2-15-5785/34 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

29. detsember 2015. a Tartu

Tsiviilasja number

2-15-5785

Tsiviilasi

M.S., E.S. ja L.S. hagi H.S. vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 5. novembri 2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

H.S. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja, apellant): H.S. (isikukood:

XXX); esindaja advokaat Marko Paabumets;

Vastustajad (hagejad):

- M.S. (isikukood: XXX);

- E.S. (isikukood: XXX);

- L.S. (isikukood: XXX);

Vastustajate seaduslik esindaja M.S.

RESOLUTSIOON

1. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Tartu

Maakohtu 5. novembri 2015. a määruse resolutsiooni p 2.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega tunnistada

Tartu Maakohtu 18. augusti 2015. a otsus tsiviilasjas

nr 2-15-5785 viivitamatult täidetavaks alates 1. novembrist

2015. a sissenõutavaks muutunud elatise suhtes.

3. Lugeda 5. novembri 2015. a määruse resolutsioon

tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

3.1. Rahuldada hagejate taotlus.

3.2. Tunnistada Tartu Maakohtu 18. augusti 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 2-15-5785 viivitamatult täidetavaks alates

1. novembrist 2015. a sissenõutavaks muutunud elatise

suhtes.

3.3. Määrus kuulub viivitamatult täitmisele (TsMS § 467

lg 5).

Menetluskulude jaotus

Menetluskulude jaotuse määrab ringkonnakohus lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses oli M.S., E.S. ja L.S. (hagejad) hagi H.S. (kostja) vastu elatise

väljamõistmiseks. Tartu Maakohus rahuldas 18. augusti 2015. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt

iga hageja kasuks elatise 195 eurot kuus alates 1. veebruarist 2015. a kuni hagejate täisealiseks

saamiseni. Maakohus määras, et elatis tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja M.S. arveldusarvele

selgitusega „elatis“. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Maakohus jättis menetluskulud

poolte endi kanda.

Hagejad esitasid 5. oktoobril 2015. a avalduse kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamiseks.

Avalduse kohaselt ei ole kostja avalduse esitamise seisuga asunud elatist maksma. Kostjale ei ole

õnnestunud kohtuotsust kätte toimetada, mistõttu ei saa seda sundtäita. Kuivõrd elatis on mõeldud

hagejate igapäeva vajaduste rahuldamiseks ning kostja ei ole nende vajaduste katmiseks vajalike

kulude kandmises osalenud alates 1. veebruarist 2015. a, tuleb kohtuotsus tunnistada viivitamatult

täidetavaks vähemalt kahe kuu elatise osas iga hageja kohta.

2. Kostja vaidles avaldusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Hagejad ei ole avalduses elatise

eluliselt hädavajalikkuse kohta põhjendusi esitanud. Hagi esitamisel puudus hagejatel hädavajadus

elatisele. Kostja on alati toetanud hagejaid rahaliselt ja hoolitsenud igapäevaselt nende eest, ka pärast

kohtuotsuse tegemist, kostja on tasunud elatist oktoobri eest kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses.

Kostja esitas 3. novembril 2015. a maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

maakohtu otsus tagasiulatuvalt perioodi 1. veebruarist 2015. a kuni 30. septembrini 2015. a eest

väljamõistetud elatise osas, ja teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt iga hageja kasuks välja

elatis 195 eurot kuus alates 1. oktoobrist 2015. a.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus rahuldas 5. novembri 2015. a määrusega hagejate taotluse ning tunnistas Tartu

Maakohtu 18. augusti 2015. a otsuse tsiviilasjas nr 2-15-5785 viivitamatult täidetavaks. Määruse

kohaselt kuulub see viivitamatult täitmisele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 467 lg 5).

TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu

tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata

täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja 18. augusti 2015. a

kohtuotsuse kätte saanud 5. oktoobril 2015. a, s.o poolteist kuud hiljem. Kostja poolt kohtule esitatud

Swedbank AS-i konto väljavõttest (I kd, tl 167–170) nähtuvalt on kostja tasunud perioodil 7. oktoober

2015. a – 19. oktoober 2015. a elatist hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele kokku 585 eurot,

mis vastab 18. augusti 2015. a otsusega väljamõistetud hagejate ühe kuu elatisele. Perekonnaseaduse

(PKS) § 100 lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Tõendeid selle kohta, et

kostja on hagejatele novembri 2015. a eest elatise tasunud, kohtule esitatud ei ole.

Maakohus, arvestades elatise eesmärki ja hagejate esitatud taotluse põhjendusi, leidis, et hagejate

taotlus otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks on põhjendatud, kuna miinimumsummas

väljamõistetud elatis ongi hagejate ülalpidamiseks hädavajalikus ulatuses.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse

tühistamist.

Määruskaebuse kohaselt ei ole põhjendatud tunnistada kohtulahendit viivitamata täidetavaks

kohtumenetluse ajal või enne seda tekkinud elatise võlgnevuse osas (Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a

kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 22). Kostja on maakohtu otsuse kätte saanud 5. oktoobril

2015. a ning sellest ajast oleks maakohtul olnud võimalik tulenevalt TsMS § 468 lg-st 3 tunnistada

kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks. Põhjendamatu on tunnistada kohtuotsus viivitamata

täidetavaks ka hädavajalikus ulatuses kuna kostja täidab ülalpidamise kohustust hagejate ees.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Hagejad vaidlesid määruskaebusele vastu, leides, et see on põhjendamatu.

Vastuse kohaselt ei ole maakohus menetlusõiguse norme rikkunud. Kostja ei osalenud hagejate

vajalike kulutuste kandmises ega maksnud midagi ajavahemikul 1. veebruar 2015. a – 5. oktoober

2015. a. Kostja viivitas põhjendamatult 18. augusti 2015. a otsuse vastuvõtmisega 1,5 kuud. Kostja

asus elatist maksma alles seejärel, kui sai kätte viivitamata täitmise nõude ja seda ilmselt hirmust

kohtutäituri ees. Ka siis maksis ta elatist ühe päeva kaupa, kandes iga lapse kohta 6 eurot 29 senti

päevas. Kuna kostja on vaidlustanud ka elatise väljamõistmise otsuse ning on tulemas ringkonnakohtu

istung, siis on põhjust arvata, et elatisnõuet viivitamatult täidetavaks tunnistamata ei oleks kostja

lastele üldse elatist maksnud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus tühistab

maakohtu määruse resolutsiooni p 2, millega maakohus tunnistas viivitamatult täidetavaks Tartu

Maakohtu 18. augusti 2015. a otsuse ning kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 2 teeb

tühistatud osas uue määruse, millega tunnistab Tartu Maakohtu 18. augusti 2015. a otsuse

viivitamatult täidetavaks alates 1. novembrist 2015. a sissenõutavaks muutunud elatise suhtes.

TsMS § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus hageja taotlusel elatise väljamõistmise otsuse või

kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse viivitamata

täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. TsMS § 470 lg 1 kohaselt kui viivitamatut täitmist

otsusega ei lahendatud või kui taotlus on esitatud pärast otsuse tegemist, vaadatakse poole taotlus

otsuse viivitamatu täitmise kohta läbi kohtuistungil, välja arvatud juhul, kui asi lahendati

kohtuistungit pidamata. Taotlus lahendatakse määrusega.

Tartu Maakohus mõistis 18. augusti 2015. a otsusega kostjalt välja elatise hagejate kasuks alates

1. veebruarist 2015. a. Hagejad taotlesid otsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamist vähemalt kahe

kuu elatise osas iga hageja kohta. Maakohus tunnistas 5. novembri 2015. a määrusega 18. augusti

2015. a otsuse viivitamatult täidetavaks, seega sh alates 1. veebruarist 2015. a väljamõistetud elatise

suhtes.

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses ning Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a kohtuotsuse tsiviilasjas

nr 3-2-1-165-13 p-s 22 väljendatud seisukohaga, et TsMS § 468 lg 3 mõttest tulenevalt on elatise

asjas kohtulahendi viivitamatu täitmise eesmärgiks tagada ülalpidamiskohustuse täitmine enne

kohtulahendi jõustumist üksnes hädavajalikus ulatuses. Seetõttu ei ole põhjendatud tunnistada

kohtulahendit viivitamata täidetavaks kohtumenetluse ajal või enne seda tekkinud elatise võlgnevuse

osas, nagu seda tegi ekslikult maakohus.

Kuivõrd elatis on mõeldud laste igapäevavajaduste katteks, ei ole ringkonnakohtu hinnangul

kohtuotsuse tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise osas viivitamatult täidetavaks tunnistamine

põhjendatud. Oluline on, et oleksid kaetud jooksvad ja menetluse vältel tekkida võivad alaealise lapse

vajadused.

Asja materjalide põhjal on tuvastatud, et kostja on tasunud perioodil 7. oktoober – 19. oktoober

2015. a elatist maakohtu otsusega väljamõistetud ulatuses, s.o 585 eurot kolmele hagejale. Sellest

tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud tunnistada otsus viivitamatult täidetavaks

juba täidetud ulatuses. Ringkonnakohus tunnistab 18. augusti 2015. a otsuse viivitamatult täidetavaks

alates 1. novembrist 2015. a sissenõutavaks muutunud elatise suhtes.

7. TsMS § 468 lg 3 järgi tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks

hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohtul on sellest sättest tulenevalt diskretsiooniõigus määrata üksnes

viivitamata täidetava elatise suurus, mitte aga otsustada, kas elatise väljamõistmise otsus tunnistada

viivitamata täidetavaks või mitte (Riigikohtu 19. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-08,

p 18). Kuivõrd alaealisele lapsele väljamõistetav elatis ei tohi üldreeglina olla alla seaduses

kehtestatud miinimumi (PKS § 101 lg 1) ning miinimumulatuses elatisenõude esitamisel ei pea hageja

oma vajadusi ja vajalikke kulutusi tõendama, saab ringkonnakohtu hinnangul pidada elatist

miinimumsummas hagejatele hädavajalikuks.

Eespoolöeldule tuginedes on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud tunnistada 18. augusti 2015. a

otsus viivitamatult täidetavaks alates 1. novembrist 2015. a sissenõutavaks muutunud elatise suhtes

maakohtu otsusega väljamõistetud ulatuses, s.o 195 eurot kuus igale hagejale.

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei kahjusta otsuse alates 1. novembrist 2015. a sissenõutavaks

muutunud elatise suhtes viivitamatult täidetavaks tunnistamine kostja õigusi.

Pooled ei vaidle, et kostja on hagejate isa ning sellest tulenevalt on tal oma laste ülalpidamiskohustus.

Kostja väitel on ta hagejaid kogu aeg ka toetanud ja ülal pidanud. Kostja pangakonto väljavõtte (I kd,

tl 167–170) ja määruskaebusele lisatud 9. novembri 2015. a maksekorralduse kohaselt on kostja

pärast kohtuotsuse kättesaamist 6. oktoobril 2015. a hagejate ülalpidamiskohustust kohtuotsusega

väljamõistetud ulatuses ka täitnud.

Ringkonnakohus märgib, et 2. novembri 2015. a apellatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja igale

hagejale igakuise elatise 195 eurot kuus väljamõistmist alates 1. oktoobrist 2015. a. Selle kohustuse

vabatahtlikul täitmisel kostja poolt puudub hagejatel vajadus pöörduda kohtutäituri poole ning

kostjale ei teki täituri tasu kulutusi.

Arvestades asjaolu, et kohtumenetluse ajal ei ole kostja elatist hagejate seadusliku esindaja

arveldusarvele tasunud ning asus elatise kohustust täitma alles kohtuotsuse ning selle viivitamatult

täidetavaks tunnistamise määruse kättesaamisest, on hagejate õiguste tagamiseks põhjendatud

tunnistada 18. augusti 2015. a otsus edasiulatuva elatise osas viivitamatult täidetavaks.

9. Kuivõrd kostja apellatsioonkaebus on veel ringkonnakohtu menetluses, lahendab ringkonnakohus

menetluskulude jaotuse lõpplahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke