2-13-9733/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.12.2015, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-9733

Tsiviilasi

Loo Properties AS hagi B.U vastu hüpoteegi

kustutamiseks nõusoleku andmiseks ja tahteavalduse

kohtulahendiga

asendamiseks,

alternatiivselt

võlatunnistuse

tagastamiseks

koos

hüpoteegi

kustutamiseks nõusoleku andmise ja tahteavalduse

kohtulahendiga asendamiseks

B.U vastuhagi Loo Properties AS vastu leppetrahvi

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.05.2014 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

300 000 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

B.U apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Loo Properties

AS (eelnevalt OÜ Loo Properties, registrikood 12194245,

asukoht XXX 1, XXX-i), lepinguline esindaja vandeadvokaat

1(8)

Tsiviilasi nr: 2-13-9733

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Raul Markus (e-post: XXX) ja seaduslik esindaja SR

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): B.U (isikukood

XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Henrik

Kirsimäe (e-post: XXX)

Kohtuistungi aeg

03.12.2015

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 21.05.2014 otsus tühistada osas, millega rahuldati Loo

Properties AS hagi B.U vastu ja jaotati menetluskulud.

2. B.U apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1. Loo Properties AS hagi B.U vastu jätta rahuldamata.

3.2. B.U vastuhagi Loo Properties AS vastu jätta rahuldamata.

3.3. Poolte menetluskulud maakohtus jätta nende endi kanda.

3.4.B.U menetluskulud ringkonna- ja Riigikohtus jätta Loo Properties AS kanda,

Loo Properties AS menetluskulud ringkonna- ja Riigikohtus jätta tema enda

kanda.

4. Tühistada Harju Maakohtu 05.03.2013 määrusega seatud hagi tagamine, millega

määrati hagi tagamise korras keelata B.U-l hüpoteegi, mis koormab kinnistut nr

13722002, käsutamine, sh hüpoteegi mistahes koormamine ja hüpoteegist

tulenevate õiguste realiseerimine, kuni käesolevas kohtuasjas tehtava lahendi

jõustumiseni ning määrati kanda hüpoteegi käsutamise keelumärge

kinnistusraamatusse.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Loo Properties AS (varem Loo Properties OÜ, hageja) esitas 28.02.2013 Harju

Maakohtule hagi B.U (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat andma nõusolek

Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri

registriosa nr 13722002 neljandasse jakku kantud hüpoteegi kustutamiseks ja asendada

kostja nõusolek kohtulahendiga. 18.10.2013 hagi täienduses palus hageja alternatiivselt

kohustada kostjat tagastama võlatunnistus, samuti kohustada kostjat andma nõusolek

hüpoteegi kustutamiseks ja asendada nõusolek kohtulahendiga. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

2(8)

Tsiviilasi nr: 2-13-9733

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15.11.2012 ühishüpoteegi seadmise

lepingu ja asjaõiguslepingu (leping), mille alusel seati kostja kasuks 300 000 euro

suurune ühishüpoteek hageja omandis olevatele kinnisasjadele. Kinnistute ühendamisel

muutus ühishüpoteek hüpoteegiks. Hageja ei olnud lepingu sõlmimise ajal kostjale

võlgu ja seega ei olnud vaja hüpoteeki seada. Ka lepingus sisalduvas

tagatiskokkuleppes ei ole viidet hüpoteegiga tagatavale konkreetsele kohustusele.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 1 järgi võib hageja nõuda hüpoteegi kustutamist.

Hageja on nõudnud kostjalt hüpoteegi kustutamist, kuid kostja ei ole reageerinud.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel palus hageja asendada kostja

nõusolek hüpoteegi kustutamiseks kohtulahendiga.

3. Kuigi hageja ja kostja on 15.05.2012 sõlminud laenulepingu (laenuleping), millest

nähtub, nagu oleks hagejal kostja vastu kohustus, ei ole kostjal hageja vastu sellest

laenulepingust tulenevat nõuet. Laenuleping on üksnes deklaratiivne võlatunnistus,

mille aluseks oli osaühingu Catmet (Catmet) kui nõude loovutaja ja kostja kui nõude

omandaja vahel sõlmitud nõude loovutamise leping (loovutusleping). See leping on aga

tühine. Tegemist on äriühingu (Catmet) ja tema juhatuse liikme (kostja) vahel sõlmitud

lepinguga ja äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 3 järgi on osaühingu ja tema juhatuse liikme

vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud. Catmeti osanikud ei

ole teinud otsust, millega oleksid nõude loovutamise lepinguga nõustunud. Kuna nõude

loovutamise leping on tühine, siis ei omandanud kostja selle lepingu alusel nõuet

hageja vastu, mida oleks saanud vormistada laenulepinguks. Lisaks kutsusid Catmeti

osanikud kostja 15.05.2012 otsusega juhatusest tagasi. Kui kostja kutsuti juhatuse

liikme kohalt tagasi enne nõude loovutamise lepingu sõlmimist, on nõude loovutamise

leping tühine ka TsÜS § 129 lg 1 järgi kui esindusõiguseta tehtud tehing, mida ei ole

heaks kiidetud. Kui kohus leiab, et laenuleping on konstitutiivne võlatunnistus, siis

palus hageja kostjalt võlatunnistuse VÕS § 1028 lg 1 alusel välja mõista. Kuna nõude

loovutamise leping on tühine, siis ei omandanud kostja lepingu alusel nõuet hageja

vastu ning kostja rikastus konstitutiivse võlatunnistuse saamisega alusetult ja kostja

peab võlatunnistuse hagejale tagastama.

4. Hageja ei tunnistanud vastuhagi ja palus jätta selle rahuldamata. Poolte vahel ei ole

kehtivat lepingut, mille alusel saaks leppetrahvi nõuda. Kui kohus peaks asuma

seisukohale, et laenuleping on kehtiv, palus hageja vähendada leppetrahvi või jätta see

välja mõistmata, sest aadressi muutusest ja ümberkujundamisest teatamata jätmisel on

ebamõistlik kohaldada nii suurt leppetrahvi.

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

6. Ekslik on hageja väide, et hagejal ei olnud kostja vastu tagatavaid kohustusi. Nõude

loovutamise lepinguga omandas kostja Catmetilt rahalise nõude hageja vastu.

Laenulepingu järgi oli hageja võlg 95 562 eurot 39 senti, mis tuli koos intressiga

tagastada hiljemalt 31.12.2014, kuid seda ei tagastatud. Nõude loovutamise lepingule

on alla kirjutanud kostja, Catmet ja hageja esindaja ning see leping kehtib.

Loovutusleping sõlmiti enne, kui kostja volitused Catmeti juhatuse liikmena lõppesid.

Laenuleping on konstitutiivne võlatunnistus, sest sellega luuakse uus kohustus uutel

tingimustel. Lisaks on olemas ka 14.05.2012 osanike otsus, millega osanikud on

ühehäälselt otsustanud sõlmida kostja ja Catmeti vahel nõude loovutamise lepingu ja

volitada kostjat sõlmima Catmeti nimel lepingut. Ka aktsiaseltsiks ümber kujundatud

Catmeti nõukogu on 14.01.2014 otsusega nõude loovutamise lepingu sõlmimise heaks

kiitnud.

3(8)

Tsiviilasi nr: 2-13-9733

7. Lepingu kui tagatiskokkuleppe abstraktsusest ei saa järeldada, et kostjal ei olnud hageja

vastu nõuet. AÕS § 279 lg 3 ei välista abstraktset tagatiskokkulepet. Eelnevast

tulenevalt ei ole AÕS § 349 lg 1 kohaldamiseks alust ja hageja ei saa nõuda hüpoteegi

kustutamist.

8. Kostja esitas 30.09.2013 hageja vastu vastuhagi, milles palus mõista hagejalt kostja

kasuks välja 28 668 euro 60 sendi suuruse leppetrahvi.

9. Vastuhagi kohaselt loovutas Catmet kostjale nõude hageja vastu selleks, et täita oma

kohustust kostja vastu. Laenulepinguga kinnitasid hageja ja kostja üle nõude, mille

kostja nõude loovutusega omandas. 6.09.2013 nõudis kostja hagejalt laenulepingu

rikkumise tõttu leppetrahvi. Hageja on rikkunud laenulepingu p 3.1.1, sest ei ole

kostjale teatanud oma aadressi muutumisest, ja p 3.1.2–3.1.3, sest ei ole teatanud enda

ümberkujundamisest aktsiaseltsiks. Laenulepingu p 3.2 kohaselt oli laenuandjal lepingu

p-s 3.1 ettenähtud teatamiskohustuse täitmata jätmisel õigus nõuda laenusaajalt

leppetrahvi 10% laenusummast iga rikkumise eest. Kuna laenusumma oli 95 562 eurot

39 senti, siis on kostjal õigus nõuda hagejalt lepingu p-de 3.1.1, 3.1.2 ja 3.1.3

rikkumise eest leppetrahvi kokku 28 668 eurot 60 senti.

Esimese astme kohtu otsus

10. Harju Maakohus rahuldas 21.05.2014 otsusega hagi, märkides, et kostja kasuks hageja

kinnisasjale registriosa number 13722002 seatud hüpoteek summas 300 000 eurot tuleb

kustutada; tuvastas kostja kohustuse anda tahteavaldus hageja kinnisasjalt hüpoteegi

kustutamiseks ja märkis otsuses, et jõustunud kohtuotsus asendab kostja tahteavaldust.

Hageja alternatiivse nõude laenulepingust tuleneva võlatunnistuse tagasiandmiseks ja

hüpoteegi kustutamise tahteavalduse andmiseks jättis kohus rahuldamata. Samuti jättis

maakohus rahuldamata kostja vastuhagi leppetrahvi nõudes. Menetluskulud jättis

maakohus nii hagis kui vastuhagis kostja kanda.

11. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on laenuleping deklaratiivne võlatunnistus, sest

sellega ei loodud uut kohustust, vaid hageja tunnistas sellega oma võlga kostja ees.

Seega peab võla puudumist tõendama hageja. Hagejal ei ole VÕS § 1028 lg 1 järgi

alusetust rikastumisest tulenevat võlatunnistuse tagastamise nõuet.

12. Nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks pidi kostjal olema ÄS § 181 lg 3 järgi Catmeti

osanike nõusolek. Eluliselt ei ole usutav, et kostjal oli nõude loovutamiseks osanike

nõusolek. Kostja ei ole esitanud osanike otsuse originaali, millega kostja ja teine osanik

VS otsustasid Catmeti osanikena anda kostjale õiguse loovutuslepingu sõlmimiseks,

väites, et otsuse originaal on kaduma läinud. Istungil esitati üksnes otsuse notariaalselt

kinnitatud koopia. Maakohus jättis osanike otsuse tõendina arvestamata kui

ebausaldusväärse. Kohus nõudis dokumendi originaali, kuid seda ei esitatud ja

dokumendi ehtsuse kohta ei saanud ekspertiisi teha. Kostja esitatud VS 24.01.2014 kiri

ei kinnita osanike nõusolekut ega otsuse olemasolu. Seega on nõude loovutamise

leping ÄS § 181 lg 3 esimene lause alusel tühine ja sellel ei ole õiguslikke tagajärgi.

13. Kuigi 10.01.2014 on selleks ajaks aktsiaseltsiks ümber kujundatud Catmeti nõukogu

teinud otsuse, millega on nõude loovutamise lepingu heaks kiitnud, on see otsus

vastuolus heade kommetega ja seega TsÜS § 86 lg 1 järgi tühine, sest heakskiit on

saadud enam kui aasta pärast lepingu sõlmimist. Lisaks on otsus vastuolus ÄS § 322

lg-ga 1, sest nõukogu otsuse tegemisel osales ka kostja, kuid ta ei oleks tohtinud

hääletamisel osaleda, sest otsustati temaga tehtud tehingu heakskiitmist. Kohtu

hinnangul ei omanud asjas tähtsust see, millal esitati äriregistrile OÜ Catmet osanike

otsus kostja tagasikutsumiseks OÜ Catmet juhatuse liikme kohalt ja millal notar selle

tõestas.

4(8)

Tsiviilasi nr: 2-13-9733

14. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et 15.05.2015 nõudeõiguse loovutamise leping ei

ole kehtiv ning nõude loovutamist kui käsutust ei ole toiminud.

Apellatsioonkaebus

15. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse

tühistada osas, millega AS Loo Properties hagi kostja vastu rahuldati. Maakohtu otsus

on arusaamatu ja vastuoluline, kuna see on jäetud loogiliselt ja veenvalt põhistamata.

Maakohtu tuvastatud asjaolud ei põhine täielikult tõenditel ning maakohus on hinnanud

tõendeid ebaõigesti. Kohtu väited ei ole usutavad ega loogilised. Kohtuotsus ei vasta

TsMS § 436 lg 1 nõuetele.

16. 15.05.2012 nõudeõiguse loovutamise puhul ei olnud tegemist OÜ Catmet igapäevasest

majandustegevusest väljuva tehinguga, vaid varem võetud rahalise kohustuse

täitmisega. OÜ Catmet pidas majanduslikult põhjendatuks täita oma rahaline kohustus

kostja ees rahalise nõude loovutamisega hageja vastu. Seeläbi toimus OÜ Catmet

poolne kohustuse täitmise asendamine. Laenulepingul põhinevast võlasuhtest tuleneva

võlaõigusliku kohustuse täitmine toimub iseenesest algse kokkuleppe (laenulepingu)

alusel. Majandustegevuses võetud võlaõigusliku kohustuse täitmine ei kujuta endast

eraldi igapäevasest majandustegevusest väljuvat tehingut, mis antud osaühingu puhul

eeldanuks osanike nõusolekut.

17. 15.05.2012 laenulepingus sisaldub konstitutiivne võlatunnistus. Nõude loovutamise

järgselt läks kostjale üle õigus nõuda vastava rahalise kohustuse täitmist hagejalt.

15.05.2012 laenulepinguga võttis hageja aga endale uue ja otsese rahalise kohustuse

kostja ees, millist tal eelnevalt ei olnud. Kuna tegemist on uue abstraktse kohustusega

VÕS § 30 mõttes, siis ei olnud antud laenulepingu puhul tegemist deklaratiivse

võlatunnistusega.

18. Kostjal oli esindusõigus 15.05.2012 nõudeõiguse loovutamiseks ja iseendaga tehingu

tegemiseks. VS on oma 21.11.2013 e-kirjaga kinnitanud, et kostjal oli 15.05.2012

nõude loovutamiseks esindusõigus olemas ning et kostja kutsuti OÜ Catmet juhatusest

tagasi pärast nõude loovutamise lepingu sõlmimist. Kostja esindusõigus iseendaga

tehingu tegemiseks tulenes 14.05.2012 OÜ Catmet osanike otsusest, kuna 14.05.2012

osanike otsusega anti kostjale eelnevalt volitused, heakskiit ja nõusolek endaga tehingu

tegemiseks.

19. Maakohtu järeldused 14.05.2012 osanike otsuse ehtsuse osas ei ole põhjendatud.

Maakohtu etteheide 14.05.2012 osanike otsuse esitamisega aja suhtes on äärmiselt

ebaõiglane arvestades kostja tõendamiskoormust. Kostja ei saanud 25.11.2013 esitada

14.05.2012 osanike otsuse originaali, kuna kolmas isik Catmet AS edastas selle

dokumendi kohta vaid lihtkoopia, millise kostja edastas kohtule. Kuna Catmet AS-il oli

antud otsusest vaid üks originaaleksemplar, siis oli Catmet AS nõus kostjale koostama

ja väljastama notariaalselt kinnitatud ärakirja originaalist, mis notariaalmärkest

tulenevalt asendab originaali (tõestamisseadus (TõS) § 41 lg 1). Hageja ei ole

põhistanud piisavalt 14.05.2012 osanike otsuse võltsitust. Seega ei ole põhistatud

maakohtu järeldus, et dokumendi võltsitus oleks põhjendatud, mis annaks õiguse jätta

antud tõendit arvestamata. Maakohtu muud etteheited kostja poolt tõendite esitamise

ajastuse osas ei ole põhjendatud, kuna kostja tõendamiskoormus on otseselt sõltuv

olnud kolmanda isiku Catmet AS-i tegevusest ja viimase poolt edastatud materjalidest

ning tõenditest. Maakohtu seisukoht menetlustähtaegade järgimata jätmise või tõendite

esitamise hilinemises osas ei ole asjakohased. 10.01.2014 Catmet AS-i tagasiulatuv

heakskiit 15.05.2012 nõudeõiguse loovutamiseks on kehtiv. Maakohus on tõlgendanud

ja kohaldanud ebaõigesti ÄS § 322 lõikeid 1, 3 ja 7. ÄS § 322 lg 1 kohaselt on nõukogu

otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu

5(8)

Tsiviilasi nr: 2-13-9733

liikmetest. Kui võtta aluseks, et kostja hääletas 10.01.2014 heakskiidu andmisel

nõukogu liikmena ja lähtudes ÄS § 322 lg-st 3, siis kostja häält ei saa arvestada antud

heakskiidu andmisel. Kui nõukogu hääletamise tulemustest eraldada kostja hääletus,

siis on ikkagi täidetud ÄS § 322 lg 1 sätestatud enamuse põhimõte, sest kaks nõukogu

liiget hääletasid otsuse poolt ning seega on otsus vastu võetud häälteenamusega ja on

kehtiv. Sisulist vastuolu antud heakskiidu andmisel esinenud ei ole. Lisaks ei ole

maakohus suutnud selgitada ega põhistada, milliste heade kommetega antud nõukogu

otsus vastuolus on.

Vastus apellatsioonkaebusele

20. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud kostja kanda.

Vahepealne menetluse käik

21. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 05.03.2015 otsusega maakohtu otsuse osas, millega

maakohus rahuldas hagi ja jaotas menetluskulud. Ringkonnakohus jättis hagi tervikuna

rahuldamata. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

Maakohtus kantud menetluskulud jättis ringkonnakohus poolte endi kanda,

apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

22. Riigikohus rahuldas 29.09.2015 otsusega kassatsioonikaebuse osaliselt ning tühistas

Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2015 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks

ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

23. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 kohaselt on ringkonnakohtul

apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja

teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus

otsus. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu

21.05.2014 otsus tuleb kaevatavas osas tühistada. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus

uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ning jaotab menetluskulud.

24. Asja materjalidest nähtuvalt on poolte vahel vaidlus selles, kas nende vahel on kehtiv

võlasuhe, millest tulenevalt on põhjendatud kostja kasuks hageja kinnisasjale seatud

hüpoteegi säilimine. Poolte vahel 15.05.2012 sõlmitud laenulepingu (I kd, tlk 61-65)

järgi omandas kostja 15.05.2010 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga nõude hageja

vastu summas 95 562,39 eurot. Laenulepinguga leppisid pooled kokku, et nad sõlmivad

loovutatud nõude suhtes eraldi laenulepingu, milles lepivad kokku summa

tagasimaksmise tingimustes ja korras. Laenulepingu p 2.1.2 järgi oli laenusaaja poolt

laenusumma ja intresside täieliku tagasimaksmise lõpptähtaeg 31.12.2014. Poolte vahel

puudub vaidlus selles, et hageja kostjale laenulepingujärgset laenusummat ja intresse

maksnud ei ole. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti leidnud, et poolte vahel

sõlmitud leping on käsitletav deklaratiivse võlatunnistusena. Kuna hageja väidab

käesolevas asjas, et tal kostja ees võlga ei ole, siis on hageja kohustus tõendada võla

puudumist.

25. 15.05.2012 nõude loovutamise lepinguga (I kd, tlk 76-77) loovutas OÜ Catmet, keda

lepingu sõlmimisel esindas juhatuse liige B.U, B.U-le Loo Properties OÜ vastu nõude

summas 95 562,39 eurot, mis tekkis loovutaja ja võlgniku vahel 02.02.2012 sõlmitud

laenulepingust. Hageja väidete kohaselt on OÜ Catmet ja kostja vahel sõlmitud nõude

loovutamise leping tühine, sest osanike nõusolek nõude loovutamise lepingu

sõlmimiseks puudus. Kuna leping on tühine, ei olnud kostjal poolte vahel sõlmitud

6(8)

Tsiviilasi nr: 2-13-9733

laenulepingu sõlmimisel nõuet hageja vastu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et

15.05.2012 nõude loovutamise leping on tehtud väljaspool OÜ Catmet igapäevast

majandustegevust. ÄS § 181 lg 3 kohaselt on osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud

tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. Poolte vahel on

vaidlus selles, kas nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks oli olemas OÜ Catmet

osanike nõusolek või hilisem heakskiit.

26. Osanike otsus on mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 mõttes. Kostja esitas maakohtule

25.11.2013 menetlusdokumendiga 14.05.2012 osanike otsuse (I kd, tlk 181), mille järgi

oli B.U-l osanike nõusolek 15.05.2012 nõude loovutamise lepingu allkirjastamiseks.

Samal päeval, st 25.11.2013 teatas maakohus pooltele, et tsiviilasjas nr 2-13-9733 on

eelmenetlus lõppenud. Otsuses asus maakohus seisukohale, et kostja poolt esitatud

osanike otsus on ilmselt ebausaldusväärne, mh seetõttu, et dokument esitati

menetluslikult hilises staadiumis koopiana ja tuleb seetõttu jätta arvestamata ning

tähelepanuta. TsMS § 237 lg 1 kohaselt annab kohus menetlusosalistele eelmenetluses

tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks. Kui tõendit ei ole tähtaja

möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda

üksnes käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatut järgides. Käesolevas asjast ei nähtu, et

maakohus oleks määranud TsMS § 237 lg-s 1 nimetatud tähtaja. Seega rikkus

maakohus menetlusõiguse normi. Kuna tähtaega tõendite esitamiseks ei antud, siis on

maakohtu seisukoht, et tõend esitati hilinenult, ebaõige. Asjas on esitatud 14.05.2012

osanike otsuse ärakiri, mille õigsus dokumendi originaalist on notariaalselt kinnitatud

(II kd, tlk 9 ja pöördel). Seega on tõendatud, et otsuse originaal on olnud olemas.

27. TsÜS § 111 lg 1 järgi, kui tehingu kehtivus sõltub kolmanda isiku nõusolekust, võib

kolmas isik nõusoleku andmise või sellest keeldumise avaldada tehingu teinud isikule,

mitmepoolse tehingu puhul ka tehingupoolele. Nõusolek võib olla tehingu tegemisele

eelnev või antud tagantjärele (heakskiit). TsÜS § 113 järgi kehtivad heakskiidu

õiguslikud tagajärjed alates tehingu tegemisest, kui seadusest või poolte kokkuleppest

ei tulene teisiti. Kuna OÜ-l Catmet oli kaks osanikku, ning üks neist oli kostja, kes

samal ajal oli ka OÜ Catmet juhatuse liige, siis omab käesolevas asjas tähtsust see, kas

kostjal oli OÜ Catmet teise osaniku VS nõusolek vaidlusaluse nõude loovutamise

lepingu sõlmimiseks. Kuna osanike nõusolek juhatuse liikmega tehingu tegemiseks

võib olla antud nii enne tehingu tegemist, kui ka pärast ehk heakskiiduna TsÜS § 111

mõttes, siis leiab ringkonnakohus, et osaniku nõusolek vaidlusaluse nõude loovutamise

lepingu sõlmimiseks oli kostjal olemas. Nõusoleku olemasolu tehingu tegemiseks

kinnitas VS täiendavalt ( II kd, tlk 35-36).

28. Asja materjalidele on lisatud ka Catmet AS 10.01.2014 nõukogu otsus, mille järgi

otsustas nõukogu heaks kiita endise juhatuse liikme B.U ja OÜ Catmet vahel

15.05.2012 sõlmitud nõude loovutamise lepingu, millega B.U omandas äriühingult

nõude summas 95 562, 39 eurot Loo Properties OÜ vastu hinnaga 95 562,39 eurot,

milline tasaarvestati sama suure B.U nõudega äriühingu vastu. Maakohus leidis, et

viidatud nõukogu otsus on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine, seepärast, et

B.U, kes oli otsuse vastuvõtmisel Catmet AS nõukogu liige, hääletas samuti otsuse

vastuvõtmise poolt, samuti seetõttu, et nõukogu otsus tehingule heakskiidu andmise

kohta võeti vastu enam kui aasta pärast tehingu tegemist. Riigikohus on käesolevas

asjas tehtud lahendis osutanud, et TsÜS § 33 lg 1 järgi on hääle andmine juriidilise

isiku organi otsuse tegemisel tahteavaldus ja hääle andmisele kohaldatakse seaduses

tehingu kohta sätestatut. Kui otsuse tegemisel hääletab isik, kes seaduse järgi ei võinud

hääletada, on antud hääl tühine, kuid TsÜS § 33 lg 3 järgi saab juhul, kui hääled

mõjutasid otsuse tegemise võimalikkust või otsuse sisu, nõuda otsuse kehtetuks

tunnistamist. Seega, kui kostja isegi hääletas nõukogu otsuse poolt, ei arvestata tema

7(8)

Tsiviilasi nr: 2-13-9733

hääli häälte kokkulugemisel ega häälteenamuse määramisel ja kui tema hääli

arvestamata hääletas poolt piisav arv teisi nõukogu liikmeid, on nõukogu otsus võetud

vastu kooskõlas seadusega. Samuti osutas Riigikohus, et seadus ei näe heakskiidu jaoks

ette mingit üldist õigustlõpetavat tähtaega, seega ei saa üksnes asjaolu, et heakskiit on

antud enam kui aasta pärast vaidlusaluse loovutuslepingu sõlmimist, muuta otsust

heade kommete vastaseks. TsMS § 693 lg 2 järgi on Riigikohtu otsuses esitatud

seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale

kohtule kohustuslikud. Seetõttu on ekslik maakohtu seisukoht, et Catmet AS

10.01.2014 nõukogu otsus on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine.

29. Hageja on asjas väitnud, et Catmet AS nõukogu ei olnud nõude loovutamise tehingu

heakskiitmiseks pädev organ, kuna sellel ajal, kui nõukogu otsuse vastu võttis, oli

nõukogu liikmeks ka B.U. Ringkonnakohus hageja käsitlusega ei nõustu. Nõude

loovutamise lepingu sõlmimise ajal oli B.U OÜ Catmet juhatuse liige, seega hilisemalt,

kui OÜ Catmet oli ümber kujundatud AS-iks ning tal oli nõukogu, oli ÄS § 317 lg 8

järgi nõukogul õigus juhatuse liikme ja äriühingu vahel sõlmitud leping heaks kiita.

30. Eelpooltooduga on tõendatud nii OÜ Catmet osaniku nõusolek ja heakskiit, kui ka

Catmet AS nõukogu heakskiit vaidlusaluse nõude loovutamise tehingu tegemiseks.

Hageja viited ÄS § 181 lõikele 4 ei ole põhjendatud, sest seadusest ei tulene, et

vaidlusaluse lepingu sõlmimiseks oleksid osanikud või nõukogu pidanud määrama

äriühingule esindaja. Seega on poolte vahel võlasuhte olemasolu tõendatud ja hageja

hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

31. 05.03.2013 määrusega tagas maakohus hagi. Kooskõlas TsMS § 386 lg-le 4 tuleb hagi

tagamine tühistada.

Menetluskulude jaotus

32. Kuna apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, siis lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab

ringkonnakohus kostja menetluskulud ringkonna- ja riigikohtus hageja kanda, hageja

menetluskulud tema enda kanda. Kuna maakohus jäeti kostja vastuhagi rahuldamata, ja

käesoleva otsusega jäetakse hagi rahuldamata, siis tuleb poolte menetluskulud maakohtus

jätta nenede endi kanda.Asja menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast

tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2) (vt selle kohta Riigikohtu 11. veebruari 2015. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Tiit Kollom

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

8(8)

Tsiviilasi nr: 2-13-9733