2-14-58316/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.12.2015, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-58316

Tsiviilasi

Aktsiaselts Roolid hagi AAS BTA Baltic Insurance

Company Eesti filiaali vastu kindlustushüvitise ja viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.08.2015 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

7823,77 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Aktsiaselts Roolid apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Aktsiaselts Roolid

(registrikood, 10015853, asukoht Kulgu 17, 20104 Narva),

lepinguline esindaja Igor Sumarok (e-post XXX)

1(9)

Tsiviilasi nr: 2-14-58316

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): AAS BTA Baltic

Insurance Company Eesti filiaal (endine ärinimi BTA

Insurance Company SE Eesti filiaal) (registrikood 11223507,

asukoht Lõõtsa 2b, 11415 Tallinn), lepinguline esindaja

Andrus Reidi (e-post XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 24.08.2015 otsus tühistada ja saata asi samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

2. Aktsiaselts Roolid apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.

01.10.2014 esitas Aktsiaselts Roolid Harju Maakohtule hagiavalduse BTA Insurance

Company SE Eesti filiaal kindlustushüvitise maksmise nõudes, paludes kostjalt välja

mõista kindlustushüvitise 27 360 eurot, seisuga 01.10.2014 viivised 1705,24 eurot,

edasi viivised VÕS § 113 lg 1 sätetatud määras kindlustushüvitiselt kuni nõude kohase

täitmiseni ning menetluskulud.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1) 15.03.2012 vabatahtliku

sõidukikindlustuse lepingu, mille kohta väljastati poliis nr 91-A6-111281, sõiduki DAF

FT XF 105, registreerimismärgiga XXXXXX kindlustamiseks ja 2) 28.04.2012

vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu, mille kohta väljastati poliis nr 91-A6-114163,

haagise Schmitz SCS24L-13.62 BS EB, registreerimismärgiga MMMMMM

kindlustamiseks. Kindlustuslepingud sõlmiti koguriskikindlustusega, sh oli

kindlustatud liiklusõnnetuse risk. Hageja omavastutus 15.03.2012 lepingu järgselt oli

640 eurot; 28.04.2012 lepingu järgselt 320 eurot. Soodustatud isikuks lepingute

kohaselt oli DNB Liising AS.

3.

26.11.2012 pöördus hageja kahjuavaldusega kostja poole seoses 25.11.2012 kella

22:11 (Moskva aja järgi) toimunud liiklusõnnetusega Venemaal, 106 kilomeetril Kola

maanteel (P-21), kus hageja töötaja AB sõitis tema poolt juhitud veokiga DAF, mille

haakes oli haagis Schmitz, registreerimismärgiga MMMMMM, teelt kraavi.

Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkisid ulatuslikud kahjustused nii veokile kui ka haagisele.

Kostja avas veoki osas kahjujuhtumi nr A6-91-04399-01-2012 ja haagise osas

kahjujuhtumi nt A6-91-04400/01-2012. Hageja edastas kostjale kahjujuhtumi

2(9)

Tsiviilasi nr: 2-14-58316

menetlemise käigus kõik kostja poolt soovitud dokumendid, sh kahjustatud sõidukite

fotod, sõidumeeriku salvestuse ja autojuhi kirjalikud seletused.

4.

08.01.2013 esitas hageja kostjale Truck Trading Estonia OÜ-lt, kes on veoautode tootja

DAF Trucks NV ametlik esindaja Eestis, arvamuse, mille kohaselt liiklusõnnetuse

tagajärjel on veokile tekkinud tõsised vigastused. Vigastada said kabiin, katus,

tuulesuunajad, kabiini kronsteinid, veoki põhiraam. Kiirkalkulatsioonist tulenevalt on

taastamiskulud üle 28 000 eurot ning Truck Trading Estonia OÜ hinnangul ei kuulu

veok taastamisele.

5.

25.04.2013 edastas kostja hagejale garantiikirja, millega rahuldas hageja kahjuavalduse

ning otsustas tasuda haagisega Schmitz seotud taastamiskulud.

6.

30.09.2013 edastas kostja hagejale 24.04.2013 otsuse, millega keeldus hüvitamast

veokile DAF liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju. Otsuse kohaselt ei esitanud

hageja kostjale sõidumeeriku salvestuslehte, mistõttu puudus kostjal võimalus

tuvastada, kas sõidukit juhtinud isik rikkus ka muid juhile esitatavaid nõudeid, mis

võisid omada mõju kahju tekkimisele ja selle suurusele. Kostja viitas otsuses

sõidukikindlustuse tingimuste nr A-6 punktile 9.2.7 ja kindlustustingimuste punktule

3.1.4.

7. Kuivõrd hageja ei nõustunud kostja otsusega, esitas hageja hagi kohtusse. Hageja leiab,

et kostja otsus on põhjendamata ja vastuoluline, puudub põhjuslik seos hagejale

etteheidetud kohustuse rikkumise ja kindlustusvõtja kindlustushüvitise maksmisest

vabanemise vahel. Hageja on esitanud küsitud sõidumeeriku salvestuslehe 20.02.2013

e-posti teel.

8. Hageja leiab, et hagi ei ole aegunud. Nõude aegumistähtaeg algas 01.10.2013. Hageja

sai vaidlusaluse otsuse kätte 30.09.2013. Hageja ei ole kostja 24.04.2013 elektronkirja

kätte saanud, kostja ei ole vastupidist tõendanud.

9. Hageja tunnistab, et hageja esindaja esitas 11.04.2014 kostjale pretensiooni koos asja

materjalidega. Hageja nõudeõiguse aegumistähtaeg on alates 11.04.2014 peatunud.

Kaaskiri ei tõenda asjaolu, et hageja oli teadlik, et aegumistähtaeg saabub 24.04.2014.

Kuna otsus oli dateeritud 24.04.2013, arvestas hageja üheaastast vaidlustamistähtaega

nimetatud ajast ja juhtis kostja tähelepanu sellele, et soovib kostja vastust enne

23.04.2014. Kuna kostja pretensioonile ei vastanud, esitas hageja 24.04.2014 avalduse

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKL) lepitusorganile. Hageja nõudeõiguse

aegumistähtaeg peatus vähemalt EKL-ile avalduse esitamise päevast, s.o alates

24.04.2014. Seda kinnitab ka lepitusseaduse (LepS) § 15.

10. Pooled on püüdnud lahendada vaidluse läbirääkimistega. Kostja on ka ise teinud

27.05.2014 ettepaneku alustada läbirääkimisi. Pooled pidasid läbirääkimised kuni hagi

esitamise päevani. 22.08.2014 tegi kostja hagejale ettepaneku maksta välja vaidlustatud

otsuse osas kindlustushüvitisena 11 513,81 eurot. Kuna pooled ei jõudnud konkreetsele

lahendusele, oli hageja 30.09.2014 sunnitud korduvalt pöörduma EKL poole, et mitte

mööda lasta vaidlustamise tähtaega, kuna oli ebaselge, kas lepitusorgan jätkab

menetlust või on juba selle lõpetanud. 01.10.2014 edastas lepitusorgan

lepitusmenetluse mittealgatamise teate. Samal päeval esitas hageja hagiavalduse

kohtusse.

Kostja vastuväited

11. Kostja leidis, et hagi on aegunud ja palus nimetatud osas teha vaheotsuse,

menetluskulud jätta hageja kanda.

12. Kostja ja hageja vahel oli sõlmitud sõidukikindlustuse leping poliisiga nr 111281 veoki

DAF FT XF 105 registreerimismärgiga XXXXXX (edaspidi DAF) kindlustamiseks.

3(9)

Tsiviilasi nr: 2-14-58316

13. 26.11.2012 pöördus kostja poole hageja seoses sellega, et 26.12.2012 toimus

kahjujuhtum Venemaal, mille käigus sai kahjustada DAF. Vaatamata kindlustusandja

korduvatele päringutele ei esitanud hageja kostjale sõidumeeriku salvestuslehti,

mistõttu kostja keeldus oma 24.04.2013 otsusega kahju hüvitamast, tuginedes

sõidukikindlustuse tingimuste nr A6-01 punktidele 9.2.7.ja 3.1.4. Otsuse punktis 5

selgitas kostja hagejale, et vastavalt võlaõigusseaduse § 475 lõikele 3 kui

kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale taotluse kindlustuslepingust tuleneva

kohustuse täitmiseks ja kindlustusandja teatab kindlustusvõtjale kirjalikult taotluse

rahuldamata jätmisest, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui

kindlustusvõtja ei esita hagi kohustuse täitmise sundimiseks ühe aasta jooksul taotluse

rahuldamata jätmise vastuse saamisest. Kindlustusandja ei vabane täitmise kohustusest,

kui ta ei teata oma vastuses kindlustusvõtjale üheaastase tähtaja möödumise õiguslikust

tagajärjest. Otsuse punktis 6 teavitati hagejat sellest, et kindlustusvõtjal on õigus

pöörduda kindlustusandjaga tekkinud vaidluse lahendamiseks kindlustuse lepitusorgani

poole Eesti Kindlustusseltside Liidu juures. Enne lepitusmenetlust tuleb

vaidlusküsimuses esitada nõue kindlustusandjale ja anda kindlustusandjale võimalus

nõudele vastata. Kui kindlustusvõtja ei ole vastusega rahul, on võimalik pöörduda

kindlustuse lepitusorgani poole. Punktis 7 on märgitud, et kindlustuslepingutest

tulenevad vaidlused (sh vaidlused, mille suhtes ei ole saavutatud kokkulepet

kindlustuse lepitusorganis), lahendatakse Harju Maakohtus.

14. 24.04.2013 väljastas kostja e-kirjaga hagejale otsuse, millega keelduti sõidukile DAF

tekkinud kahju hüvitamisest. Aegumine hakkas seega kulgema 25.04.2013 ning hageja

nõue aegus vastavalt VÕS § 475 lg 3 24.04.2014. Seega tuleb esitatud nõue lugeda

aegunuks ning menetlus asjas seoses sellega lõpetada. Hageja on esitanud kohtule

tõendina lepitusmenetluse mittealgatamise teate, mis on koostatud 01.10.2014. Selles

märgitakse muuhulgas järgmist: “BTA Kindlustuse Eesti filiaal tegi Roolid AS-le

kahjuhüvitamisest keeldumise kohta otsuse 24.04.2013, mille punktis 5 viitas VÕS §

475 lg 3 sätestatud ühe aastasele nõudeõigust lõpetavale tähtajale ning sellega

kaasnevatele õiguslikele tagajärgedele. 30.09.2014, seega rohkem kui aasta pärast

kahju hüvitamisest keeldumisest teada saamist ning ühtlasi nõudeõigust lõpetava

tähtaja saabumist, esitasite avalduse lepitusorganile. Ülaltoodust tulenevalt ning

lähtudes kindlustuslepitusorgani menetluskorra p 15.1 lükkab kindlustuslepitaja

lubamatu kaebuse tagasi, kuna avaldaja on jäänud oma nõudeõigusest ilma seoses VÕS

§ 475 lg 3 sätestatud nõudeõigust lõpetava tähtaja saabumisega”. Seega tuvastas

kindlustuslepitusorgan käesolevas vaidluses, et hageja nõue on eeltoodud sätte alusel

aegunud.

15. Hageja esindaja on ise tõdenud oma 11.04.2014 e-kirjas aegumise tähtaja saabumist

23.04.2014. Selles kirjutab ta järgmist: “Edastan Teile avalduse, mis kavatseme esitada

EKSL-le läbivaatamiseks lepitusmenetluse korras kuni 23.04.2013. Et vältida vaidlusi

aegumistähtaja kohta oleme tänulik, kui leiate võimalust eelnevalt vastata avalduses

esitatud nõudele kuni 21.04.2014.” Seega oli hageja teadlik, et aegumistähtaeg saabub

23.04.2014 ning ta oli kostja poolt 24.04.2013 edastatud otsuse kahju hüvitamisest

keeldumise kohta kätte saanud õigeaegselt.

16. Hagiavalduses märgib hageja, et kostja edastas e-posti teel 30.09.2013 hagejale otsuse,

mis oli dateeritud 24.04.2013. Hageja esitab tõendina e-kirja, millega hageja küsib

27.09.2013 otsust ning 30.09.2013 on see talle edastatud. Kostja ei ole kontrollinud

antud e-kirja tõepärasust kuupäevade osas. Samas kostja märgib, et antud kiri ei tõenda

seda, et hageja ei saanud 24.04.2013 e-kirjaga saadetud otsust kätte. Otsus saadeti e-

postiga aadressil XXX, mis on hageja ametlik e-posti aadress ja mille kaudu on kostja

hagejaga suhelnud. Kostja on seisukohal, et uue taotluse tegemine otsuse saamiseks

4(9)

Tsiviilasi nr: 2-14-58316

kuid hiljem on tehtud eesmärgiga muuta aegumise tähtaega. Samas on see kummaline,

kui hageja esindaja on olnud 11.04.2014 saadetud e-kirjas teadlik nõude võimalikust

aegumisest 23.04.2014. Isegi, kui alternatiivselt lähtuda sellest, et hageja ei saanud

