3-15-3049/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Agu Timmi, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

29.12.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-3049

Haldusasi

Green Engineering OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

25.09.2015. a maksuotsuse nr 12.2-3/022443-16

tühistamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 09.12.2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Green Engineering OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Green Engineering OÜ

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta Green Engineering OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

09.12.2015. a määrus muutmata.

2. Tagastada Green Engineering OÜ-le koos määruskaebusega esitatud halduskohtu

09.12.2015. a määruse koopia kokku 2l lehel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 25.09.2015. a maksuotsusega nr 12.2-3/022443-16

Green Engineering OÜ-d tasuma maksu summas 46 041,23 eurot. Maksuotsus põhineb

asjaolul, et kaebaja ja OÜ Rospa vahelised tehingud, millega OÜ Rospa väidetavalt osutas

kaebajale turuuuringu- ja ehitusteenust, ei ole tegelikult toimunud.

2. MTA jättis 25.11.2015. a vaideotsusega nr 6-1/3064-2 rahuldamata Green

Engineering OÜ vaide MTA 25.09.2015. a maksuotsuse kehtetuks tunnistamise nõudes.

3. Green Engineering OÜ esitas 07.12.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta

palus tühistada MTA 25.09.2015. a maksuotsus. Lisaks palus kaebaja peatada

maksuotsuse täitmine kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebaja märkis, et tema

arvelduskonto on blokeeritud/arestitud ja maksete teostamine sellelt on võimatu, millega

on tema majandustegevus halvatud, kuna tal on võimatu täita oma kohustusi, millega

kaasnevad kaebajale sanktsioonid (viivised, leppetrahvid). Kaebaja märkis, et koostöö

tehingupartneritega, näiteks Eesti Energiaga võib lõppeda, kui ta on maksuvõlglane.

Kaebaja leidis, et maksuotsuse peatamata jätmisel on otsene oht, et tema

majandustegevus peatub lõplikult.

4. Tartu Halduskohus rahuldas 09.12.2015. a määrusega Green Engineering OÜ

taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks osaliselt; andis MTA-le õiguse teha võla

sissenõudmist ettevalmistavad ja tagavad toimingud (pangaarvete arestimine, vara

käsutamise keelamine, hüpoteegi seadmine jms); muus osas peatas MTA 25.09.2015. a

maksuotsuse täitmise. Määruse põhjendused:

1) Praeguses menetlusetapis ei saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Kaebuse

eduväljavaateid ei saa pidada suureks, kuna kaebaja ei ole kohtueelses menetluses ega kohtule

esitanud tõendeid vaidlustatud tehingute toimumise kohta.

2) Kaebaja esitatud Swedbanki internetipanga ekraanipilt näitab, et arve arestimise ajal oli arvel

41 045,32 eurot, s.o suuruselt võrreldav summaga, mis oleks vajalik maksuotsusega määratud

kohustuse täitmiseks. Äriregistri kaudu avalikult kättesaadava 2014. a majandusaasta aruande

(tl 29) kohaselt oli kaebaja müügitulu 2014. aastal 569 436 eurot ehk keskmiselt 47 453 eurot

ning internetipanga ekraanipilt näitab, et samas suurusjärgus võib kaebaja käive olla ka

käesoleval aastal. Seega on maksuotsusega määratud maksukohustus ligikaudu võrdne kaebaja

ühe kuu käibega. Sellise suurusega rahasumma arestimine või sissenõudmine on vaieldamatult

äriühingule koormav ja valmistab majanduslikke raskusi, kuid ei ole usutav, et see toob kaasa

pöördumatu tagajärje nagu kaebaja majandustegevuse täielik lõppemine. Kaebajal on võimalik

oma tegevusega leevendada olukorda, kus tema pangaarve on maksuvõla ulatuses arestitud.

Vastustaja selgituse kohaselt on kaebajal võimalik taotleda maksuvõla tasumise ajatamist.

Kinnistusraamatu andmetel (tl 30-31) kuulub kaebajale kaks kinnisasja, seega on kaebajal ka

võimalus anda vastustajale maksuvõla tasumise ajatamise või maksuotsuse täitmise peatamise

puhuks tagatis.

3) Arvestamisele kuuluva avaliku huvina on asjas käsitletav huvi, et maksuvõla sissenõudmine

tulevikus oleks võimalik. Avaliku huvi kaitseks ei ole vajalik, et maksuotsusega määratud

maksusumma laekuks koheselt, kuid avalikes huvides on tagada, et maksuvaidluse lahendamise

käigus ei ole maksukohustuslane muutunud varatuks ja võla sissenõudmine sellega võimatuks.

Maksuvõla sissenõudmisel teeb MTA mitmesuguseid toiminguid, mida üldistatult võib jagada

kaheks: esiteks võla sissenõudmist ettevalmistavad ja tagavad toimingud (pangaarvete

arestimine, vara käsutamise keelamine, hüpoteegi seadmine jms) ja teiseks võla sissenõudmine

(vara võõrandamine, raha ülekandmine MTA arvele jms). Avaliku huvi tagamiseks on piisav,

kui maksukohustuse täitmine tulevikus on tagatud rahasumma arestimise teel või muu

tagatisega. Olukorras, kus võlga ei ole veel sisse nõutud, on kaebajal võimalik pakkuda

vastustajale muud tagatist või sõlmida kokkulepe võla ajatamise kohta. Esialgse õiguskaitse

taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik, arvestades kaebuse väheseid eduväljavaateid ja

vajadust tagada võimalus võla sissenõudmiseks pärast kohtuvaidluse lõppemist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Green Engineering OÜ esitas 16.12.2015 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 09.12.2015. a määrus osas, millega kohus andis MTA-le õiguse teha võla

sissenõudmist ettevalmistavad ja tagavad toimingud ning teha kaevatavas osas uus määrus,

millega rahuldada kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks täies ulatuses, s.h

kohaldada abinõu, millega vabastatakse kaebaja pangakontod arestist. Määruskaebuse

põhjendused:

1) Vastustaja ja kohtu etteheide, mille kohaselt ei ole kaebaja teinud usutavaks väidet

majandustegevuse halvamisest/seiskumisest, jääb arusaamatuks. Ettevõtluses on üldteada ja

tõendamist mittevajav asjaolu, et majandustegevust omav ja majandustegevust jätkata sooviv

ettevõte ei saa olla toimiv ilma võimaluseta tasuda töötajatele töötasusid, ka ostetud kaupade ja

teenuste eest. Tänaseks võlgneb kaebaja töötajatele eelneva kuu töötasu ega saa tasuda tarnijate

arveid, millisel juhul on nt töötajatel õigus tööleping üles öelda ja tarnijatel õigus kohaldada

lepinguliselt ettenähtud (rahalisi) sanktsioone kaebaja vastu. Kohtu arusaam, et ainuüksi

kaebaja majandusaasta aruandes sisalduvad numbrid lükkavad ümber tema väite

majandustegevuse seiskumisest, kehtiks olukorras, milles kaebaja majandustegevus saaks

faktiliselt jätkuda, mida aga ei saa toimuda olukorras, milles ettevõte ei saa tasuda töötajatele

ega tarnijatele.

2) Kaebaja on kohtumääruse väljastamisele järgnevalt pöördunud maksusumma ajatamise

taotlusega vastustaja poole ja olnud nõus maksusumma ajatamisega vastustaja poolt esialgselt

pakutud tingimustel, mille kohaselt ajatatakse maksusumma aastaks ning viisil, et kaebaja tasub

kokkuleppe sõlmimisel koheselt 10 000 eurot. Sellisest pakkumisest on vastustaja tänaseks

taganenud, soovides saada täiendavaid tagatisi. Olukorras, milles kaebaja kontod on arestitud,

ei saa võtta maksusumma tasumiseks laenu vms. Lisaks ei ole võimalik hüpoteekide seadmine

kaebaja kinnisasjadele piisavalt kiirelt, kuivõrd vastustaja seatud tingimustel tuleks eelnevalt

saada kinnistute hindamisakt, seejärel vastustaja alles otsustab, kas tegemist on piisava

tagatisega ja kas on võimalik sõlmida notariaalne tehing. Eelseisvat pühade perioodi arvestades

ei ole kinnisasjade hindamine ja hindamisakti koostamine jooksva aasta sees eluliselt võimalik.

Hindamisakti olemasolul ei pruugi antavad tagatised vastustajale sobida.

6. MTA esitas 21.12.2015 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta kaebaja

määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused:

1) Kaebaja taotlus on ebaselge ning on määruskaebuses endistviisi jätnud välja toomata ja

esitamata esialgse õiguskaitse rakendamise otsustamiseks vajalikke andmeid. Teadmata on, kas

kaebaja arvelduskontole on mingisuguseid makseid tehtud või on ta kõiki võlgnikke hoiatanud

pangakontole makseid mitte tegema. Seetõttu on tõendamata kaebaja väide, et töötajatele on

töötasud välja maksmata. Ka ei ole kaebaja lisanud ühegi võlausaldaja pretensiooni arvete

tasumata jätmise osas. Seega on kaebaja väited paljasõnalised ja tõendamata.

2) Vale on kaebaja väide, et MTA ei ole soovinud kokkuleppele jõuda. MTA on selgitanud, et

1000-eurone kuumakse ei ole piisav, sest lisanduv intress ca 821 eurot kuus ei vähendaks

maksuvõlga oluliselt. Ajatamistaotluse menetlemise käigus on esindajaga arutatud erinevaid

võimalusi ajatamiseks, s.h hüpoteegi ja ka keelumärke seadmise võimalusi. Kaebaja ei ole

kohtule esitanud kinnisvarabüroole esitatud tellimust kinnistute väärtuse hindamiseks ja

kinnisvarabüroolt saadud vastust tellimuse ajaliselt täitmise võimatuse kohta. Kaebaja väide

hindamisakti olemasolul antavate tagatiste mittesobivuse kohta on hüpoteetiline.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. Tartu Halduskohtu 09.12.2015. a määrusega anti MTA-le õigus teha võla

sissenõudmist ettevalmistavad ja tagavad toimingud (pangaarvete arestimine, vara

käsutamise keelamine, hüpoteegi seadmine jms) ning muus osas peatati MTA

25.09.2015. a maksuotsuse täitmine. Kaebaja on vaidlustanud halduskohtu määruse

üksnes osas, milles kohus jättis MTA-le õiguse teha võla sissenõudmist ettevalmistavaid

ja tagavaid toiminguid. MTA ei ole halduskohtu määrust vaidlustanud. Seega kontrollib

ringkonnakohus kaebaja taotluse põhjendatust üksnes määruskaebemenetluses

vaidlustatud ulatuses.

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja

põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse

kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt

arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku

õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid

tagajärgi.

10. Riigikohtu praktika kohaselt kohaldatakse esialgset õiguskaitset siis, kui on

kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole

võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik. Riigikohus on nentinud, et

esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel peab kohus andma eelhinnangu kaebuse

põhjendatusele, kaaluma kaebaja väidetavalt rikutud õigusi, avalikke huve ja teiste

isikute õigusi ning esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise üheks aluseks on

kaebuse ilmne perspektiivitus (Riigikohtu 02.03.2006. a määrus nr 3-3-1-3-06, p 8;

26.06.2006. a määrus nr 3-3-1-54-06, p 12). Kohtuotsuse täitmise võimatuseks on

Riigikohus pidanud ka tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada (Riigikohtu

21.12.2001. a määrus nr 3-3-1-67-01, p 1; 08.04.2004. a määrus nr 331-13-04, p 19).

Seega tekib esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui ei ole tuvastatud kaebuse ilmset

perspektiivitust ning esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmisel ei oleks

kaebajal ka soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine

võimalik või ka juhul, kui sellist eesmärki oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse

õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebaja jaoks kaasa tuua tarbetult koormavaid

tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik.

11. Halduskohus on määruse p-s 11 leidnud, et praeguses menetlusetapis ei saa kaebust

pidada ilmselgelt perspektiivituks, kuid samas lisaks märkinud, et kaebuse

eduväljavaateid ei saa pidada suureks, kuna kaebaja ei ole kohtueelses menetluses ega

kohtule esitanud tõendeid vaidlustatud tehingute toimumise kohta. Kaebaja ei ole ka

koos määruskaebusega eeltoodud asjaolude täpsustamiseks kohtule täiendavaid

tõendeid esitanud. Halduskohus asus määruse p-s 14 seisukohale, et avaliku huvi

tagamiseks on piisav, kui maksukohustuse täitmine tulevikus on tagatud rahasumma

arestimise teel või muu tagatisega. Asjas puudub vaidlus selle üle, et maksuhalduri

taotlusel on maksuotsusega tasuma kohustatud maksusumma ulatuses kaebaja

pangakontod arestitud. Kuna halduskohus on peatanud võla sissenõudmise toimingud

ning on andnud MTA-le õiguse üksnes võla sissenõudmist ettevalmistavate ja tagavate

toimingute tegemiseks, siis puudub MTA-l õigus kaebaja arestitud pangakontol oleva

rahasumma ülekandmiseks MTA arvele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

09.12.2015. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg

2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgnevat.

12. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata

jätmise vahetut ja faktilist mõju isiku olukorrale. Kaebaja väide, et ta ei ole töötajatele

eelneva kuu töötasu maksnud ega saanud tasuda tarnijatele, on põhistamata, kuna

kaebaja ei ole määruskaebusele ega 21.12.2015 täiendavalt esitatud

menetlusdokumendile lisanud enda väidet kinnitavaid tõendeid. Kui lähtuda kaebaja

poolt 21.12.2015. a menetlusdokumendis selgitatust, mille kohaselt on kaebaja

sularahatehingute osakaal pea olematu, võiks asjakohaseks tõendiks olla näiteks kaebaja

pangakonto väljavõte, millest nähtuksid nii varasematel kuudel enne pangakonto

maksusumma ulatuses arestimist teostatud väljamaksed kui ka töötasumaksete

puudumine pärast pangakonto arestimist. Kuna esitatud ei ole ka pangakonto arestimise

tõttu maksmata jäänud tarnijate arveid ning / või tarnijate võimalikke pretensioone

seoses maksmata arvetega, on kaebaja jätnud oma väited esialgse õiguskaitse vajaduse

kohta piisavalt põhistamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga selles,

et kuna 2014. aasta majandusaasta aruandest nähtuvalt oli kaebaja keskmine ühe kuu

müügitulu 47 453 eurot, ei ole eluliselt usutav, et ligikaudu kaebaja ühe kuu käibega

võrdne maksukohustus saaks ettevõtte jätkusuutlikkust pöördumatult ohustada. Ka

asjaolu, et kaebaja ja maksuhaldur on pidanud läbirääkimisi maksuvõla ajatamiseks,

kuid ei ole jõudnud maksuvõla ajatamise osas kokkuleppele, ei tingi halduskohtu

määruse muutmist. Vaidlust ei ole selle üle, et kinnistusraamatu andmetel kuulub

kaebajale kaks kinnisasja (tl 3031). Maksuhalduri 21.12.2015. a menetlusdokumendist

nähtuvalt andis kaebaja maksuhaldurile nõusoleku keelumärgete jäämiseks kinnistutele

kuni maksuvõla tasumiseni, kuid ei esitanud makshaldurile maksuvõla ajatamise

taotluse hindamiseks vajalikke hindamisakte kinnistute väärtuse kohta. Ringkonnakohus

nõustub maksuhalduriga selles, et kaebaja arvamus, nagu ei pruugi kaebaja tagatised

vastustajale sobida, on hüpoteetiline. Seega puuduvad asjas veenvad tõendid ka selle

kohta, et kaebaja maksuvõla ajatamine on igal juhul välistatud.

13. Ringkonnakohus peab ka vajalikuks märkida, et kaebajal on hiljem kohtumenetluse

käigus võimalik taotleda esialgse õiguskaitse määruse tühistamist või muutmist

vastavalt HKMS § 253 lg-s 1 sätestatule või kohus võib seda otsustada ka omal

algatusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja määruskaebuses esile toonud

asjaolusid ega esitanud väiteid, mis annaksid aluse määruskaebuse rahuldamiseks.

14. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata

ja Tartu Halduskohtu 09.12.2015. a määruse muutmata.

15. Ringkonnakohus tagastab kaebajale koos määruskaebusega esitatud halduskohtu

09.12.2015. a määruse koopia, kuna see on toimikus olemas.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel