1-15-9438/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-9438 (15230106025) Kohtukoosseis Urmas Reinola, Sten Lind, Andres Parmas Kriminaalasi R.K (R.K) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p -

§ 25 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 12. novembri 2015 otsus lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Apellatsiooni esitaja süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil Süüdistatav

R.K , isikukood XXX, elukoht: XXXXXXX XX-XX XXXXXXX, kodakondsus, määratlemata haridus: XXXXXXXXX, emakeel: vene keel,

töökoht: puudub,

7 kehtivat kriminaalkaristust, 13 kehtivat . väärteokaristust Kahtlustatavana kinni peetud alates 10.11.2015.

RESOLUTSIOON

1. R.K ja vandeadvokaat Leelo Viili Jätta

apellatsioon Harju Maakohtu 12. novembri 2015 otsus id e peale d

kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. 2. R.K-lt riigieelarve tuludesse 48 Välja mõista

(nelikümmend kaheksa) eurot apellatsioonimenetluses

määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu kuulub tasumisele Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas

Swedbank AS-s (a/a EE EE502200221014193355), - AS s SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS

Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea

Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300). Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. korras) tunnistati Harju Maakohtu 12. novembri 2015 otsusega lühimenetluses (kiirmenetluse R.K - karistati vangistusega 9 kuud. KrMS süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi ja § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti

6 kuud vangistust. rvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 03.11.2015 KarS § 68 lg 1 alusel a

- 04.11.2015, s.o 2 päeva, kandmisele jääb 5 kuud 28 päeva vangistust. KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldati R.K , R.K vahi alla kohtusaalis ning suhtes tõkendiks vahistamine võeti karistuse kandmise alguseks loeti tema kinnipidamise aeg, s.o 10.11.2015.

Menetluskulud riigieelarve tuludesse undraha 292,50 eurot ja ena mõisteti R.K-lt välja s määratud kaitsjal . KrMS § 180 lg 3 alusel määrati e makstud tasu 120 eurot , et menetluskulud tuleb

tasuda 10 kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 41,25 eurot, k

ohtuotsuse jõustumisest arvates.

2. R.K tema, olles isikuks, kes tunnistati süüdi selles, et paneb süstemaatiliselt toime vargusi, vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo toimepanemist, 03.11.2015 kella

16.34 ajal Tallinnas XXXXXXXXX XX asuvas S -i kaupluses XXXXXXXX XXXXXX AS võttis

võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse müügisaalist S -ile kuuluva AS

kauba - 9 tk kosmeetikatooted (huuleläige) Loreal maksumusega 13.90 eurot tk (kogusummas 125,10 eurot), peitis kauba endale põue ning möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid vahetult peale kauplusest väljumist peeti kinni, millest tulenevalt kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel;

samuti selles, et tema olles isikuks, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo toimepanemist, 10.11.2015 kella 13.52 ajal Tallinnas

XXXXXXXXX XX asuvas S -i kaupluses XXXXXXXX XXXXXX AS võttis võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse müügisaalist S -ile kuuluva kauba - 19 tk AS

piimašokolaadi Linda 300g maksumusega 3.39 eurot tk (kogusummas 64,41 eurot), peitis kauba endal kaasasolnud seljakotti ning möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid vahetult peale kauplusest väljumist peeti kinni, millest tulenevalt kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel.

3. sellega, et toimepandud varavastaste kuritegude iseloom Karistust mõistes arvestas maakohus

viitab üheselt, et süüdistataval puuduvad rahalised vahendid oma igapäeva elu korraldamiseks, lisaks lasuvad

süüdistataval ka rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude näol. Samuti arvestas kohus sellega, et on isikuks, keda eelnevalt on juba kriminaalkorras süüdistatav karistatud ning tal on 7 kehtivat kriminaalkaristust, sh varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Eeltoodud asjaolud viitavad

R.K õiguskuulekuse puudumisele ja asjaolule, et varasemad mõjutusvahendid ei ole talle oodatud mõju avaldanud, mistõttu oleks rahalise karistuse kohaldamine tema suhtes vastuolus kohtupraktikaga ning rahaline karistus ei täida oma eesmärki eripreventiivses mõttes. Seega kuulub suhtes kohaldamisele isiku vabadust enim piirav karistusliik R.K vangistuse näol. Samuti leidis kohus, et R.K ei ole isikuks, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid süüdistatava käitumises väljendub ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale , kuna

.

Vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei täidaks süüdistatava suhtes oma eesmärki eripreventiivses mõttes. Inkrimineeritava kuriteo pani R.K toime vaid 6 kuud peale eelmise karistuse, s.o reaalse vangistuse S ärakandmist. üüdistatava arusaama enda tegude

tähendusest ning ka tagajärgedest suudab käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus.

Arvestades karistust kergendava asjaoluna süüdistatava poolt kohtus avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust, pidas kohus R.K-le karistuse alla sanktsiooni keskmist võimalikuks mõista määra, kuid mitte alammäära lähedasena.

APELLATSIOONI SISU

4. R.K kaitsja vaidlustab apellatsioonis maakohtu otsuse R.K-le mõistetud karistuse osas. Apellant leiab, et karistus ei ole tema te Palub otsuse süüdistatavale mõistetud osüüle vastav.

karistuse mõistmise osas tühistada ja teha uus otsus, millega mõista R.K-le kergem karistus, kohaldades KarS § 69 sätteid.

Kaitsja ei nõustu ohaga mõistetud karistuse määra osas, samuti KarS § 69 maakohtu seisuk

kohaldamata jätmise osas. Süüdistatava poolt toime pandud vargused ei olnud lõpule viidud ning kahju ei tekitatud, äravõetud kaupade väärtus oli suhteliselt väike. Ka maakohus leidis, et R.K

. S süü ei ole suur üü tunnistamine kohtueelses menetluses ja kohtuisungil annab alust järeldada, et süüdistatav on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud.

R.K on küll kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid mitte raskete kuritegude eest.

L vanglaeluga ning tal oleks ühemaajalise vangistuse ärakandmisel ei kohaneks süüdistatav tõenäolisem vabanemisel tööd leida ja oma eluviise muuta. Kuigi s m ohus sellega . üüdistatav taotles vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, aak ei nõustunud

Kaitsja arvates ei saa

üksnes varasemate karistuste põhjal välistada kontrollnõuete ja üldkasuliku töö tegemise kohustuse distsiplineerivat toimet süüdistatava suhtes. isikuandmeid R.K

arvestades ei saa väita, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on vajalik tingimata kohaldada reaalset vangistust. KarS § 69 kohaldamisega kaasnevad kohustused võivad tulemuslikult kaasa aidata karistuse eesm ärkide saavutamisele. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistusmäär ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda.

5. enduse kaitsja apellatsioonkaebusele. Leiab, R.K esitas 22.12.2015 ringkonnakohtule täi et talle mõistetud karistus on liialt range ja palub mõista kergem karistus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

JA PÕHJENDUSED

6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsioonide sisuga, leiab, et apellatsioon d ning id on ilmselt põhjendamatu tuleb jätta läbi vaatamata.

7. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

8. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonidel puudub ilmselgelt süüdistatava ja tema kaitsja

edulootus. Apellatsioonides esitatud taotlus kergendamiseks on mõistetud karistusmäära

perspektiivitu. R.K-le varguste eest

imata tahtest , mis jäid jäi lõpule vi süüdlase

sõltumatutel asjaoludel mõistetud karistus jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. ,

Maakohus on mõistetavat karistust, samuti selle asendamata jätmist põhjalikult motiveerinud.

Karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. R.K on isikuks, keda on eelnevalt juba kriminaalkorras karistatud ning tal on 7 kehtivat kriminaalkaristust, sh varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Inkrimineeritavad vargused on toime pandud vaid 6 kuud peale eelmise karistuse, s.o reaalse vangistuse ärakandmist. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu seisukohaga selles, et R.K poolt toime pandud teod ei olnud juhuslikku laadi, vaid see oli tema teadlik järjekindel tegevus. Mõistetud k süüga, aristuse raskus on proportsioonis R.K arvestatud on tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti kohtu poolt tuvastamist leidnud süüd kergendavat asjaolu. Arvestades R.K eelnevate karistuste rohkust ja asjaolu, et uued kuriteod pani ta toime suhteliselt lühikese aja jooksul peale eelmise karistuse ärakandmist, on kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt temale mõistetud 9 kuuline vangistus, mida seoses lühimenetlusega veelgi lühendati, väga leebe karistus.

Ka karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise ja selle üldkasuliku tööga asendamata jätmise puhul on kohus arvestanud kõigi asjakohaste nõuetega ning jõudnud põhjendatud järeldusele, et mõistetud vangistus tuleb ka reaalselt ära kanda. Kohtukolleegium nõustub R.K

maakohtuga täiel määral ja rõhutab, et süüdistatav on varem korduvalt karistatud, varasematest karistustest järeldusi teinud ei ole, jätkuv kuritegude toimepanek viitab kuritegeliku elustiili kujunemisele. Kohtukolleegium rõhutab, et üldkasuliku töö kohaldamist kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust vaagima asudes (Riigikohtu otsus nr 3-1-1- -06, p 19), peab kohtul

olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. R.K puhul sellist veendumust tekkida ei saa. Seega nagu maakohuski leidis, on kohtukolleegiumi hinnangul üldkasuliku töö kohaldamine süüdistatava puhul välistatud üldkasuliku töö kohaldamine ehk mõistetud karistuse individualiseerimine ja kaitsja poolt taotletud viisil ei ole. süüdistatava suhtes võimalik Kohtukolleegium leiab, et R.K-le karistuse kergendamiseks puudub alus ning ka mõistetud apellatsioonis esitatud põhjendused ei ole arvestatavad ega saa kaasa tuua seadusliku kohtuotsuse tühistamist. Kohtuotsuse tühistamiseks peavad esinema seaduslikud alused.

9. apellatsioonimenetluses Süüdistatava kaitsja on esitanud taotluse hüvitada õigusabi kulud summas 48 eurot, s.h k Kohtukolleegium peab t äibemaks 8 eurot. aotlust põhjendatuks ning tulenevalt KrMS § jäävad apellatsioonimenetluse

185 lg- 2, st kulud R.K enda kanda.

10. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Kohtukolleegium on ilmselt asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioonid põhjendamatu § st 3 jätab d ja perspektiivitud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 326 lgkohtukolleegium apellatsioonid d

kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Urmas Reinola Sten Lind Andres Parmas