2-12-54523/49 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-12-54523

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

28.detsember 2015, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi A. K.i vastu

võlgnevuse 12 061,10 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

12 061,10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Swedbank Liising

Aktsiaselts (registrikood

10434248, asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15039);

Hageja

lepinguline

esindaja

Olavi

Järve

(e-post:

olavi.jarve@swedbank.ee)

Kostja: A. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxx

xxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, e-post: x)

Menetlusviis

Kirjalik menetlus poolte nõusolekul

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi A. K.i vastu liisingulepingust tuleneva

võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Välja mõista A. K.’ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) Swedbank Liising Aktsiaseltsi (registrikood

10434248) kasuks 12 061,10 eurot (kaksteist tuhat kuuskümmend üks eurot ja 10 senti, millest

8785,33 € on vara jääkmaksumus, 3028,59 € debitoorne võlgnevus ja 247,18 € viivis).

3. Menetluskulud jätta A. K.’i kanda.

4. Välja mõista A. K.’ilt Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks põhjendatud ja vajalike

menetluskulude katteks 500 € (s.o hagi esitamisel tasutud riigilõiv).

5. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb A. K.’il tasuda Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

20.12.2012 Swedbank Liising AS esitas Pärnu Maakohtule hagi solidaarselt Xxxxxxxxx OÜ

(kustutatud) ja A. K.i vastu 12 061,10 € väljamõistmiseks. 05.11.2013 tagaseljaotsusega kohus

TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel lõpetas menetluse XXXXXXXXX OÜ vastu esitatud nõude osas

seoses äriühingu kustutamisega äriregistrist 21.02.2013 õigusjärgluseta. 30.06.2014 määrusega

kohus rahuldas A. K.i kaja ning jätkas tsiviilasjas 2-12-54523 menetlust A. K.i vastu esitatud

nõude osas.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt 09.06.2011 sõlmisid Swedbank Liising AS (endise ärinimega

AS Hansa Liising Eesti) (edaspidi hageja) ja XXXXXXXXX OÜ (kustutatud, endine nimi

Xxxxxxxxx Xxxxxxx Xxxx OÜ; edaspidi nimetatud ka liisinguvõtja) liisingulepingu nr

01138202L (edaspidi leping), mille esemeks oli jõusaali seadmed Star Track (edaspidi vara),

ehitusaasta 2007.

Lepinguga kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse

ning lepingu tingimuste alapeatüki „Eritingimused“ ja lepingu punkti 2.1 kohaselt kohustus

liisinguvõtja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu

lisaks olevale maksegraafikule. Intressimäär oli sätestatud lepingu punktis 2.3 ja viivise määr

lepingu tingimuste alajaotuses „Liisingulepingu tingimused“ all 0.250% päevas.

Hageja andis liisinguvõtja poolt valitud vara talle üle 09.06.2011 liisingulepingu nr 01138202L

üleandmise-vastuvõtu akti alusel.

Liisinguvõtja rikkus Lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata põhiosa- ja

intressimaksed. Liisinguvõtja poolt on hagejale tasumata lepingu alusel liisinguvõtjale esitatud

arved kokku summas 3028.59 eurot (debitoorne võlgnevus - põhiosavõlg 2799,73 € ja

intressivõlgnevus 228,86 €). Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist

0.250% päevas (lepingu alajaotuses „Liisingulepingu tingimused“). Viivisvõlgnevus moodustab

247,18 eurot.

Liisinguvõtja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt ning hageja saatis 21.05.2012

liisinguvõtjale kirjaliku teatise lepingu ülesütlemise kohta. Hageja märkis, et liisinguvõtjal oli

võlgnevus 67 kalendripäeva eest ning palus tasuda kogunenud võlgnevuse hiljemalt 10.06.2012.

Hageja hoiatas, et kui liisinguvõtja ei tasu võlgnevust nimetatud tähtajaks, ütleb hageja lepingu

ühepoolselt üles, mille tulemusena kohustub liisinguvõtja tagastama liisingueseme.

Kuna liisinguvõtja ei tasunud lepingujärgset võlgnevust, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles

12.06.2012.

Kui liisinguandja ütleb lepingu üles kostja süülise käitumise tõttu, on kostja kohustatud hüvitama

liisinguandjale kõik põhjendatud kulud, mida liisinguandja kannab seoses liisingulepingu

ülesütlemisega (üldtingimuste p 7.3). Kui liisinguvõtja ei täida nõuetekohaselt liisingueseme

üleandmiskohustust, on liisinguandjal õigus pöörduda liisinguandja poolt valitud kolmanda isiku

poole, kes teostab vajalikud toimingud liisingueseme valduse taastamiseks (üldtingimuste p

7.3.1). Kuna liisinguvõtja ei tagastanud vara vabatahtlikult, kasutas hageja vara valduse

taastamiseks Credit Expert OÜ abi, kellel ei õnnestunud vara valdust taastada. Hageja,

liisinguvõtja ja Credit Expert OÜ pidasid üle poole aasta. mitmeid läbirääkimisi seoses vara

tagastamisega ja ka vara väljaostmisega, kuid hagi esitamise seisuga ei ole hagejale vara

tagastatud ega vara välja ostetud. Xxxxxxxxx OÜ esindaja andis erinevaid lubadusi nii vara

tagastamise kui ka väljaostmise osas, kuid ilmselt üritati lihtsalt oma kohustuste täitmisega

viivitada. Kuna hagejale vara asukohta ei avaldatud ja vara tagasisaamine ning realiseerimine

ebaõnnestus, siis esitas hageja liisingulepingust tuleneva nõude kohtusse.

Hageja on liisingvara tagastamiseks teinud piisavalt pingutusi. Xxxxxxxxx OÜ esindaja K. I. kui

ka kostja on olnud teadlikud liisingvara tagastamise kohustusest. Lepingu ülesütlemisest on

möödunud üle kahe aasta, kuid liisingvara endiselt tagastatud ei ole.

Kuna vara ei õnnestunud kätte saada, nõuab hageja kogu vara jääkväärtuse ja muude kulutuste

ning tasumata arvete hüvitamist kogusummas 12 061,10 €, millest vara jääkmaksumus 8785,33

€, debitoorne võlgnevus 3028,59 €, viivismaksete võlgnevus 247,18 €.

13.09.2012 saatis hageja liisinguvõtjale kirjaliku teatise, milles märkis hüvitamisele kuuluva

summa suuruse ning palus selle tasuda hiljemalt 28.09.2012. Liisinguvõtja võlgnevust ei

tasunud.

09.06.2011 sõlmisid hageja ja kostja A. K. käenduslepingu nr 01138202L, mille kohaselt

kohustus kostja tagama solidaarselt liisinguvõtjaga hageja ja liisinguvõtja vahel 09.06.2011

sõlmitud liisingulepingust nr 01138202L ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate

liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostja vastutuse piirmääraks lepiti 17 000 €.

Tulenevalt käenduslepingu p 4 on käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks liisingulepingu

järgse iga makse tasumise tähtpäev. Liisingulepingu ülesütlemisel on kohustuse täitmise

tähtpäevaks päev, milliseks liisinguvõtja kohustub ennetähtaegselt tasuma kõik liisingulepingu

alusel võlgnetavad summad. Käendusleping on kehtiv kuni liisingulepingust tulenevate

kohustuste täieliku täitmiseni.

21.05.2012 saadetud kirjas teatas hageja kostjale liisinguvõtja täitmata kohustusest ning palus

need käendajal täita. 13.09.2012 saadetud kirjas teatas hageja kostjale lepingu ülesütlemisest

ning palus kostjal kõik lepingust ja selle ülesütlemisest tulenevad võlgnevused tasuda. Kostja ei

ole võlgnevusi hagejale tasunud.

Kostja oli teadlik tekkinud võlgnevusest ja käenduskohustuse täitmise vajadusest, kuna kostja on

e-kirjavahetuses hagejaga möönnud arvete kättesaamist ja muuhulgas küsinud informatsiooni

maksepuhkuse kohta.

Hageja taotleb mõista kostjalt Swedbank Liising AS-i kasuks välja liisingulepingust nr

01138202L tuleneva võlgnevuse 12 061,10 €, jätta kõik menetluskulud kostja kanda (sh

hagiavalduselt tasutud riigilõiv 500 EUR) ning mõista kostjalt Swedbank Liising AS-i kasuks

välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras.

KOSTJA VASTUS

Tagaseljaotsuse peale 24.03.2014 esitatud kajas antud esialgses vastuses hagile kostja hagi ei

tunnista. Kostja märgib, et Swedbank Liising Aktsiaselts ei ole maksehäiretest ega võlgnevustest

kostjat teavitanud, vaatamata asjaolule, et Swedbank Liising AS-ile olid teada kostja

kontaktandmed, sh kaks erinevat elektronposti aadressi (liisingulepingul ja käenduslepingul) ja

telefoninumber. Hagiavaldusest ei nähtu, et Swedbank Liising AS oleks üritanud kostjaga kõiki

kanaleid kasutades kontakti saada, mis võimaldanuks lahendada asja kostjaga kui Xxxxxxxxx

OÜ kohustuste käendajaga oluliselt väiksemate kuludega ja kohtuväliselt.

Lisaks oli kostja veendumusel, et Xxxxxxxxx OÜ kohustuste täitmist kontrollib ja jälgib alates

30.04.2012.a uus osanik ja juhatuse liige K.t I., kuivõrd kostja andis Xxxxxxxxx OÜ osalust

müües 30.04.2012.a uuele äriühingu osanikule ja juhatuse liikmele üle kogu vara,

raamatupidamisdokumendid, lõppenud ja kehtivad lepingud jms ning uus osanik K. I. kinnitas

äriühingu tegevuse jätkamist. Kostja ei olnud teadlik, et liisingulepingu nr 01138202L tulenevaid

kohustusi ei täideta nõuetekohaselt ning et võivad realiseeruda kostjaga sõlmitud

käenduslepingust tulenevad kohustused. Kostja sai võlgnevusest teada kohtutäitur Rocki Alberti

kaudu edastatud tagaseljaotsusest ning tsiviilasja materjalidest.

Kostja osundab, et hagiavaldus ei ole veenev, kuna hageja on hagiavalduses toonud välja vaid

asjaolu, et Xxxxxxxxx OÜ-ga on sõlmitud liisinguleping nr 01138202L ja kostjaga

käendusleping nr 01138202L. Vastavalt liisingulepingu punktis 4 sätestatule kohustus

liisinguandja liisingueseme liisinguvõtjale üle andma hiljemalt 15 päeva jooksul pärast

liisinguvõtja poolt esimese osamakse ja lepingutasu tasumist. Hagiavaldusele lisatud n.ö

liisingueseme üleandmise akti kohaselt on antud üle jõusaaliseadmed Star Track, ehitusaasta

2007. Aktist ei nähtu kui palju ja millised jõusaaliseadmed liisinguvõtjale tegelikkuses üle anti

ning milline oli iga eseme väärtus ja seisukord. Hagiavaldusest ei ole võimalik tuvastada, mida

täpsemalt liisingulepingu alusel Xxxxxxxxx OÜ-le üle on antud. Eelnevast tulenevalt ei ole

võimalik tuvastada liisingulepingu kehtivust ega võlanõude põhjendatust.

Hageja ei ole lisanud hagiavaldusele tõendit, mis kinnitaks konkreetsete liisingueseme

üleandmist. Hagiavaldusele lisatud liisingueseme(te) üleandmise aktist ei ole võimalik tuvastada,

millised seadmed liisinguandja üle on andud, mistõttu ei ole hagiavaldusest võimalik tuvastada

ka hagejale kahju tegelikku tekkimist ja selle ulatust. Seega ei saanud kohus lahendada asja

lihtsalt asjaolu pinnalt, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud käendusleping ja kostja ei vastanud

hagile määratud tähtaja jooksul. Hagiavaldusest ei ole üheselt arusaadav hageja nõude

kujunemine debitoorse võlgnevuse (sh intressi) ja viiviste osas. Hagiavaldusele lisatud,

Xxxxxxxxx OÜ-le esitatud arvetelt ei ole võimalik kontrollida ega veenduda andmete õigsuses.

Kostja on seisukohal, et hagiavalduses esile toodud faktilised asjaolud ei võimaldanuks hagi

rahuldamist tagaseljaotsusega ning hagiavaldus ei olnud veenev.

07.05.2014 kostja täiendavalt tõi välja, et võlausaldaja ei ole tõendanud käendusjuhtumi

saabumist. Hageja on ise toonud välja asjaolud, et OÜ Xxxxxxxxx (kustutatud) juhatuse liikme

K. I.iga on olnud võimalik kontakteeruda ning viimane on avaldanud soovi nii vara

tagastamiseks kui ka välja ostmiseks. Seega on OÜ Xxxxxxxxx (kustutatud) avaldanud soovi

kohustus täita. Kostja rõhutab, et läbirääkimiste tulemusena vara tagastamisel (ja võõrandamisel)

või väljaostmisel OÜ Xxxxxxxxx (kustutatud) poolt oleks hageja nõue oluliselt väiksem või

alternatiivselt olematu, sõltuvalt vara realiseerimise tulemustest.

Kostjale kriminaalasja nr xxxxxxxxxxx raames kättesaadavaks saanud 18.11.2013.a

läbiotsimisprotokolli kohaselt on OÜ-le Xxxxxxxxx (kustutatud) liisitud jõusaaliseadmete

omastamise tõestamiseks korraldatud läbiotsimine MTÜ Xxxxx Xxxxx Xxxx ruumides xxxx

xxxxxx xxxxxxxxx xx. Läbiotsimisprotokolli punkti nr 7 kohaselt on läbiotsimise tulemusena

leitud ja kaasa võetud lisaks muudele asjadele järgmised jõusaali- ja treeningseadmed:

1) Õlasurumise masin

2) Rinnaltsurumise pink (selili)

3) Scott biitsepspink

4) Horisontaal kaldpink reguleeritav

5) Külgsõudmise pink rinnatoega

6) Surumismasin istudes

7) Alakõhu pink koos lõuatõmbega

8) Kaks kettariiulit koos ketastega

9) Sõude ergomeeter

10) Ratas

11) Ratas 2

12) Biitsepsi kang

13) Hantliriiul koos hantlitega

14) Jalapress

15) Kükipink koos kang-rippumispuuga

16) Ülaselja pink „ARCOMAN.EE“

17) Komplekteeritud kangid koos riiuliga

Kuivõrd loetletud seadmed on konkreetselt OÜ-le Xxxxxxxxx (kustutatud) liisitud vara

omastamise lõpetamiseks algatatud kriminaalasja käigus korraldatud läbiotsimise käigus uurijate

poolt kaasa viidud, peab kostja hinnangul uurijate andmete põhjal olema loetletud seadmete

hulgas ka hageja liisingueseme(te)ks olnud vara, kuid täpsemaid andmeid selle kohta ei ole

kostjal võimalik tuvastada, kuna hageja ei ole toonud välja, millised konkreetsed seadmed

liisingulepingu alusel OÜ-le Xxxxxxxxx (kustutatud) üle on antud. Liisinguesemed ei ole

jäädavalt kadunud, mistõttu ei saa nõuda kogu vara väärtuse hüvitamist kostjalt. Liisingulepingu

punkti 10 kohaselt kuulub vara liisingulepingu ülesütlemisel liisinguandja poolt võõrandamisele

ning juhul, kui vara võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki liisinguandjale kuuluvaid

summasid, tekib puudujääva osa hüvitamise nõue.

Kostja teatas kohtule, et tsiviilasjas hagejaga peetud läbirääkimised kompromissi sõlmimiseks ei

andnud tulemusi. Jõuti kokkuleppele summas 6000 €, kuid kostja ei nõustunud lepinguprojekti

lülitatud tingimustega, millega kostjale pandi kohustus oma allkirjaga kinnitada, et xxxxxxxxx xx

spordisaalist (millega kostjal ei ole mingit pistmist) ära viidud seadmed on need samad seadmed,

mis kostja liisingust liisis. Lisaks pidi kostja sama asja kinnitamiseks tooma kohale Xxxxx

Xxxxx Xxxx-i (xxxxxxxxx xx spordisaali omanik) esindaja. Seadmete äratundmist kostjale

saadetud väga ebaprofessionaalselt tehtud pildid ei võimaldanud. Seadmete nägemiseks pidanuks

kostja minema ise kuskile lattu, kus need seadmed on lahti võetud, nii on keeruline l midagi ära

tunda. Kriminaalasjas on kostjale esitatud süüdistus valduses oleva võõra vallasasja

ebaseaduslikult enda kasuks pööramises.

Kostja leiab, et on teinud ainult seaduslikke tehinguid: müünud oma firma edasi ja andnud firma

kohustused edasi uuele omanikule. Süüdistusel puudub algusest peale igasugune loogika, sest

kostjal ei olnud mõtet midagi peita, varjata liisingu eest, kui ta isikliku käenduse alusel igal juhul

vastutab isiklikult liisingu ees. Kostja soovib, et liising arvutaks kogusummast maha nende

valduses olevate seadmete väärtuse. Kostja viis enda renditud ruumidest ära talle liisitud

seadmed (millest ta oli pool juba jõudnud ära maksta ning seni polnud ükski kuu maksmata

jäänud) ning teavitas kostjat sellest järgmisel päeval, selgitades põhjusi ja olukorda, minnes

isiklikult kostja juurde kohale. Samal jutuajamisel G.P.-ga palus kostja maksepuhkust uute

ruumide leidmiseni ja uue jõusaali käima panemiseni. Liisingu esindaja oli väga mõistev ja

avaldas arvamust, et see ei ole probleem, mingeid pretensioone kostjale ei esitatud. Samas

heidetakse süüdistuses ette, et kostja viis need seadmed kuskile hoiule ja neid seadmeid asuti

omaniku loata ebaseaduslikult kasutama. Kostja leiab, et ei saanud seadmeid välja õue peale

jätta, ta leidis neile seadmetele koha ning vastutab täielikult, et sel ajal, kui need seadmed olid

kostja valduses, ei kasutanud keegi neid seadmeid. Kostja pole saanud ühtegi kirja ega küsimust,

seadmete asukoha kohta. Kuna kostja tervis 2012.a halvenes ning arstid soovitasid stressi ja

pinget vältida, siis pakkus tuttav K. I., et ta on nõus ise firma asjadega edasi tegelema. Täpsemalt

lubas K. I. kostjale, et: 1) Teeb ise uue jõusaali ning hakkab peale maksepuhkust ise maksma

liisingut edasi, 2) juhul kui see ei õnnestu , siis tegeleb seadmete müügiga ja maksab kostja eest

liisingule summa tagasi. Kostja sõlmis K. I.iga vastava kokkuleppe, K. I. võttis firma üle koos

seadmete ja kohustustega. Kostja andis K. I.i valdusse kõik seadmed, peale 3 ratta, mis kostja

otsustas endale jätta. Kostja arvas endal olevat sellise õiguse, sest oli niigi juba selleks hetkeks

liisingule pool võlgnevusest ära maksnud. Kuna hiljem kostja otsustas need maha müüa, siis

uurija peab seda tõestuseks, et mingeid seadmeid K. I.ile üle ei antud. K. I. müüs neid seadmeid

reaalselt paljudele inimestele, sai selle eest raha, pidas mitmeid erinevaid läbirääkimisi seadmete

müümiseks. Kuna kostja uskus K.sse ja usaldas teda, siis pärast seadmete üleandmist ja notari

vormistamist lülitas kostja ennast firma tegevusest välja ning hakkas oma tervise taastamisega

tegelema. Kostja möönab, et seetõttu võis tal mõni kiri jääda nägemata ja mõni kõne vastu

võtmata. Kostja palub tsiviilkohtul see asi lahendada õiglaselt. Kostja peab õiglaseks, kui

maksab hagejale 6000€, hageja valduses olevate seadmete müügist saadav peaks ära katma

ülejäänud osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas 20.12.2012 hagiavalduse liisingulepingust tulenevate rahaliste nõuete

väljamõistmiseks solidaarselt liisinguvõtja OÜ Xxxxxxxxx ja käendaja A. K.i vastu. Kuna

kostjad hagile kohtu määratud tähtaja jooksul kirjalikult ei vastanud, rahuldas kohus 05.11.2013

tagaseljaotsusega hagi A. K.i vastu. Kuna tagaseljaotsuse tegemisel selgus, et OÜ Xxxxxxxxx oli

pankrotimenetluse raugemise järel likvideeritud ja 21.02.2013 äriregistrist õigusjärgluseta

kustutatud, siis kohus sama tagaseljaotsusega lõpetas menetluse OÜ Xxxxxxxxx suhtes

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 5 alusel.

30.06.2014 määrusega kohus A. K.i 24.03.2014 kaja alusel taastas tsiviilasjas menetluse A. K.i

vastu esitatud nõuete osas. 24.09.2014 kohus määras pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks.

Alates 14.10.2014 kohus poolte taotlusel korduvalt pikendas kompromissi tähtaega ning

28.04.2015 poolte nõusolekul peatas tsiviilasjas menetluse kompromissläbirääkimiste ajaks.

28.10.2015 hageja teatas kohtule, et ei ole kostjalt saanud vastust 27.04.2015 kostja esindajale

saadetud kompromissettepanekule, hageja palus menetluse uuendada.

2. TsMS § 403 lg 1 alusel ja poolte nõusolekul kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

Kompromissläbirääkimiste ajaks peatatud menetluse uuendamisel 04.11.2015 määrusega kohus

määras pooltele tähtaja tõendite ja avalduste esitamiseks ning teatas kohtulahendi

teatavakstegemise aja. Pooled lisaks juba esitatule täiendavaid tõendeid kohtule ei esitanud.

Kostja

A.

K. saatis

kohtule

e-kirja,

milles

andis

ülevaate

pooltevahelistest

kompromissläbirääkimistest ning selgitas oma seisukohti vaidlusaluse liisingvaraga seoses

algatatud kriminaalmenetluse osas. Pooltele teatatud ajal, 15.detsembril 2015, kohus tegi TsMS §

452 lg 7 alusel esmalt teatavaks kohtuotsuse resolutsiooni ja teatas, et kirjeldava ja põhjendava

osaga otsus tehakse teatavaks 28.12.2015, kui pooled enne ei teata kompromissi sõlmimisest või

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobumisest.

3. Hageja nõue kostja vastu tuleneb liisingu- ja käenduslepingutest. Asjas ei ole vaidlust, et

09.06.2011 sõlmisid hageja Swedbank Liising AS (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti) ja

liisinguvõtja XXXXXXXXX OÜ (kustutatud; endine ärinimi Xxxxxxxxx Xxxxxxx Xxxx OÜ)

liisingulepingu nr 01138202L, mille esemeks olid jõusaali seadmed Star Track, ehitusaasta 2007.

Liisinguvõtjat esindas lepingu sõlmimisel juhatuse liikmena kostja A. K.. Samuti võttis A. K.

Xxxxxxxxx OÜ seadusliku esindajana liisitud seadmed kirjaliku aktiga vastu. OÜ Xxxxxxxxx

liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmist tagas A. K. isikliku käendusega, vastavalt A. K.i

ja hageja vahel 09.06.2011 sõlmitud käenduslepingule nr 01138202L oli käendaja vastutuse

piirmääraks 17 000 €.

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 järgi on liisingulepingu järgi liisinguandja põhikohustusteks

omandada liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud ese (liisinguese) ja anda see liisinguvõtja

kasutusse. Liisinguvõtja põhikohustuseks on maksta liisingueseme kasutamise eest tasu. Pooled

ei vaidle ka selle üle, et liisinguvõtja liisingulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei

täitnud, võlgnevust ei tasunud liisinguvõtja ega käendaja ka hageja poolt antud täiendavaks

tähtajaks, mistõttu hageja ütles alates 12.06.2012 liisingulepingu erakorraliselt üles.

5. VÕS § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 järgi

kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine (VÕS §

100). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muu hulgas nõuda kohustuse täitmist

(VÕS § 101 lg 1 p 1) ja öelda lepingu üles (VÕS § 101 lg 1 p 4 teine alternatiiv). VÕS § 108 lg 1

järgi võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustust rikkunud poolelt rahalise kohustuse

täitmist. VÕS § 195 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega

teisele lepingupoolele. Lepingu ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende

lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja

kohustused jäävad kehtima (VÕS § 195 lg 2).

6. Ülesütlemise hetkeks oli liisinguvõtjal hageja ees debitoorne võlgnevus summas 3028,59 €,

millest tasumata põhiosa 2799,73 € ja intressivõlgnevus 228,86 €.

VÕS § 101 lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustust rikkunud võlgnikult rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt tuleb

viivisemääraks

lugeda

lepingus

kokkulepitud,

seadusjärgsest

viivisemäärast

kõrgem

intressimäär. Tähtaegselt tasumata põhiosa maksetelt oli hageja arvestanud viivist lepingus

kokkulepitud määraga 0,250% põhiosa võlgnevuselt päevas, lepingu ülesütlemise päeva seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevus on 247,18 €.

7. Hageja nõuab kostjalt ka liisitud vara jääkväärtuse hüvitamist summas 8785,33 €. Kostja leiab,

et arvestada tuleb hageja omandisse jääva vara, mida hagejal on võimalik tagasi saada ja müüa,

maksumust.

VÕS § 367 lg 1 järgi peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama

liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige

liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole

kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt lähtutakse kulude

kindlakstegemisel liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast,

millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme

omandamiseks tehtud kulutustega. Juhul, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist

liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 367 lg-s 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse

määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel (VÕS § 367

lg 3).

8. Selles asjas ei ole vaidlust selle üle, et põhivõlgnik liisingulepingu ülesütlemise järel

liisinguvara hagejale ei tagastanud. Kostja leiab aga, et vara kogu jääkväärtuse väljamõistmine

kostjalt ei ole õiglane, sest hagejal on võimalik kriminaalmenetluse raames uurijate poolt kaasa

viidud liisinguesemed tagasi saada ja võõrandada.

Kohus on seisukohal, et kostja sellised väited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kohtu

selgitustele vaatamata kostja ei ole tõendanud ega kinnitanud, et uurijate poolt kaasa viidud

esemed kuuluvad vaidlusaluse liisinguvara hulka ning et need on hageja valduses. Kostja

selgituste kohaselt jäi poolte vahel ka kompromissleping sõlmimata just seetõttu, et hageja

nõudis kostjalt kinnitust, et kriminaalasja nr xxxxxxxxxxx kohtueelses menetluses Pärnu linnas,

xxxxxxxxx xx asuvates MTÜ Xxxxx Xxxxx Xxxx ruumides teostatud läbiotsimise käigus

avastatud ja kaasa viidud jõusaali seadmed (läbiotsimise protokoll toimikus I kd, lk 153 – 157)

on samad seadmed, mis hageja ja OÜ Xxxxxxxxx vahel sõlmitud liisingulepingu alusel

liisinguvõtjale üle anti ning mille A. K. liisinguvõtja esindajana ise vastu võttis (üleandmise-

vastuvõtmise akt I kd, lk 20).

Kostja väidetel ei ole tal hageja saadetud halvakvaliteediliste fotode põhjal võimalik aru saada,

kas tegemist on samade seadmetega, samas ei pidanud kostja vajalikuks minna seadmete

asukohta, kuna ei suutvat demonteeritud seadmeid tuvastada.

9. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt hageja koostööpartner, vara tagastusteenuse pakkuja

Credit Expert OÜ, tegeles vara otsingutega alates 2012.a juunist. Credit Expert OÜ memost (I

kd, lk 33) nähtuvalt A. K.i asukohta ei õnnestunud kindlaks teha, telefonile ta ei vastanud ning

ise tagasi ei helistanud. Memole lisatud e-kirjavahetusest selgub, et septembrini 2012 on Credit

Expert OÜ esindaja T. K. pidanud e-kirjavahetust OÜ Xxxxxxxxx uue juhatuse liikme K. I.iga,

kes on andnud lubadusi liisinguesemed tagasi tuua. Samuti on K. I.ile antud tema soovitud infot

seadmete väljaostumaksumuse ja tingimuste kohta.

A. K.i selgituste kohaselt müüs ta osaluse OÜ-s Xxxxxxxxx K. I.ile, andes talle üle ka kõik

lepingud ja liisinguesemed. Äriregistri andmetel oli A. K. Xxxxxxxxx OÜ osanik kuni

30.04.2012 ja juhatuse liige kuni 17.05.2012. Seega oli nii A. K.ile, kui pidi olema K. I.ile teada,

millised on konkreetsed liisinguesemed. Kohus leiab, et seadmete tuvastamine oli A. K.i enda

võimuses.

Hageja esitatud e-kirjavahetus kostjaga (I kd, lk 180 – 182) näitab, et kostja oli teadlik tekkinud

võlgnevusest ja võimalusest, et liisinguleping võlgnevuse tõttu üles öeldakse, samuti pidi kostja

kui liisingulepingu sõlmimisel liisinguvõtjat esindanud juhatuse liige olema teadlik seadmete

tagastamise kohustusest juhul, kui liisinguleping üles öeldakse. Märtsis 2015 on A. K. hagejale

teatanud (I kd, lk 180), et otsib uusi ruume, kus tegevust jätkata, 03.04.2012 on hageja teatanud

A. K.ile võlgnevusest, mille peale kostja on teatanud, et raamatupidaja on haige lapsega kodus ja

A. K. ei ole temalt seetõttu vajalikke asju saanud. Veel 14.05.2012 on A. K. saatnud

liisinguandjale e-kirja päringuga taotletud maksepuhkuse kohta, jättes märkimata, et on enda

osaluse osaühingus võõrandanud.

10. Kostja viimases e-kirjas kohtule kinnitab, et on osa liisinguvarasse kuulunud esemetest

(jõusaali seadmetest) võõrandanud. Tänaseks on A. K.ile esitatud kriminaalasjas ka süüdistus ja

ta on antud kohtu alla, süüdistatuna muu hulgas selles, et ta omastas hagejale kuuluvad

jõusaaliseadmed ja võõrandas seadmeid omaniku nõusolekuta edasi teistele isikutele. A. K.i süü

tuvastab kohus kriminaalmenetluses, kuid kostja enda poolt kohtu ette toodud asjaoludest

nähtuvalt hagejal igal juhul ei ole võimalik kogu liisitud vara tagasi saada. Kohus on 04.11.2015

määruses juhtinud kostja tähelepanu vajadusele tõendada, et vaidlusalused jõusaaliseadmed on

olemas ning et hagejal on need võimalik tagasi saada. Kostja seda ei teinud.

11. Kohus leiab, et eelkirjeldatud asjaoludel ei ole põhjendatud kostja tuginemine sellele, et

hagejal on võimalik liisitud seadmed tagasi saada. Kohus asub seisukohale, et selles asjas ei ole

alust kohaldada VÕS § 367 lg –s 3 sätestatut ja arvestada liisingulepingu ülesütlemisel tekkinud

hüvitamiskohustuse ulatuse kindlaksmääramisel liisinguvara tagastamisaegse väärtusega,

kuivõrd liisinguvara ei ole hagejale tagastatud ning eelkõige kostjast tulenevate asjaolude tõttu

hagejal ei ole võimalik oma omandiõigust teostada. Hageja on õigustatud nõudma kostjalt kogu

liisinguvara lepingujärgset jääkväärtust.

12. Kostja käendajana vastutab liisinguvõtja kohustuste eest VÕS § 145 lg-test 1 ja 2 tulenevalt

solidaarselt liisinguvõtjaga nii lepinguliste kohustuste täitmise, kui ka kohustuste rikkumisest

tulenevate tagajärgede eest. Käenduslepingu (I kd, lk 42 – 43) punkti 2 kohaselt vastutab

käendaja liisingulepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmise eest ka juhul, kui

liisinguvõtja esitab liisinguandja nõudele vastuväite, sh kohustuse lõppemise või vähenemise

vastuväite liisinguvõtja likvideerimise, pankroti või sundlõpetamise korral või liisingulepingu

kehtetuse vastuväite.

Kõike eeltoodut arvestades kohus rahuldab hagi täies ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks

välja debitoorse võlgnevuse, põhiosamaksetelt enne lepingu ülesütlemist arvestatud viivise ja

vara jääkmaksumuse, kokku 12 061,10 €.

13. TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda, kuna

kohus hagi rahuldas.

Hageja on menetluskuludena palunud kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 500

€. Kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja ning hageja taotlusel kohustab kostjat TsMS

§ 177 lg 4 kohaselt tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

14. TsMS § 448 lg 41 viimase lause ja § 632 lg 3 kohaselt hakkab kohtuotsuse peale

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik