2-15-8801/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number 2-15-8801

Määruse tegemise aeg ja koht 30.12.2015, Tallinn

Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Imbi Sidok- Toomsalu Kohtuasi

TT avaldus lapsega suhtlemise korraldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 26.08.2015 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik TT määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: TT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Tallinn)

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 26.08.2015 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud

1. 10.06.2015 esitas TT (avaldaja) Harju Maakohtule avalduse, paludes tunnistada EV lapse IV omavoliliselt äraviijaks ehk lapseröövijaks.

2. Avalduse kohaselt elas laps XXXXX XXXXX XXXXXX XXXXX XXXXXXX

XXXXX. 2011. aasta detsembris viis EV lapse Kohila vallast omavoliliselt ära XXXXXXXX. 2012. aasta jaanuaris sai laps kuueaastaseks. Pärast lapse kodust äraviimist ei ole lapse ema võimaldanud avaldajal realiseerida oma põhiseaduslikke

2(3) õigusi ja ta pole saanud lapsega suhelda. Lapsega tegeles enne äraviimist põhiliselt avaldaja.

Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused

3. Harju Maakohus 26.08.2015 määrusega keeldus avalduse menetlusse võtmisest ja määras saata avalduse kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale hagita asja algatamise otsustamiseks.

4. Avaldusest nähtuvalt soovib avaldaja kindlaks määrata lapsega suhtlemise korda. Asi kuulub lahendamisele lapse elukohajärgses kohtus (TsMS § 116 lg 1 ja § 110 lg 3). Rahvastikuregistri andmetel on lapse ja tema ema elukohaks XXXXXX asuv XXXXX

XXXXX. Lapse elukohta kinnitavad ka avalduses esitatud asjaolud. Avalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel keelduda.

Määruskaebus ja selle põhjendused

5. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse.

6. Asja pealkirja tuleb muuta vastavalt avalduse sisule. Tegelikult tahab avaldaja jätkuvalt, et kohus tunnistaks EV lapse IV omavoliliselt äraviijaks. Laps on saanud EV eraomandiks. Otsus on aluseks nii kohtumiskorrale kui ka esindusja otsustusõiguse kasutamisele. Lapse õigus vanemlikule hoolitsusele, õigus tunda oma vanemaid ja õigus haridusele on tagamata. Vanem ei tohi piirata teisel vanemal lapsega suhtlemist. Kuni lapse äraviimiseni oli lapse ja avaldaja suhe väga lähedane. 250-kilomeetrine vahemaa on suureks takistuseks lapsega suhtlemisel. Laps käis kuni äraviimiseni Kohila vallas XXXXXXX lasteaias. Lapse rahvastikuregistrijärgne, samuti tegelik elukoht oli XXXXXXXX XXXXX XXXXXX XXXXX XXXXXXXX. Avaldajalt ei ole vanemlikke õigusi ära võetud.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja §

657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning asja materjalid ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Käesolevas asjas avaldaja esitatud menetlusdokumentidest, millega avaldaja pöördus maakohtusse ja ringkonnakohtusse, nähtub, et avaldaja tahe on taotleda kohtult lapsega suhtlemise korraldamist või hooldusõiguse kuuluvuse määramist. Nii on avaldaja väljendanud, et tal on vahemaa tõttu raske lapsega suhelda ja ta sooviks, et laps elaks tema juures. TsMS § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendatakse lapsega suhtlemise korraldamise ja hooldusõiguse kuuluvuse asjad hagita menetluses. Asjaolu, et kuni 2011. aasta detsembrini oli lapse elukoht XXXXX XXXXXX XXXXXXXXX, ei anna alust lugeda seda lapse elukohaks käesoleva menetluse ajal. Avaldaja on ise esile toonud, et laps elab üle kolme aasta teise vanemaga XXXXXX. Maakohus on õigesti

3(3) põhjendanud, et lapse elukoht on XXXXXX ja tsiviilasi allub TsMS § 110 lg 3 ja §

116 lg 1 järgi Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale.

10. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude, mille kandmisest avaldaja oli menetlusabi korras vabastatud, riigituludesse väljamõistmine jääb Tartu Maakohtu lahendada.

Margo Klaar Ele Liiv

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/