Legislator Case Law & Legislation
1-12-11801/238 AI generated

1-12-11801/238 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 1-12-11801/238
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

1-12-11801/238 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 1

Keywords

AI generated
alcohol dependence case of personal hardship allegations of abuse human rights violations changed financial circumstances substance abuse
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 29.12.2015, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-12-11801 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe

Prokurör Kaitsja

Tõlk

Enn Pustak Silver Reinsaar

(määratud korras)

Tatjana Šibajeva

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Aleksei Suvorovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

ALEKSEI SUVOROV, i.k. 37207312218, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 29.01.2013 ja lõpp 26.01.2017.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 16.12.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta enne tähtaega Aleksei Suvorov vangistusest tingimisi vabastamata. Välja mõista Aleksei Suvorovilt menetluskuluna riigituludesse 132 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare

poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr

EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal,

viitenumber 2800049900, selgitusse märkida „1-12-11801, Aleksei Suvorov, menetluskulud“. Kui r

ahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo CLARUS kasuks 132 eurot (sh k %) vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare äibemaks 20 poolt süüdimõistetu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi Aleksei Suvorovi eest.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Aleksei Suvorovile, kaitsjale ja prokurörile ning kohtumääruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 23.10.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Suvorovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksei Suvorov kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 29.01.2013 otsusega nr 1-12-11801

mõistetud karistust. Nimetatud kohtuotsuse kohaselt tunnistati Aleksei Suvorov süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,7,8,9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust. KrMS §

238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja Aleksei Suvorovit karistati vangistusega 2 aastat ja 2 kuud. KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 12.01.2011.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta 6 kuud ja 12 päeva vangistust) ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 8 kuud ja 12 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakoht 1 aasta 10 kuud ja u 25.09.2012.a kohtuotsuse järgi mõistetud vangistusega –

12 päeva ning Aleksei Suvorovi liitkaristuseks mõisteti, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 4 aastat ja 12 päeva vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu 25.09.2012.a kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus – 28 tundi üldkasulikku tööd ehk 14 päeva vangistust, ärakandmisele kuulub 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel vangistusele 3 aastat 8 kuud ja 12 päeva liideti 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva

vangistust ja Aleksei Suvorovi liitkaristuseks mõisteti, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 29.01.2013.a.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava vabastamist. tingimisi ennetähtaegset

Kohtuistung Aleksei Suvorov taotleb on ta enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul vanglas kolme aasta jooksul väga palju muutunud. Vabanedes asub elama ema juurde ja tahab hakata ema aitama, kuna ema on väga raskelt ja eluohtlikult haige. Töökohta ei ole, kuid lubab

end võtta kohe Töötukassas arvele ning samas hakata ka kohe tööd otsima. Eelnevad pahandused on juhtunud kõik pere pärast, kuna naine ei olnud kodus ja jõi, nüüd on naisest lahku mindud. Isik avaldas, et on saanud alkoholi ravi ja rohkem ei pea vajalikuks ravi saada.

Prokurör asja arutamisest osa ei võtnu Enn Pustak d, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma

seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta.

Prokurör märgib, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust, ei ole varasemad karistused Aleksei Suvorovile mõju avaldanud ning rikkudes katseaja tingimusi ei ole ta õigustanud kohtu

usaldust. Samuti ei oleks Aleksei Suvorovi ennetähtaegne vabastamine kooskõlas karistuse

3

mõistmise üldiste eesmärkidega (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse.

Kaitsja on seisukohal, et Aleksei Suvorovi vabastamine vanglast ennetähtaegselt on põhjendatud, kuna isik on muutunud ja aru saanud minevikus olnud probleemidest. Samuti on isik vabanenud alkoholi tarvitamise probleemist, ta on motiveeritud elama seadusekuulekat elu. Kaitsja sõnul esinevad isiku ennetähtaegseks vabastamiseks ka humaansed asjaolud ja seda olukorras, kus kinnipeetava ema on raskelt haige ning vajab abi. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ning tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Aleksei Suvorovi ei ole olnud seaduskuulekas: tal on 2 kehtivat käitumine vanglas

distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks

vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul tingimus täitmata on see . Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karista korral, nglas kannab karistust viiendat tud kümnel va korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava

kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga.

Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, enamus kuritegusid on röövimised ja vargused. Soodusteguriks on alkohol, grupi mõju ning alkoholi mõjul käitub vägivaldselt. Väärteokorras on isikut karistatud kümnel korral.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt asuks kinnipeetav elama

ema juurde, seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on olnud vanglas

hõivatud majandustöödel ja osaleb tööhõives tootmistööl, osales riigikeele A1 taseme õppes, „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ Samas on kinnipeetava sotsiaalprogrammidess

iseloomustuses märgitud, et Vihajuhtimise programmis osalemisel oli isiku motivatsioon madal, kodutöid ei teinud pidevalt, grupiarutelus eriti ei osalenud ning arvas, et programm ei aita muuta tema käitumist.

Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus aga toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu: kinnipeetavat ootab vabaduses ema, kes on valmis poega vajadusel materiaalselt toetama, aga samuti ootavad teda ka õed ja alaealine tütar.

Samas loeb kohus negatiivseks asjaolu, et kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, ka sugulasi. Praeguses kuriteos oli kaasosaliseks kinnipeetava õepoeg.

Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et kuna kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ja tal on tasumata võlgnevusi 5533,56 euro ulatuses, siis töökoha puudumisel ei ole isiku vabastamine põhjendatud.

4

Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetav pidevalt olnud probleeme alkoholi al

kuritarvitamisega, kahel korral on isik läbinud võõrutuskuuri, kuid see ei ole kaasa toonud

positiivseid tulemusi. Enda sõnul soovib kinnipeetav lõplikult loobuda alkoholist mõistes alkoholi mõju oma käitumisele. võõrutusravi Samas ei soovi isik alluda uuele alkoholi le.

Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 48

%

ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 52

%. Ohustatud on ühiskond tervikuna. Oht seisneb selles, et isik võib alkoholijoobes olles ja materiaalse kasu

saamise nimel kasutada vägivalda Oht on kõige tõenäolisem, ku jätkab alkoholi . i isik

kuritarvitamist ja/või majanduslike raskuste tekkimisel. Kohtu hinnangul on isiku majanduslike

raskuste saabumine vabaduses tõenäoline, kuna isikul puud tööharjumus ning – ub haridus, kogemus ja seda olukorras kus isik vabaduses viibides ei olnud eelnevalt , ametlikult töötanud oli Töötukassas arvel ning elas vanemate kulul.

Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda alkoholi kuritarvitamisest, siis võib ta üritada leida kiireid

lahendusi majandusliku olukorra parandamiseks.

Vangla iseloomustuse kohaselt ei lahenda isik oma probleeme sihipäraselt, väldib nendega tegelemist, ei mõtle tegude tagajärgedele, elab põhimõttel „üks päev korraga“, eesmärgid ja

soovid on ebamäärased, ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid norme ega reegleid. Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja karistus pöörati täitmisele.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Aleksei Suvorovi puhul ei ole kriminaalhoolduse

ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Lisaks märgib kohus vägivaldsete I astme , kuna Aleksei Suvorov kannab liitkaristust mh et varavastaste se korral saaks kuritegude toimepanemise eest, siis tema ennetähtaegse vabastami ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata

ühiskonnale, et võõra vallasasja vägivallaga äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ei ole tolereeritav ning toob riigipoolse sanktsiooni, mis võib endaga kaasa tugeva väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Toimepandud kuriteo raskus ja asjaolud on käesoleval juhul kahtlemata kaalukamad kui süüdimõistetu võimalus vabanemisjärgse elukoha olemasolu ed vabaduses. Aleksei Suvorovi

ning toetav sotsiaalvõrgustik ei õigustamaks isiku käesoleval ajal vangistusest ole piisav ennetähtaegset vabastamist. Lisaks märgib kohus, et kinnipeetava abivajava ema eest saavad hoolt kanda kinnipeetava õed, kuna Aleksei Suvorov ei ole oma ema ainuke laps.

Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Anu Ammer Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 27.01.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

1. Viru Maakohtu 29. detsembri 2015 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

5

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Clarus kaudu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot) advokaat Silver Reinsaarele määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3. Mõista Aleksei Suvorovilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Silver Reinsaare osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse.

4. Aleksei Suvorovilt väljamõistetud summa tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest: SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank

AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a

EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Tasumisel märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus: „Aleksei Suvorov, 1-12-

11801, menetluskulud“.

5. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Riigikohtu 15.03.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg umise tõttu -s 5 nimetatud aluste puud

jätta Aleksei Suvorovi kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare määruskaebus menetlusse võtmata.

K

. ohtumäärus jõustus 15. märtsil 2016. a Riigikohtu kohtumäärusega

Lea Herne referent