tõendite kogumine. Üheselt on

tõendatud see, et esmalt koostati kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, seejärel kuulati üle

tunnistaja M P ning alles siis kutsuti menetlu

salune isik politseisõidukisse.

Alates 24.02.2014 kehtiv VTMS § 24 lg 2 ls 1 redaktsioon sätestab, et tõlk kaasatakse

kohtuvälises menetluses menetlustoimingu läbiviimisele menetlusosalise või tunnistaja taotlusel ning kohtumenetluses. Tõlgi kaasamine kohtuvälises menetluses ei ole kohustuslik siis, kui menetlusalune isik ei taotle tõlgi kaasamist põhjusel, et ta valdab riigikeelt piisavalt, mõistmaks menetlustoimingute sisu, või kui kohtuvälise menetleja ametniku muu keele oskus

tagab menetlustoimingu igakülgse ja arusaadava läbiviimise. Kohtulikul uurimisel leidis

tõendamist, et kohtuvälise menetleja ametnik A K suhtles menetlusaluse isiku H.H-ga

vene keeles. Samas keeles selgitati talle ka VTMS § s 19 sätestatud õigusi ja - kohustusi ning tal võimaldati anda omakäeliselt ütlusi. Menetlusdokumentide sisu on isikule

tõlkinud vene keelde samuti kohtuvälise menetleja ametnik A K need on olnud isikule ja

arusaadav , mida isik on ka vastavalt kinnitanud. ad Väärib märkimist, et 20.06.2014

kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses ei väitnud , mis on pealkirjastatud taotlusena,

H.H samuti, et eesti keele mittevaldamise

tõttu oleks talle jäänud

väärteomenetluses Seega ei ole tõlgi kaasamata jätmise tõttu rikutud midagi arusaamatuks.

kohtuvälises menetluses menetlusaluse isiku H.H õigusi.

H.H on kohtu hinnangul realiseerinud talle süüks arvatud väärteo objektiivse

koosseisu tunnused. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, KarS § 16 lg 3 et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda LS § 227 lg

.

4 järgi kvalifitseeritav väärtegu on kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt toime pandud

otsese tahtlusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud - väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

11. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on

karistamise alus isiku süü. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et LS §-s 227 lg 4

sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik H.H .

LS § 227 lg 4 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni. LS § 227 lg 5 p 3 sätestab, et kohus

või kohtuväline menetleja võib kohaldada LS § 227 lõikes 4 sätestatud süüteo eest

lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.

KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. LS § 125 lg 1 kohaselt juhtimisõiguse äravõtmine on LS või selle

alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega seotud süüteo eest kohtu poolt mõistetud või

kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi või lisakaristus, mille sisuks on keeld juhtida - sõidukit. KarS § 62 sätestab, et ühe süüteo eest võib kohaldada ühe põhikaristuse ja ühe või

14 mitu lisakaristust. Menetlusalusele isikule H.H-le

määras kohtuväline menetleja LS § 227 lg 4 alusel karistuseks rahatrahvi 235 trahviühiku ulatuses, s.o 940 eurot ja LS § 227

lg 5 p 3 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks, millised on vastavalt üle sanktsiooni keskmise ja alammääras karistused. KarS § 56 lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid

ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistusregistri väljavõttest (tl 23) nähtub, et 21- menetlusalusel isikul H.H oli

väärt üks kehtiv väärteokaristus – ja Piirivalveameti Põhja eo toimepanemise ajal Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo Ida on 07.11.2013 määranud H.H-le -Harju politseijaoskond LS § 227 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 40 eurot, mis on tasutud 06.02.2014.

Arhiveeritud väärteokaristused mida on menetlusalusel isikul 17, on määratud , valdavalt luba . tud sõidukiiruse ületamise eest

Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt oli menetlusalusel isikul H.H väärtegu 12.06.2014 toime pannes kehtiv

väärteokaristus LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemise eest. Seega käesolevas väärteoasjas arutamisel oleva rikkumise

toimepanemise hetkel oli menetlusalusel isikul kehtiv väärteokaristus lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Kohus märgib, et nii suures ulatuses (68 km/h) kiirust ületav juht on suureks

ohuks nii endale kui ka teistele liiklejatele. Sellise kiirusega liigeldes ei ole juhil võimalik

õigeaegselt ja ohutult reageerida ootamatult tekkivatele olukordadele. Korduv kiiruse ületamine näitab menetlusaluse isiku hoolimatust nii enda kui teiste liikluses osalejate suhtes.

Kohtuvälises menetluses kogutud tõenditest lähtuvalt oli H.H puhul karistust kergend , karistust raskendavad asjaolud on puudunud. avaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus Arvestades rikkumise raskust, on kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja poolt määratud põhija lisakaristus proportsionaalne menetlusaluse isiku süüga. Kuivõrd menetlusalusel isikul oli käesolevas väärteoasjas arutlusel oleva lubatud sõidukiiruse rikkumise toimepanemise hetkel ületamise eest üks kehtiv väärteokaristus, oleks menetlusalune isik pidanud olema eriti hoolas, et lubatud sõidukiirust taas mitte ületada. Kohtu hinnangul ei pannud eelmis rikkumise eest e

määratud karistus rahatrahvi näol menetlusalust isikut vajalikke järeldusi tegema, sest isik jätkas LS nõuete rikkumist. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule H.H-le ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suurema rahatrahvi

määramisega ja lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks (s.o

minimaalmääras) kohaldamisega, arvestanud karistuse määramise üldja eripreventiivseid

eesmärke ning võimalust teda just sellise karistusega mõjutada hoidumaks edasistest LS

nõuete rikkumistest.

VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Arvestades asjaolu, et kohus esitatud kaebust ei rahulda, jääb valitud kaitsjale makstud tasu summas 1656 eurot H.H kanda.

12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p st 1, § 133 135 jätab kohus Politsei - - - ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakai

tsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku H L 01.07.2014 otsuse väärteoasjas nr: 2402,14,000715 muutmata ja H.H kaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste

15 Kohtunik

Riigikohtu 25.04.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

Väärteomenetluse seadustiku § 160 lg s 5 märgitud aluste puudumise tõttu jätta H.H - kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Epp Landbergi kassatsioon menetlusse võtmata.

20.11.2015 kohtuotsus 4-14-

6001 jõustus 25.04.2016 Riigikohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Rosar Referent