24.04.2013 e-kirjaga saadetud otsust kätte, siis saades otsuse kätte 30.09.2013, hakkas

aegumistähtaeg kulgema 01.10.2013 ja nõue aegus 30.09.2014. Hageja esitas

hagiavalduse kohtusse 01.10.2014. Kindlustuslepitusorgan avaldust menetlusse ei

võtnud. Seega ei peatunud aegumistähtaeg ka seoses sellega. Kostja edastas hagejale

otsuse kahju hüvitamisest keeldumise kohta 24.04.2013 e-kirjaga aadressil XXX.

Vastavalt VÕS § 475 lõikele 3 tuli hagejal oma nõude maksmapanekuks esitada

kohtule hagi ühe aasta jooksul. Seega oli hageja võimaliku nõude viimaseks

realiseerimise tähtpäevaks 23.04.2014. Hageja on esitanud hagiavalduse kohtusse alles

01.10.2014. Seega oli VÕS-s sätestatud aegumistähtaeg hagiavalduse esitamise ajaks

möödunud.

Esimese astme kohtu otsus

17. Harju Maakohus tegi asjas 24.08.2015 vaheotsuse lõppotsusena ning jättis hagi

rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

18. Kohus leidis TsMS § 8 lg 2 ja TsMS § 449 lg 3 alusel, et tsiviilvaidluses on

põhjendatud teha kostja taotlusel vaheotsus.

19. Võlaõigusseadus (VÕS) § 475 lg 3 järgi kui kindlustusvõtja on esitanud

kindlustusandjale taotluse kindlustusandja kindlustuslepingust tuleneva kohustuse

täitmiseks ja kindlustusandja teatab kirjalikult taotluse rahuldamata jätmisest, vabaneb

kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi kohustuse

täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse

saamisest. Kindlustusandja ei vabane täitmise kohustusest, kui ta ei teata oma vastuses

kindlustusvõtjale üheaastase tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest.

20. VÕS § 475 lg 3 lauses 1 sätestatud üheaastane tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg, mille

möödumine toob kaasa väidetava õiguse lõppemise olenemata muudest asjaoludest.

Asjaoluga, et tegemist on õigust lõpetava tähtajaga on sedastanud ka Riigikohus oma

lahendis kohtuasjas 3-2-1-136-14 punkti 9 kolmandas lõigus. Kuna VÕS § 475 lg 3

sätestatud tähtaeg toob kaasa õiguse lõppemise, siis on kohus seisukohal, et arvestades

tsiviilkohtumenetluse ülesannet ja menetlusökonoomikat lahendada asi õiglaselt,

mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, on põhjendatud lahendada asi

vaheotsusega ja teha kindlaks, kas VÕS § 475 lg 3 sätestatud üheaastane tähtaeg on

möödunud või mitte. Perspektiivitu hagi menetlemine oleks vastuolus

tsiviilkohtumenetluse ülesandega ja tooks kaasa üksnes põhjendamatuid kulusid

(TsMS § 2).

21. Poolte vahel puudub vaidlus, et: 15.03.2012 sõlmisid hageja ja kostja vabatahtliku

sõidukikindlustuse lepingu (poliis 91-A6-111281) sõiduki DAF FT XF 105, reg.märk

XXXXXX (tl 21), kindlustamiseks (tl 11-20); 28.04.2012 sõlmisid hageja ja kostja

vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu (poliis 91-A6-114163) haagise SCHMITZ

SCS24L-13.62 BS EB, reg.märk MMMMMM (tl 23), kindlustamiseks (tl 22-);

25.11.2012 kella 22:11 paiku (Moskva aja järgi) toimus Venemaal, 106 kilomeetril

Kola maanteel (P-21), liiklusõnnetus, kus hageja töötaja AB sõitis tema juhitud

veokiga DAF, mille haakes oli haagis SCHMITZ, teelt kraavi, mille tagajärjel said

veok ja haagis ulatuslikke kahjustusi (tl 28-56, 93-94); 26.11.2012 esitas hageja

kostjale seoses liiklusõnnetusega kahjuavalduse (tl 24-27, 89-92); 25.04.2013 edastas

kostja hagejale garantiikirja kahjutoimik nr A6-91-04400/01-2012, millega rahuldas

hageja kahjuavalduse ja otsustas tasuda haagisega SCHMITZ seotud taastamiskulud (tl

5(9)

Tsiviilasi nr: 2-14-58316

61); 24.04.2013 otsusega keeldus kostja hagejale kahju hüvitamast seoses 26.11.2012

kahjujuhtumiga Venemaal, mille käigus sai kahjustada veok DAF (tl 62).

22. Poolte vahel on vaidlus, millal hageja sai 24.04.2013 otsuse kätte. Hageja märgib, et sai

vaidlusaluse otsuse kätte 30.09.2013 ehk aegumistähtaeg algas 01.10.2013. Hageja ei

ole kostja 24.04.2013 elektronkirja kätte saanud, kostja ei ole vastupidist tõendanud.

23. Kostja märgib, et väljastas 24.04.2013 e-kirjaga hagejale otsuse, millega keelduti

sõidukile DAF tekkinud kahju hüvitamisest. Aegumine hakkas seega kulgema

25.04.2013 ning hageja nõue aegus vastavalt VÕS § 475 lg 3 24.04.2014. Otsus saadeti

e-postiga aadressil XXX, mis on hageja ametlik e-posti aadress ja mille kaudu on

kostja hagejaga suhelnud. Hageja oli teadlik, et aegumistähtaeg saabub 23.04.2014

ning ta oli kostja poolt 24.04.2013 edastatud otsuse kahju hüvitamisest keeldumise

kohta kätte saanud õigeaegselt, mida tõendab hageja 11.04.2014 e-kiri. Isegi, kui

alternatiivselt lähtuda sellest, et hageja sai 24.04.2013 otsuse kätte 30.09.2013, siis

hakkas aegumistähtaeg kulgema 01.10.2013 ja nõue aegus 30.09.2014. Hagi on

kohtusse esitatud 01.10.2014, mil kostja vastu esitatud nõue oli aegunud.

24. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja on edastanud 24.04.2013 kell 15:37

hageja e-postiaadressile XXX 24.04.2013 otsuse, millega keeldus hagejale kahju

hüvitamast seoses 26.11.2012 kahjujuhtumiga Venemaal, mille käigus sai kahjustada

veok DAF (tl 107-115). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja on nimetatud e-kirja

jätte saanud. Kohus leiab, et asjaolul, et hageja on edastanud kostjale 11.04.2014 e-

kirja, millega edastas kostjale lepitusmenetlusorganile edastatava avalduse ja

aegumistähtaja vältimiseks palus esitada kostjal oma seisukohad nõudele kuni

21.04.2014, ei tõenda, et hageja sai 24.04.2013 otsuse kätte 24.04.2013. Riigikohus on

oma lahendis kohtuasjas nr 3-2-1-123-07 märkinud, et e-kirja tähtaegselt saajani

jõudmise riski kannab eelkõige saatja, sest tema valib teate saatmise viisi. Kui saatja

edastab teate e-postiga, siis kannab ta teate kadumise riski kuni hetkeni, mil e-kiri

jõuab saajani. Riskide hajutamiseks saab saatja valida kindlama viisi teate

edastamiseks, sh nõuda e-kirja kättesaamise kinnitust. Kui saatja e-kirja kättesaamise

kinnitust ei nõudnud, peab saatja tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. E-kirja

saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda

e-kirja jõudmist saajani. Usaldusväärseks tõendiks võib olla aga nt kolmandast isikust

teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema

serverisse. Seega leiab kohus, et juhindudes VÕS § 475 lg 3 ei lõppenud nõude

esitamise tähtaeg 24.04.2014.

25. Asja materjalidest nähtuvalt sai hageja kindlustusvõtjana kostja poolt tehtud

kindlustushüvitise taotluse rahuldamata jätmise kohta ühes VÕS § 475 lg 3 selgitusega

kätte 30.09.2013, mida tõendab hageja poolt kohtule esitatud e-kiri (tl 82-84) ja mida

hageja kinnitab oma hagiavalduses (tl 3, p 6). Alates sellele päevale järgnevast päevast

algas VÕS § 475 lg 3 järgi ka kindlustusvõtja kohustuse täitmisele sundimise nõude

esitamise tähtaeg. VÕS § 475 lg 3 sätestatud üheaastase tähtaja kulg algas 01.10.2013

ja selle viimaseks päevaks oli 30.09.2014. Selle tähtaja jooksul hageja hagi ei esitanud.

Hageja esitas kohtule hagi 01.10.2014. Seega on kostja vabanenud oma kohustuse

täitmisest, mistõttu tuleb jätta hagi rahuldamata.

26. Kuna VÕS § 475 lg 3 kohane tähtaeg ei ole aegumistähtaeg, ei hinda kohus vaidluse

lahendamiseks väiteid või ei tuvasta asjaolusid, millel võiks olla tähtsust nõudeõiguse

aegumise üle otsustamisel.

27. Tulenevalt asjaolust, et kohus teeb vaheotsuse ja jätab hagi rahuldamata, mis on

edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega, ei pea kohus vajalikuks analüüsida

kohtuotsuses nõude põhjendatust ega anda hinnangut esitatud tõenditele. Kooskõlas

6(9)

Tsiviilasi nr: 2-14-58316

TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda ja hageja

menetluskulud tema enda kanda.

Apellatsioonkaebus

28. Hageja (Aktsiaselts Roolid) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes

selle tühistada täies ulatuses ja menetluskulud jätta vastustaja kanda.

29. Apellant leiab, et maakohus rikkus TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatut jättes

otsuse põhjendamata, hageja väited ja tõendid analüüsimata; apellatsioonimenetluses

arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses

teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus.

30. Apellandi arvates ei võinud maakohus antud olukorras vaheotsust teha. TsMS § 449 lg

3 võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes,

mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata

jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue

on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

31. Otsuses möönis maakohus, et VÕS § 475 lg 3 kohane tähtaeg ei ole aegumistähtaeg.

Tsiviilkohtumenetluse seadus lubab teha vaheotsuse ainult nõude

põhjendatuse/põhjendamatuse kohta ning nõude aegumise küsimuse lahendamiseks.

Kuna tegemist ei ole aegumise küsimusega, ei või kohus vaheotsust teha. Seega pidi

maakohus lahendama asja sisuliselt ja analüüsima menetlusosaliste väiteid kogumis

esitatud tõenditega.

32. Apellant on esitanud oma nõude tähtaegselt. Maakohus tuvastas, et kostja edastas

hagejale hüvitise maksmisest keeldumise otsuse 30.09.2013. Maakohus jättis

tähelepanuta asjaolu, et apellant esitas avalduse vaidluse lahendamiseks

lepitusorganile, mille lepitusorgan jättis lahendamata, kuid ei ole menetlust lõpetanud.

Hageja esindaja esitas 11.04.2014 kostjale pretensiooni koos asja materjalidega. Kuna

kostja ei ole pretensioonile vastanud, esitas hageja 24.04.2014 avalduse Eesti

Kindlustusseltside Liidu (EKsL) lepitusorganile. Tegelikult pöördus apellant EksL

lepitusorganile sama nõudega kaks korda: esialgselt 24.04.2014 ning korduvalt

30.09.2014.

33. VÕS § 475 lg 3 järgi vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja

ei esita hagi kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul taotluse rahuldamata

jätmise vastuse saamisest. TsÜS § 160 lg 2 p 4 kohaselt on hagi esitamisega

võrdsustatud avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata

sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. Seda kinnitab ka

lepitusseaduse (LepS) § 15. Nimetatud sätte kohaselt on lepitusmenetlus käsitletav

TsÜS § 160 lg 2 p-s 4 nimetatud kohtueelse menetlusena (lg 1). Seega esitas apellant

oma nõude vastustaja vastu tähtaegselt. Asjaolu, et seda ei ole veel EksL lepitusorgani

poolt lahendatud ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks, pigem annab alust, et jätta

hagi läbi vaatamata.

34. Käesoleva asja puhul tuleb jätta VÕS § 475 lg-s 3 sätestatu kohaldamata VÕS § 6 lg 2

alusel, kuna see oleks hea usu põhimõttega vastuolus. Pärast lepitusorganile

pöördumist püüdsid pooled lahendada vaidlust läbirääkimiste teel kuni hagi esitamise

päevani. 22.08.2014 tegi kostja hagejale ettepaneku maksta välja vaidlustatud otsuse

osas kindlustushüvitisena 11513,81 eurot (käibemaksuta ja omavastutuse mahaarvatud

summat arvestades).

35. Antud olukorras oli kindlustusandja teadlik kindlustusvõtja nõude kohta ning võttis

omaks arvestades pakutud summa väljamaksmisega. Seega kõiki asjaolusid arvestades,

ei ole kindlustusandjale tekkinud õiguspärast ootust, et hüvitis jäetakse maksmata,

mistõttu tuleb VÕS § 475 lg 3 jätta kohaldamata.

7(9)

Tsiviilasi nr: 2-14-58316

Vastus apellatsioonkaebusele

36. Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta

selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

37. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lõike 1

punkti 3 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata täies ulatuses

tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

38. Maakohus tuvastas, et kostja 24.04.2013 otsuse, millega kostja keeldus hagejale kahju

hüvitamast seoses 26.11.2012 kahjujuhtumiga Vene Föderatsioonis, mille käigus sai

kahjustada veok DAF, sai hageja kätte 30.09.2013. Maakohus on ringkonnakohtu

arvates õigesti leidnud, et VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud tähtaeg on õigustlõpetav tähtaeg.

Maakohus leidis, et kuna hagi esitati 01.10.2014 ja üheaastane VÕS § 475 lg-s 3

sätestatud tähtaeg oli hagi esitamise ajaks möödunud, võib kostja oma kohustuse

täitmisest keelduda ning seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Ringkonnakohus osutab

siinkohal, et erinevalt nõude aegumist reguleerivast TsÜS § 142 lg 1 teisest lausest,

mille järgi pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse

täitmisest, välistab õigustlõpetav tähtaeg teatud õiguste maksmapanemise, st nõue kui

selline lõpeb.

39. Asja materjalidest nähtuvalt väitis hageja, et VÕS § 475 lg-3 sätestatud tähtaeg on

mitmel korral peatunud. Hageja väidete kohaselt esitas ta Eesti Kindlustusseltside

Liidu lepitusorganile 24.04.2014 ja 30.09.2014 avaldused, samuti pidasid pooled

läbirääkimisi (tlk 123-125). TsÜS § 160 lg 1 järgi aegumine peatub õigustatud isiku

poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks, lg 2 p 4 järgi on hagi

esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses

menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus.

TsÜS § 167 lg 1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel

peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu

üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik

läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Lepitusseaduse § 15 lg 1 järgi käesolevas seaduses

sätestatud lepitusmenetlus on käsitletav tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 160 lõike 2

punktis 4 nimetatud kohtueelse menetlusena ning lg 2 järgi käesolevas seaduses

sätestatud lepitusmenetlus on käsitletav läbirääkimistena tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 167 tähenduses.

40. Hageja tugines ka sellele, et VÕS § 475 lg-3 sätestatud tähtaeg on katkenud, kuna

kostja teatas, et on nõus tasuma hüvitise kompromissi korras (tlk 45). TsÜS § 158 lg 1

kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega.

Kuna maakohus leidis, et VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud tähtaeg on õigustlõpetav tähtaeg

ja sarnaselt aegumistähtajale on õigustlõpetavale tähtajale võimalik analoogia korras

kohaldada aegumise peatumise (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud

väljaanne. P.Varul jt, lk 446) ja katkemise aluseid, siis oleks maakohus pidanud hageja

väidetele tähtaja peatumise või katkemise kohta esitama oma seisukoha. Kuna

maakohus seda ei teinud, võis see kaasa tuua ebaõige lahendi. Maakohtul tuleb asja

uuel arutamisel hageja esitatud väidetele vastata.

41. Ringkonnakohus ei jaga hageja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohta, et maakohus

ei saanud teha vaheotsust, kuna vaheotsuse saab teha nõude põhjendatuse või aegumise

kohaldamise korral. Ringkonnakohus leiab, et analoogia korras ja juhindudes TsMS § 8

lg-st 2, mille järgi menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab

kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet, on ka õigustlõpetava

8(9)

Tsiviilasi nr: 2-14-58316

tähtaja korral võimalik teha vaheotsus. Samas osutab ringkonnakohus, et kui maakohus

leiab käesoleva asja uuel läbivaatamisel, et vaidluse asjaolusid arvestades ei võimalda

õigustlõpetava tähtaja kohaldamise küsimuse lahendamine enne asja sisulist

lahendamist menetlust lihtsustada ja kiirendada, ei pea maakohus juhul, kui see on

menetlusökonoomia põhimõtte (TsMS § 2) järgimiseks vajalik, tegema vaheotsust

(TsMS § 449 lg 3).

Menetluskulude jaotus

42. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise

tulemusele.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Tiit Kollom

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

9(9)

Tsiviilasi nr: 2-14-58316