3-15-3147/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-15-3147 Määruse kuupäev 4. jaanuar 2016. a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Heino Meipalu kaebus Vara valla vastu ja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja Heino Meipalu, esindaja Lembit Auväärt Resolutsioon 1. Tagastada kaebus. 2. Jätta Heino Meipalu taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Asjaolud 1. Heino Meipalu esitas 16.12.2015. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-3). Kaebaja taotleb järgmist: 1.1. tunnistada kehtetuks kaebuse lisas 4 (tl 7) esitatud Koosa Osavallavalitsuse tõend, et korter 18 üürnik on Erna Silde, ja sellel põhinevad tehingud; 1.2. tunnistada kehtetuks kaebuse lisas 5 (tl 8) esitatud võltsitud dokument „Kokkulepe üürilepingu alusel kasutatava eluruumi ostmiseks“ ja sellel põhinevad tehingud; 1.3. tunnistada kehtetuks vastustaja pärimisavaldus ja sellel põhinevad tehingud; 1.4. kohustada vastustajat tema omandis olev korteriomand Koos külas maja 20, korter 18 üle andma kaebuse esitajale. 2. Kaebaja on kaebuses esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohtul teha kinnistusraamatusse keelumärge korteriomandile Koosa külas maja 20, korter 18. 3. Kaebuse kohaselt on Koosa Osavallavalitsuse tõend nr 57 välja antud 16. aprillil 1996. a. Kokkulepe üürilepingu alusel kasutatava eluruumi ostmiseks Heino Meipalu ja Erna Silde 1

vahel on sõlmitud 6. mail 1996. a. 18.06.2015. a on välja antud pärimistunnistus, mille kohaselt on Erna Silde vara pärijaks Vara vald. Kohtu seisukoht Kaebaja on kohtule esitanud mitu nõuet. Kohus annab esmalt hinnangu määruse p-s 1 nimetatud nõuete lubatavusele ning seejärel lahendab esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebuse tagastamine 4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kohus kaebuse menetlusse võtmisel ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 5. Kohus mõistab, et määruse p-s 1.1. nimetatud kaebaja nõue on suunatud akti kehtivuse kõrvaldamisele. Vaidlustatud tõendi näol on tegemist haldusorgani toiminguga, millega kinnitati, et Tartu maakonnas Koosa osavalla Koosa külas majas nr 20 asuvad korterid, s.h korter 18, ei kuulu tööandja eluruumide hulka ega õigusvastaselt võõrandatud eluruumide hulka, samuti ei asu kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kindlaks määratud erastamisele mittekuuluvas elamus või piirkonnas, ning ei ole riikliku või kohaliku kaitse all ega asu ajaloolises kaitsetsoonis. Tõendiga ei reguleeritud omandisuhteid ning see ei toonud kaasa õiguslikke tagajärgi kaebajale. Tegemist ei ole haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 mõttes. Vaidlustatud toiminguga ei saanud haldusorgan rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Vastavalt HKMS § 37 lg 2-le ei saa kaebusega nõuda toimingu tühistamist, kuid HKMS § 37 lg 2 p 5 järgi saab nõuda toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Käesoleval juhul ei pea kohus põhjendatuks suunata kaebajat ka tuvastamisnõude esitamisele. Eeltoodud põhjustel puudub kaebajal kaebeõigus ning kaebajal ei ole võimalik ka toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudega saavutada oma eesmärki. Kaebaja eesmärk on saada korteriomandi asukohaga Koosa 20-18, Koosa küla, Vara vald, Tartumaa omanikuks, kuid isegi toimingu õigusvastasuse tuvastamisel ei saaks taastada olukorda, kus vaidlustatud toimingut oleks võimalik uuesti (õiguspäraselt) sooritada. Vaidlustatud Koosa Osavallavalitsuse tõend nr 57 anti välja 16. aprillil 1996. a. Kaebuse kohaselt on kaebaja saanud teada oma õiguste rikkumisest pärast Erna Silde surma, s.o 09.12.2014. Kohus selgitab kaebajale, et möödunud on ka kahju hüvitamise nõude tähtaeg, sest HKMS § 46 lg 4 ls 2 kohaselt ei saa hüvitamiskaebust ega heastamiskaebust esitada pärast kümne aasta möödumist kahju või tagajärjed tekitanud haldusakti või õigustloova akti andmisest, toimingu tegemisest või õigusemõistmisel tehtud lahendi teatavakstegemisest, sõltumata sellest, millal kaebaja kahjust või toimingu tagajärgedest teada sai. 6. Määruse p-s 1.2. nimetatud kaebaja nõue on suunatud eraõigusliku kokkuleppe tühistamisele. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. 06.05.1996. a sõlmitud kokkulepe on eraisikute vaheline tehing ning selle vaidlustamine on võimalik tsiviilkohtumenetluses. 2

Kaebaja esitas 21.12.2015. a kohtule Tartu Maakohtu 23.09.2015. a tehtud määruse, millega kohus keeldus menetlusse võtmast Heino Meipalu hagi Vara Vallavalitsuse vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Tartu Maakohtu hinnangul ei ole 6. mail 1996. a sõlmitud Kokkulepe üürilepingu alusel kasutatava eluruumi ostmiseks tühistamine võimalik ning kaebajal ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada isegi juhul, kui asuda vastupidisele seisukohale, et pooltevahelise kokkuleppe tühistamine on võimalik. 7. Kaebaja on seega Tartu Maakohtule juba esitanud käesoleva määruse p-des 1.2., 1.3. ja 1.4. nõuded. Tartu Maakohtu 23.09.2015. a määruse kohaselt ei saaks Heino Meipalu tehingute tühistamise tagajärjel korteriomandi asukohaga Koosa 20-18, Koosa küla, Vara vald, Tartumaa omanikuks. Heino Meipalul puudub vindikatsioonihagi esitamise õigus. Halduskohus ei saa tühistada eraõiguslikke tehinguid ega kohustada Vara valda välja andma pärimise teel saadud Erna Silde vara. Pärimisseaduse (PärS) § 18 lg 1 järgi on teiste seadusjärgsete pärijate puudumisel seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. PärS § 123 lg 1 kohaselt võib kohus pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise tunnistada kehtetuks tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-des 92, 94 ja 96 sätestatud alustel. Halduskohus ei saa lahendada enda pädevusse mittekuuluvat kaebust üksnes põhjusel, et tsiviilkohus on keeldunud asja lahendamisest. 8. Kohus leiab, et Heino Meipalu kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 ja 2 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, kaebajal puudub kaebeõigus ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 9. Vastavalt HKMS § 249 lg 1 võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule igas menetlusstaadiumis. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 3 ls 2). Kohtule on esitatud taotlusega seotud kaebus. Kuid kuna põhivaidluse ese ei kuulu halduskohtu pädevusse ning määruse p-s 1.1. nimetatud nõue ei ole lubatav kaebeõiguse puudumise tõttu ja kaebajal ei ole võimalik saavutada oma eesmärki ega oma huvisid kaitsta muul viisil halduskohtumenetluses ja kaebus tagastatakse, siis ei ole lubatav ka esialgse õiguskaitse taotlus. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata HKMS § 249 lg 3 alusel. 10. Kaebaja menetlusabi taotluse lahendamiseks puudub vajadus, sest kaebus tagastatakse ja esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik Kohtunik 3