3-15-1799/13 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht

31. detsember 2015, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-15-1799 Haldusasi OÜ Albertus kaebus Pärnu Linnavalitsuse üldkorraldustena Lai tänavalt Lai tn 5 ja Lai tn 7 sissesõiduteele paigaldatud liiklusmärgi „Märk 317“ ja Lai tn 5 hoone kaubalaadimisalaga külgnevale Lai tänav T2 kinnistu alale kantud teemärgise „Märgis 911“ tühistamise nõudes Menetlustoiming Kaebuse esitamise tähtaegsuse hindamine ja menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Lugeda kaebetähtaeg möödunuks ja lõpetada haldusasja nr 3- 15-1799 menetlus;

2. Edastada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele avaliku etoimiku kaudu

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Albertus esitas 15.07.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse üldkorralduse, mis keelab Lai tn 7 hoone laadimisalale ligipääsu autorongi ja masinrongiga, tühistamiseks. Kaebuse kohaselt sai kaebajale haldusasja 3-13-396 menetluse raames 17.06.2015 korraldatud kohtuistungil üllatuslikult teatavaks, et Pärnu linn on paigaldanud Lai tänavale liiklusmärgid, mis peaksid keelama Lai tn 5 ja 7 juurdepääsuteele sadulautode sisenemise, sealhulgas ka ligipääsu Lai tn 7 kaubalaadimisalale.

2. Tallinna Halduskohtu 17.09.2015 määrusega jäeti kaebus nõuete täpsustamise eesmärgil käiguta (tl 24).

3. Kaebaja vastas kohtumäärusele 02.10.2015 ja teatas, et soovib Pärnu Linnavalitsuse üldkorraldustena Lai tänavalt Lai tn 5 ja Lai tn 7 sissesõiduteele paigaldatud liiklusmärgi „Märk 317“ ja Lai tn 5 hoone kaubalaadimisalaga külgnevale Lai tänav T2 kinnistu alale kantud teemärgise „Märgis 911“ tühistamist (tl 26-28). Samal päeval esitas kaebaja eraldi menetlusdokumendina ka esialgse õiguskaitse taotluse, paludes peatada esialgse õiguskaitse korras Pärnu Linnavalitsuse üldkorralduse Lai tänavalt Lai tn 5 ja Lai tn 7 sissesõitudele paigaldatud liiklusmärkide „Märk 317“ ja Lai tn 5 hoone kaubalaadimisalaga külgnevale Lai tänav T2 kinnistu alale kantud teemärgise „Märgis 911“ osas kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni (tl 34-36).

4. Tallinna Halduskohtu 14.10.2015 määrusega jäeti OÜ Albertus esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (tl 51-52).

5. Tallinna Halduskohtu 11.11.2015 määrusega võeti kaebus menetlusse ja edastati Pärnu linnale vastamiseks (tl 54).

6. Vastustaja leidis 14.12.2015 esitatud vastuses, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning ei ole seega lubatav.

6.1 Liiklusmärkide teatavakstegemine toimub liiklusmärkide eristaatuse tõttu üldjuhul nende ülespanemisega avalikku ruumi, kus igal mõistlikul isikul oleks võimalik neid märgata. Kuna vaidlusalused märgid pandi üles nähtavale kohale hiljemalt 13.01.2015, mis tähendab, et kaebuse esitamise tähtajaks saab lugeda 12.02.2015 kuupäeva. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule aga alles 15.07.2015 ehk ligi viis kuud hiljem, seega kaebuse esitamise tähtaega ületades.

6.2 Vastustaja on seisukohal, et märgid mõjutasid kaebaja õigusi vahetult ja koheselt pärast ülespanekut. Kaebaja oli teadlik plaanist märkide paigaldamiseks ning osundas nende negatiivsele mõjule juba varasemalt. Seega oli kaebaja pidevalt kursis Lai tn 7 ümber toimuvaga. Kaebaja vaidleb nimetatud ala üle mitmes käimasolevas haldusasjas, seega on antud piirkonna teema aktuaalne vähemalt aastast 2013. Kuna kaebajale kuuluv kinnistu asub vahetult märkide mõjualas, siis saab eeldada, et kaebaja sai märkidest teada koheselt. Piiravate märkide ja märgiste paigaldamine kaebaja äritegevuse piirkonnas on selgelt silmatorkav, mistõttu on ebausutav kaebaja väide, et nende paigaldamisest saadi teada alles juunis toimuval kohtuistungil.

6.3 Kaebaja on ise viidanud oma 02.10.2015 menetlusdokumendis majanduslikule kahjule. Kui kuus kuud kaebaja ei märganud märkide paigaldamist, siis on kaheldav majandusliku kahju tekkimine või selle tekke võimalus olukorras, kus kaebaja isegi ei märka tema äritegevuse kohas toimuvat. Ka vastupidiselt vaadatuna nähtub kaebaja argumentides vastuolu, kuivõrd majanduslikule kahjule viitamine tähendab majandustegevust kui sellist. See viitab omakorda nimetatud kohas teatud tegevusele, mis tähendaks märkide mõju avaldumist märgatavalt varem, et isik saaks üldse majanduslikule kahjule viidata.

6.4 Isegi juhul, kui kaebaja suhtes ei tekkinud vahetut mõju koheselt pärast märkide paigaldamist, vaid märkide mõju ilmnes hiljem, siis ka sellisel juhul on kaebetähtaega ületatud. Kuna kaebaja põhiline väidetav õiguste rikkumine seisneb suurte rekkatega kaubalaadimisalale juurdepääsu takistamises ja seetõttu majandusliku kahju tekitamises, siis ka eeltoodud argumentide pinnalt pidi selline asjaolu ning mõju ilmnema oluliselt varem.

6.5 Kui aga leiab tõendamist asjaolu, et kaebaja tõepoolest ei saanud varem märkidest teadlikuks kui juunis toimunud kohtuistungil, siis saab kaebajale omistada teadma pidamist. Äritegevuse piirkonnas, sh mitme kohutuasja vaidlusaluse eseme osas oleks pidanud kaebaja ilmutama piisavat hoolt, et saada teavet ning kontrollida üle asjaolud, mille sisu ja olemasolu osas oli kahtlus eelnevalt olemas. On kaheldav, et kaebaja, kes käesolevas vaidluses viitab, et märgid tekitavad kahju ning takistavad häireta majandustegevuse teostamist, ei olnud teadlik, et juurdepääs rekkatega tema kaubalaadimisalale on juba pool aastat keelatud. Vaidlusalused märgid on tutvumiseks olnud üleval piisavalt kaua, et kõigil isikutel oleks olnud võimalus selle mõju, sh kas need rikuvad isiku subjektiivseid õigusi, hinnata. Kaebaja on ebamõistlikult kaua venitanud kaebuse esitamisega ning vastustaja hinnangul on pea kuus kuud hiljem kaebuse esitamine ilmselgelt kaebetähtaega ületades. Kohtusse pöördumise tähtaegadega kaitstakse eelkõige teiste isikute ja avaliku võimu teostaja usaldust haldusakti kehtima jäämise suhtes (tl 56-58).

7. Tallinna Halduskohus võimaldas 15.12.2015 kohtunõudega enne vastustaja menetluse lõpetamise taotluse lahendamist ja kaebuse tähtaegsuse hindamist ka kaebajal soovi korral selles osas oma seisukohta avaldada (tl 60). Kaebaja kohtunõudele ei vastanud, kuid see ei olnud ka kohustuslik.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. HKMS § 124 lg 4 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse. Vastustaja esitas 14.12.2015 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kaebaja ei ole vastustaja taotlusele vastanud ega tähtaja ennistamist taotlenud. Kohus nõustub üldjoontes vastustaja poolt 14.12.2015 saadetud kirjalikus arvamuses toodud seisukohtadega ning menetlusökonoomika huvides kõiki neid üle ei korda. Samas peab kohus vajalikuks täiendavalt põhjendada menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu.

9. Liiklusseaduse § 1 lg 1 kohaselt toimub liikluse korraldamine Eesti teedel vastavalt liiklusseadusele. Liiklusseaduse § lg sätestab, et liiklust korraldatakse liikluskorraldusvahenditega. Liiklusseaduse § 1 lg 5 kohaselt, käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 1 kohaselt määrab menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Liikluskorraldusvahendite (märkide) puhul on tegemist üldkorraldustega, mis on suunatud asja avalik-õigusliku seisundi muutumisele haldusmenetluse seaduse § 51 lg 2 tähenduses. Seega on vastustaja märkinud õigesti, et liiklusmärkide teatavakstegemine toimub liiklusmärkide eristaatuse tõttu üldjuhul nende ülespanemisega avalikku ruumi, kus igal isikul oleks võimalik neid märgata. Vastustaja on teatanud, et märgid pandi üles 13.01.2015 ja esitanud selle kohta vastava tõendi juba esialgse õiguskaitse taotluse suhtes esitatud vastuses (vt 12.10.2015 esialgse õiguskaitse taotluse vastuse lisana nr 3 esitatud foto paigaldatud märkidest, tl 49-50). Kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud.

10. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lg 1 järgi võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kaebaja on teatanud, et sai paigaldatud liiklusmärkidest teada juhuslikult 17.06.2015 haldusasjas nr 3-13-396 toimunud kohtuistungil. Usutav on vastustaja väide, et kaebaja pidi olema plaanist märkide paigaldamiseks Lai tn 7 teadlik, kuna on nende negatiivsele mõjule osundanud juba varasemalt. Lisaks eeltoodule on nimetatud ala ümber käimas alates 2013. aastast mitmeid kohtuvaidlused. Nõustuda tuleb vastustajaga, et piiravad märgid ja märgised vaidlusaluses piirkonnas on selgelt nähtavad. Eeltoodu alusel võib asuda seisukohale, et märgid tehti kaebajale teatavaks hiljemalt 13.01.2015, mis tähendab aga omakorda seda, et kaebaja 15.07.2015 esitatud kaebus on esitatud HKMS § 46 lõikes 1 toodud tähtaega rikkudes.

11. HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kaebaja ei ole kohtule täiendavaid selgitusi seonduvalt kaebuse esitamise tähtaegsusega esitanud, samuti ei ole esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlust, kuigi kohus on sellise võimaluse 15.12.2015 kohtunõudega kaebajale jätnud. Kaebetähtaja ennistamine oleks taolises olukorras ka suhteliselt perspektiivitu, kuid formaalselt vaadatuna on see mõnevõrra teine teema. Arvestades eeltoodud põhjendusi tuleb asja menetlus lõpetada. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal tulenevalt HKMS § 155 lõikest 6 ja HKMS § 43 esimese lõike punktist 2 õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole.

12. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Kaebusele lisatud maksekorraldusest nr 883 nähtuvalt on OÜ Albertus kaebuse eest 15 euro suuruse riigilõivu tasunud Advokaadibüroo Fort OÜ. Riigilõivuseaduse § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul on õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist käesoleva seaduse § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Seega on riigilõivu tagasi taotlemise õigus Advokaadibürool Fort OÜ. Riigilõivuseaduse § 12 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tagastamise taotlus esitada kirjalikult. Taotluses märgitakse informatsioon tasutud riigilõivu kohta ning andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tasumist tõendav maksedokument tuleb esitada vaid juhul, kui riigilõivu võtjal ei ole võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel. Riigilõivu tagastamise küsimus lahendatakse seejärel eraldi määrusega.

13. HKMS § 108 lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule menetluskulusid tõendavaid dokumente. Arvestades asjaoluga, et vastustajat esindas kohtumenetluses tema töötaja, siis ei saa ka eeldada, et vastustajal oleksid tekkinud menetluskulud, mille väljamõistmine kaebajalt võiks olla põhjendatud. Menetluskulude väljamõistmine haldusorgani kasuks oleks üldjuhul ka erandlik.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik