3-14-50118/122 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth

Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.12.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50118

Haldusasi

ABC Invest OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

30.10.2013

maksuotsuse

nr

12.2-3/4617-23

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – ABC Invest OÜ, volitatud esindaja v.adv

Madis Mahlapuu

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Källi Kiik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 01.12.2014 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

ABC Invest OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

16.12.2015

RESOLUTSIOON

1. Jätta ABC Invest OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

01.12.2014 otsus haldusasjas nr 3-14-50118 muutmata.

2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.01.2016.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-14-50118

2(10)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) koostas 30.10.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/4617-23, millega

vähendas ABC Invest OÜ sisendkäibemaksu summas 25 374,66 eurot (Stemori OÜ arvete

alusel mahaarvamisele mittekuuluva käibemaksu võrra summas 22 395,72 eurot ning Ranno

Metall Group OÜ arve alusel mahaarvamisele mittekuuluva käibemaksu võrra summas 2978,94

eurot) ning kohustas ABC Invest OÜ-d tasuma käibemaksu 2011. aasta augustikuu eest summas

25 374,66 eurot. Maksuotsuse põhjendused on järgmised.

1)

ABC Invest OÜ juhatuse liige SK on andnud 2011. aasta augustis OÜ-dega Stemori ja

Ranno Metall Group tehtud tehingute kohta vastuolulisi seletusi. SK ei osanud anda

maksuhaldurile teavet tehingute kohta Ranno Metall Group OÜ-ga, märkides, et kõnealuste

tehingutega tegeles kaastöötaja AP. Viimane aga tegeles enda väitel 2011. aasta augustis ainult

fassaaditöödega Tallinnas Õismäe tee 65 ehitusobjektil ega teadnud midagi võimalikest

muudest tehingutest. ABC Invest OÜ poolt 30.11.2011 esitatud dokumendid on puudulikud,

kuna puudub ehitusobjektil ENEFIT-280 ekskavaatoriga teostatud tööde arvestus, kus peaks

olema kajastatud, kes ja kui palju tunde ehitusobjektil ekskavaatoriga töid tegi. Maksuhaldurile

ei ole esitatud tehingute kohta ühtegi usaldusväärset dokumenti.

2)

ABC Invest OÜ soetas 2011. aasta augustis fassaaditöid Stemori OÜ-lt ning müüs neid

edasi OÜ-dele ForsIL Ehitus ja Irroniset Ehitus, lisades soetusmaksumusele vaid 1,1% kuni

2,9%. Samuti müüdi Stemori OÜ-lt 03.08.2011 soetatud teraslehed samal kuupäeval edasi

Catmet OÜ-le ebamõistlikult väikese juurdehindlusega. Majanduslikult ebasoodsate tehingute

tegemine ei ole iseloomulik ettevõtlusega tegutsevale äriühingule.

3)

SK ning OÜ-de Stemori ja Ranno Metall Group juhatuse liikme RS ütlused on omavahel

vastuolus. RS väitis kriminaalasja menetluses 13.04.2012 seletusi andes, et tema ei teinud oma

äriühingute nimel reaalselt ühtegi tehingut ja temal endal polnud teenuse osutamiseks tööjõudu

ega ka töövahendeid. RS ütlustest selgub, et ta usaldas VŽ, kes teostas Stemori OÜ-le

raamatupidamisarvestust ning vajadusel allkirjastas RS VŽ poolt koostatud dokumente neisse

süüvimata. OÜ-d Stemori ja Ranno Metall Group on variühingud, mida kasutati kas VŽ või

tundmatute kolmandate isikute tegevuse varjamiseks ning reaalset majandustegevust nendes

äriühingutes kontrollitaval perioodil tegelikkuses ei toimunud. OÜ-del Stemori ja Ranno Metall

Group puuduvad tegutsevale äriühingule omased rahalised väljaminekud ja reaalne

majandustegevus ning nad on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist ettevõtluse

puudumise tõttu. Kõik kontrollitaval perioodil nimetatud äriühingute arvelduskontodele

laekunud summad, sh ABC Invest OÜ-lt, on välja võetud sularahas või kantud edasi VŽ-ga

seotud äriühingute arveldusarvetele. Äriühingutel puudub reaalne tegevuskoht, toimiv juhtkond

ja töötajad, kes oleksid võinud osutada ABC Invest OÜ-le ehitusteenuseid.

4)

SK tunneb nii VŽ kui ka RS juba pikemat aega. Varem korduvalt kriminaalkorras

maksukuritegude toimepanemise eest karistatud VŽ värbas RS OÜ-de Stemori ja Ranno Metall

Group formaalseks juhatuse liikmeks. Maksuhalduri kogutud tõendid näitavad, et SK oli teadlik

asjaolust, et nimetatud äriühingutel puudub reaalne majandustegevus ning nad ei saanud seega

ABC Invest OÜ-le teenuseid osutada ega kaupu müüa. Esinevad maksupettusele viitavad

asjaolud ning maksuhalduril on põhjust arvata, et ABC Invest OÜ on teadlikult osalenud

maksupettuses.

3-14-50118

3(10)

2. ABC Invest OÜ esitas vaide 30.10.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/4617-23 kehtetuks

tunnistamiseks. MTA jättis ABC Invest OÜ vaide 23.12.2013 vaideotsusega rahuldamata.

3. ABC Invest OÜ esitas 27.01.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 30.10.2013

maksuotsuse nr 12.2-3/4617-23 tühistamiseks.

1)

ABC Invest OÜ tehingud OÜ-dega Stemori ja Ranno Metall Group on reaalselt

toimunud. Vastustaja ei ole kahtluse alla seadnud seda, et OÜ ABC Invest on vaidlusalusel

perioodil osutanud teenuseid kolmandatele isikutele ning kaubad on kolmandatele isikutele

edasi müüdud. Arvete vormistamisel on järgitud raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg-s 1 ja

käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg-s 7 sätestatud nõudeid. Vastustaja ei ole tõendanud, et arved

on vormistatud maksupettuse eesmärgil. Kaebaja on esitanud tehingute kohta kõik nõutavad

raamatupidamisdokumendid (arved, aktid, lepingud, kassadokumendid jne). ABC Invest OÜ-d

ning tema juhatuse liiget SK ei ole maksualases kuriteos süüdi mõistetud. Tehingute toimumist

kinnitavad ka kaebaja ja Stemori OÜ vahel sõlmitud vahendusleping ning töölepingud koos

hinnapakkumisega. Paljasõnaline on maksuhalduri väide, et maksukohustuslase esitatud

tõendid ei ole usaldusväärsed. Maksuhaldur on oluliselt rikkunud uurimispõhimõtet.

2)

Vastustaja on alusetult leidnud, et ABC Invest OÜ juhatuse liikme SK selgitused on

vastuolulised ja ajas muutuvad. Vastustaja ei ole püüdnud maksumenetluse käigus välja

selgitada vastuolude põhjusi. Praegusel juhul oli tegemist inimliku eksimusega, mis oli tingitud

tehingu toimumisest möödunud ajast ning sellest, et seletuste andmisel ei olnud SK-l võimalik

kasutada dokumente.

3)

Vastustaja on maksuotsuses tunnistanud, et RS on andnud maksumenetluses valeütlusi

selle olulise asjaolu kohta, kas ta tunneb või ei tunne SK. Seega on ebausaldusväärsed ka RS

ülejäänud seletused ning sellest tulenevalt ei saa maksuotsust rajada RS seletustele. On

ilmselge, et RS ei soovinud anda tegelikkusele vastavaid ütlusi olukorras, kus talle esitati

kriminaalasjas nr 11760000144 kahtlustus maksupettuse toimepanemises. RS seletustest on

siiski ilmne, et OÜ-d Stemori ja Ranno Metall Group omasid majandustegevust. Vastustaja

jättis maksumenetluses võtmata seletuse OÜ Stemori teiselt juhatuse liikmelt EK-lt ega isegi

püüdnud seda isikut leida. Samuti ei ole maksuhaldur võtnud täiendavat seletust VŽ-lt pärast

tema vabanemist ega selgitusi Fertum Holding OÜ vastutavatelt isikutelt. Maksuhaldur oleks

pidanud täiendavalt küsitlema ABC Invest OÜ töötajat AP-t, kes saab anda selgitusi

terasmetall-lehtedega seotud tehingute kohta.

4)

Kaebaja ei saa vastutada maksuseaduste rikkumise eest, mille on toime pannud OÜ-d

Stemori ja Ranno Metall Group ning nendega seotud isikud, kuna see ei kuulu tema mõjusfääri.

Asjaolust, et käibemaksukohustuslasest müüja ei käitu maksuõigussuhtes õiguspäraselt, ei

tulene iseenesest, et ostja on käibemaksu maha arvanud alusetult (Riigikohtu lahend asjas nr 3-

3-1-52-03). Puuduvad igasugused asjaolud, mis osutaksid kaebaja pahatahtlikkusele ja

osalemisele käibemaksupettuses. Maksuhaldur on maksuotsuse koostamisel lähtunud vaid

kolmandate isikute suhtes teistes maksumenetlustes tuvastatud asjaoludest, mis on eksitanud

maksuhaldurit praeguse asja asjaoludest arusaamisel ja hindamisel. Sellest, et tehingutes

osalenud isikud on omavahel tuttavad, ei saa automaatselt järeldada, et tehinguid nimetatud

äriühingute vahel reaalselt ei toimunud.

5)

Maksuhaldur on põhjendamatult leidnud, et ABC Invest OÜ ja Ranno Metall Group OÜ

vahelist tehingut ekskavaatoriteenuse osutamise kohta ei ole toimunud. Gateberg OÜ juhatuse

liikme JT seletused tõendavad, et Gateberg OÜ rentis korduvalt ABC Invest OÜ-lt

ekskavaatorit. Samuti kinnitavad JT ütlused, et RS pakkus talle oktoobrikuus võimalust rentida

ekskavaatorit ning Ranno Metall Group OÜ väljastas ekskavaatori rentimise eest perioodil

september-oktoober arve. Puudub alus kahelda JT poolt kohtuistungil antud ütlustes. Kuna JT

valdab vene keelt, kuid tema 23.04.2012 maksumenetluses antud seletus on protokollitud eesti

3-14-50118

4(10)

keeles ilma tõlgi osavõtuta, tuleb maksumenetluses antud ütlused kõrvale jätta. Samal põhjusel

saab arvestada üksnes AP poolt kohtus antud ütlustega. JT ja AP ütlused kohtuistungil

tõendavad, et ABC Invest OÜ ostis teenuseid nii Stemori OÜ-lt kui ka Ranno Metall Group

OÜ-lt. Tunnistaja AJ poolt kohtuistungil antud ütlused kinnitavad SK ütluste usaldusväärsust.

Tunnistaja GB ütlused kinnitavad, et Õismäe ja Kehra objektidel kasutas ABC Invest OÜ

alltöövõtu korras Tartu inimesi.

4. MTA vaidles ABC Invest OÜ kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Maksuhaldur ei ole rikkunud uurimisprintsiipi. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis

lükkaks ümber maksuhalduri järeldused ja kinnitaks vaidlusaluste tehingute tegemist OÜ-dega

Stemori ja Ranno Metall Group. Kaebaja on maksuhaldurile ette heitnud maksukohustust

vähendavate asjaolude arvesse võtmata jätmist, kuid ei ole ühelegi sellisele asjaolule ise

viidanud. Tehingute toimumise tõendamiseks ei piisa vaid kaebaja kinnitusest nende aset

leidmise kohta, iseäranis arvestades, et väidetava tehingu teine pool tehingute toimumist ei

kinnita. Vaidluse all on asjaolu, kas kaebaja soetas kaupu ja teenuseid arvetel märgitud OÜ-delt

Stemori ja Ranno Metall Group, mistõttu ei puutu asjasse, kas kaupu või teenuseid müüdi edasi.

2) Kaebaja etteheited EK-lt, VŽ-lt, AP-ilt ja Fertum Holding OÜ vastutavatelt isikutelt

seletuste võtmata jätmise kohta on asjakohatud. Vaideotsuses on maksuhaldur põhjendanud,

miks puudus vajadus võtta EK-lt ja VŽ-lt seletusi. Maksuhaldur võttis tarvitusele abinõud

Stemori OÜ juhatuse liikmetelt EK-lt ja RS-ilt seletuste saamiseks, tehes selleks korraldusi ja

sunniraha määramise korraldusi. Maksuhalduril õnnestus kätte saada üksnes RS, kuna ta viibis

kinnipidamisasutuses.

3) AP selgitas kohtuistungil, et tema ei tegelenud klientidega ega tehingute sõlmimisega ega

teadnud midagi metalli päritolu kohta. Sellest järeldub, et tõele ei saa vastata kaebaja väide,

mille kohaselt tegeles AP Stemori OÜ-lt soetatud terasmetall-lehtede müügiga Catmet OÜ-le.

AP istungil antud ütlused, sh väide, et ta nägi paar korda Õismäe tee 65 objektil RS, ei kinnita,

et OÜ Stemori töötajad on kaebajale vaidlusalustel arvetel märgitud töid teinud. AP istungil

antud seletused lahknevad 24.04.2014 maksuhaldurile antud selgitustest objektil töötanud

inimeste arvu osas. Ei ole eluliselt usutav, et isik umbes kolm aastat hiljem mäletab asjaolusid

täpsemalt kui üheksa kuu möödudes.

4) Paljudelt Stemori OÜ arve/aktidelt nähtub, et tööd on teostatud vastavalt kokkuleppele või

täpsustatud, et tööd teostati vastavalt 01.07.2011 töölepingule 7-1-AI, kuid vastavaid

kokkuleppeid ja lepinguid ning teenuse osutamise täpsemaid andmeid ei ole maksuhaldurile

esitatud. Kaebaja esitatud arve/aktide alusel ei ole võimalik kontrollida, kas ja milliseid töid

täpsemalt tehti ning mis mahus võidi neid teostada. Kaebaja esindaja keeldus maksumenetluse

käigus täiendavate seletuste andmisest ning väidetava tehingupartneri esindaja RS ei kinnitanud

Stemori OÜ nimel arve/aktidel märgitud tehingute tegemist. Maksuhalduri palvele rääkida

objektist „ENEFIT-208“, mis oli märgitud Ranno Metall Group OÜ nimel väljastatud

29.08.2011 arvele nr 100, vastas kaebaja juhatuse liige maksumenetluses, et tegemist on

ekskavaatori mudeliga. Tegelikult oli tegemist hoopis Auvere külas Ida-Virumaal asuva

ehitusobjektiga, millel töö tegemiseks kaebaja väidetavalt Ranno Metall Group OÜ-lt

ekskavaatori rentis, et see siis edasi rentida Gateberg OÜ-le. Kui kaebaja oleks tema poolt

väidetud tehingu teinud, oleks ta olnud kursis sellega, mida tähistab arvele märgitud nimetus.

5) Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas peaksid tõendama kaebaja ja Stemori OÜ vahel

20.05.2011 sõlmitud tööleping nr 5-1-A1 koos hinnapakkumisega, 30.05.2011 tööleping nr 5-

2-A1 koos hinnapakkumisega ning 10.09.2011 ehituse tööleping nr 6/1/A1 vaidlusaluste

tehingute toimumist. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, kuidas saab tehingute toimumist

3-14-50118

5(10)

kinnitada ABC Invest OÜ ja Stemori OÜ vahel 14.06.2011 sõlmitud vahendusleping nr

14/06/2011-SMI ehitusliiva müügi kohta.

6) Kaebaja etteheide, et maksuhaldur ei püüdnud maksumenetluse käigus selgitada välja

kaebaja juhatuse liikme seletuste muutumise põhjuseid, on alusetu. SK keeldus

maksumenetluse käigus maksuhaldurile täiendava teabe andmisest, tuginedes maksukorralduse

seaduse (MKS) § 64 lg 1 p-le 6. Seetõttu ei olnud maksuhalduril võimalik tuvastada, miks olid

SK seletused vastuolulised ja ajas muutuvad. SK istungil antud seletused olid vastuolulised ning

ühtlasi on need vastuolus muude asjas kogutud tõenditega.

7) Gateberg OÜ juhatuse liikme JT kinnitus, et kaebaja rentis neile ekskavaatorit, ei tõenda,

et kaebaja ise rentis ekskavaatori just Ranno Metall Group OÜ-lt. Tõele ei vasta ka kaebaja

väide, et JT tunneb seoses osutatud teenustega RS. JT ei sidunud Ri või Ranno Metall Group

OÜ-d väidetavalt augustis 2011 kaebajalt renditud ekskavaatoriga, vaid selgitas, et ei tea seda

isikut, kes kaebajalt renditud ekskavaatoriga töötas ega tea, kas ekskavaator kuulus kaebajale

või mõnele teisele äriühingule. Haldusasjas nr 3-13-1054 on seatud kahtluse alla Ranno Metall

Group OÜ poolt Gateberg OÜ-le ekskavaatori rentimine augustis 2011. Seetõttu on põhjust

kahelda ka JT seletuse usaldusväärsuses. Istungil JT poolt antud ütlused on vastuolus

maksumenetluses 23.04.2012 antud selgitustega, mille kohaselt rentis Gateberg OÜ ABC Invest

OÜ-lt ekskavaatorit korduvalt, esmakordselt augustis. Istungil seevastu väitis JT, et Gateberg

OÜ rentis kaebajalt koppa üheks kuuks ning tegemist oli üksiku tehinguga. Tunnistaja kinnitas,

et teab kaebaja juhatuse liiget SK varasemast ajast. Samuti selgitas JT, et sama ekskavaatorit,

mida Gateberg OÜ rentis kaebajalt augustis 2011, rentis Gateberg OÜ järgnevatel kuudel 99,9%

kindlusega RS-ilt. Samuti oskas JT istungil lähemalt selgitada, milline ekskavaator välja nägi.

Seevastu maksumenetluses ei osanud JT täpselt öelda, kas ABC Invest OÜ-lt ja Ranno Metall

Group OÜ-lt renditud ekskavaatorid erinesid ja milles võis nende erinevus seisneda. Ei ole

eluliselt usutav, et umbes üheksa kuud pärast väidetavate tehingute toimumist isik seda asjaolu

täpsemalt ei mäletanud, kuid umbes kolm aastat hiljem jällegi mäletab. JT kohtuistungil antud

seletused on vastuolus tema maksumenetluses antud ütluste ning muude tõenditega.

8) Kaebaja väited heauskse tegutsemise kohta on paljasõnalised. Kaebaja pahausksust ei

välista see, et senini ei ole kaebajat ja tema juhatuse liiget maksualastes süütegudes süüdi

tunnistatud. Tegemist on erinevate menetlustega ning kaebaja pahausksus ja teadlikkus

tegelikkuses mittetoimunud tehingute kajastamisest enda maksuarvestuses tuvastatakse

maksumenetluses eraldiseisvalt.

5. Tallinna Halduskohus jättis 01.12.2014 otsusega ABC Invest OÜ kaebuse rahuldamata

ning menetluskulud poolte endi kanda.

1)

RS poolt kriminaalmenetluses ja maksumenetluses antud ütlused on omavahel kooskõlas.

RS ütlustest nähtub selgelt, et tegemist oli variisikuga, kes üksnes allkirjastas dokumente ja käis

väidetavate teenuste osutamise kohtades, et jätta mulje tehingu toimumisest. AP ütlused

kinnitavad üksnes seda, et RS käis objektidel kohal, mitte aga vaidlusaluste tehingute reaalset

toimumist. Gateberg OÜ juhatuse liikme JT väitel tegi ta RS-ga tehinguid, kuid tema ütlused ei

kinnita, et kaebajalt renditud ekskavaator oli omakorda renditud Ranno Metall Grupp OÜ-lt.

Kohus nõustub maksuhalduriga, et SK ütlused on vastuolulised ning see asjaolu vähendab

nende usaldusväärsust. Arvestades ka seda, et OÜ-sid Stemori ja Ranno Metall Grupp juhatas

tegelikult SK pikaajaline tuttav VŽ, saab usaldusväärseks pidada RS ütlusi, mitte aga SK ütlusi.

Kaebaja endise töötaja AP ja Catmet OÜ juhatuse liikme AJ ütlused ei kinnita Catmet OÜ-le

müüdud teraslehtede soetamist Stemori OÜ-lt.

2)

Maksuotsuses on piisavalt põhjendatud maksuhalduri arvamust, et OÜ-d Stemori ja

Ranno Metall Grupp on variühingud. Samuti kinnitab maksupettuse kahtlust asjaolu, et SK ja

3-14-50118

6(10)

VŽ

olid

pikaajalised

tuttavad.

Mõlemaid

kahtlustatakse

sarnaste

maksupettuste

toimepanemises, seejuures on VŽ juba varasemalt kriminaalkorras karistatud maksukuritegude

toimepanemise eest. Vaidlusaluste tehingute toimumist kinnitavad vaid arved, sularaha

liikumist tõendavad dokumendid ning kaebaja juhatuse liikme ütlused. Need tõendid ei kinnita

tehingute tegelikku toimumist, iseäranis olukorras, kus juhatuse liikme ütlusi ei saa pidada

usaldusväärseks. Lisaks tuleb arvestada, et kaebaja juurdehindlus Stemori OÜ-lt soetatud kauba

edasimüümisel on ebatavaliselt väike, s.t tehingud ei olnud majanduslikult kasulikud.

3)

IK-lt, VŽ-lt ja Fertum Holding OÜ juhatuselt ütluste võtmata või saamata jätmisega ei

rikkunud maksuhaldur menetlusnorme. Kohus jättis arvestamata kaebaja esmakordselt

kohtumenetluses esitatud tõendid ja väited (sh laevavagunite remondi kohta), mille esitamata

jätmist maksumenetluses kaebaja ei põhjendanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. ABC Invest OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus

otsus, millega tema kaebus rahuldada.

1)

Halduskohus on otsuses tõendeid ebaõigesti hinnanud. Kohus on ilma põhjendusteta

nõustunud vastustaja seisukohtadega ning jätnud arvestamata kaebaja esitatud seisukohtade ja

tõenditega (sh vahendusleping ja töölepingud Stemori OÜ-ga), mis kinnitavad tehingute

toimumist. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et maksuhaldur ei ole maksumenetluses tõendite

kogumisel menetlusnorme rikkunud. JT poolt maksumenetluses antud ütlusi ei saa pidada

lubatud tõenditeks, kuna isikule ei olnud ütluste andmisel tagatud vene keele tõlki. Ilma tõlgita

võeti ütlused ka GB-lt ja AP-ilt. VŽ poolt ütluste andmisest keeldumine kahjustab

maksumenetluses kaebaja olukorda. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema

väidet, et VŽ oli Stemori OÜ tegelik juhataja. Asjaolul, et VŽ on mõistetud süüdi

maksukuritegude toimepanemises, ei ole praeguse asjaga mingit puutumust.

2)

Kohus on ekslikult leidnud, et maksuotsuses on maksupettuse kahtlust piisavalt

põhjendatud. JT poolt kohtuistungil antud ütlused kinnitavad, et kaebaja ostis teenust Ranno

Metall Grupp OÜ-lt ning kummutavad maksuhalduri väite, et tegemist oli variühinguga.

Kaebajale jääb arusaamatuks, mis põhjusel on kohus lugenud usaldusväärseks RS kontrollimata

ütlused ja eelistanud neid SK ütlustele, mis on kooskõlas asjas kogutud tõendite ja tunnistajate

ütlustega.

3)

SK on kriminaalasjas nr 1-15-6483 (11760000144) antud kohtu alla süüdistatuna

karistusseadustiku (KarS) § 255 järgi, s.o kuritegelikku ühendusse kuulumise eest, mitte aga

maksukuriteo eest. Ka ABC Invest OÜ-d ei ole antud kohtu alla süüdistatuna maksukuriteo

toimepanemises. Asjaolu, et maksuhaldur on maksuotsuse tegemisel tuginenud nimetatud

kriminaalasjas kogutud tõenditele, annab põhjust kahelda maksuotsuse õigsuses.

7. MTA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu

otsus muutmata.

1)

Vastustaja tõi juba halduskohtumenetluses välja vastuolud JT ütlustes, mille tõttu on

põhjust kahelda nende usaldusväärsuses. Lisaks on halduskohus põhjendanud, miks JT ütlused

ei kinnita, et kaebaja rentis ekskavaatorit Ranno Metall Grupp OÜ-lt.

2)

Maksuhaldur ei rikkunud JT-lt, GB-lt ja AP-ilt ütlusi võttes menetlusnorme. Halduskohtu

istungil ilmnes, et JT valdab eesti keelt, mistõttu ei saa maksuhaldurile ette heita tema ütluste

protokollimist eesti keeles ilma tõlgi osavõtuta. GB-lt ja AP-ilt võttis ütlused väga hästi vene

3-14-50118

7(10)

keelt valdav revident ning need isikud ei taotlenud tõlki. Seega puudub põhjus kahelda

maksumenetluses antud ütluste tõlke õigsuses.

3)

Kuna maksuhaldur ei saa sundida MKS § 64 lg 1 alusel ütluste andmisest keeldunud isikut

ütlusi andma, ei saa asjaolu, et VŽ keeldus ütluste andmisest, muuta maksuotsust

õigusvastaseks.

4)

Kaebaja esitatud tõend (Harju Maakohtu 03.11.2015 määrus kriminaalasjas nr 1-15-

6483) ei ole asjakohane. Maksumenetlus ja kriminaalmenetlus on eraldiseisvad menetlused

ning maksuotsuse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas ja millises kuriteos süüdistatuna on SK või

ABC Invest OÜ kohtu alla antud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub

alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu

vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Halduskohus on põhjendanud, miks ta nõustub maksuhalduri, mitte aga kaebaja

seisukohtadega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et maksuhaldur on maksupettuse

kahtlust piisavalt põhjendanud. Maksupettusele viitavad järgmised asjaolud.

9.1. Kaebaja väidetavatel tehingupartneritel OÜ-del Stemori ja Ranno Metall Grupp puudub

reaalne majandustegevus – tegemist on variühingutega, mille nimel väljastati arveid ilma kaupa

või teenust tegelikult müümata ning mille kontosid kasutatakse sularaha väljavõtmiseks ja

seotud äriühingutele ülekannete tegemiseks. OÜ-de Stemori ja Ranno Metall Grupp juhatuse

liige RS oli variisik, kes üksnes allkirjastas dokumente, tegutsedes VŽ, varasemalt korduvalt

maksukuritegude toimepanemisega seoses karistatud isiku, huvides. Seejuures on VŽ

kriminaalasjas nr 1-15-6483 (11760000144), kus süüdistatavate hulgas on ka kaebaja juhatuse

liige SK, antud süüdistatavana kohtu alla maksukuriteo toimepanemisele kaasaaitamises (KarS

§ 22 lg 3 ja 3891 lg 2) ning kuritegelikku ühendusse kuulumises (KarS § 255 lg 1). Tallinna

Ringkonnakohus märkis 28.03.2012 otsuses nr 1-08-1292, et kõik VŽ poolt toime pandud

kuriteod seisnevad kelmustes ning kuritegude toimepanemine on kujunenud tema elustiiliks.

Kui tehinguid tehakse äriühingutega, millega on seotud selline isik, tekitab see tõsise kahtluse,

et nende äriühingute näol on tegemist nn arvevabrikutega, mis aitavad kaasa maksupettuste

toimepanemisele.

9.2. Stemori OÜ kaupade ja teenuste vahendamine ei olnud kaebajale kasumlik. Maksuotsuses

ja halduskohtu otsuses on välja toodud väidetavalt Stemori OÜ-lt soetatud kaupade

juurdehindluse protsendid edasimüügil OÜ-dele ForsIL Ehitus, Catmet ja Irroniset Ehitus, mis

jäävad vahemikku 1,1–2,9%. Arvestades SK selgitusi tavapärase juurdehindluse kohta (5–8%;

suurema koguse korral võis olla ka 3%), oli tegemist ebatavaliselt väikese juurdehindlusega.

Tehingute majanduslik ebaloogilisus võib viidata sellele, et kõik tehingud, mida tehingute

ahelas on näidatud, ei ole reaalselt toimunud.

9.3. Tehingute kohta esitatud dokumendid on puudulikud. Tehingu kohta Ranno Metall Grupp

OÜ-ga on esitatud 29.08.2011 arve ekskavaatori kasutamise kohta ehitusobjektil „ENEFIT-

280“ (II kd, tl 17) ja sama kuupäeva kandev akt teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta

(II kd, tl 18), kuid puudub dokument tööde arvestuse kohta, kus oleks kajastatud, kes ja kui

palju tunde ehitusobjektil ekskavaatoriga töid tegi. Kaebaja väitel kinnitavad tehingute

3-14-50118

8(10)

toimumist Stemori OÜ-ga 20.05.2011 sõlmitud tööleping nr 5-1-A1 koos hinnapakkumisega,

30.05.2011 tööleping nr 5-2-A1 koos hinnapakkumisega, 10.09.2011 ehituse tööleping nr

6/1/A1 ja vahendusleping nr 14/06/2011-SMI. Samas ei ole Stemori OÜ nimel väljastatud

arvetel (II kd, tl 8-16) kaebaja nimetatud lepingutele viidatud. Viide lepingule – 01.07.2011

töölepingule nr 7-1-AI – on vaid 24.08.2011 arvel nr 20110864 (II kd, tl 14p), kuid seda lepingut

ei ole kaebaja maininud.

9.4. SK ütlused tehingute kohta OÜ-dega Stemori ja Ranno Metall Grupp on vastuolulised.

Lisaks on SK ütlused vastuolus muude asjas kogutud tõenditega. 24.11.2011 maksuhaldurile

sama aasta augustis toimunud tehingute kohta ütlusi andes teadis SK öelda, et Stemori OÜ-lt

osteti liiva ning Ranno Metall Grupp OÜ-lt osteti arvatavasti metalli – viimase tehinguga tegeles

ABC Invest OÜ töötaja AP (I kd, tl 185-186). AP aga väitis 24.05.2012 maksuhaldurile ütlusi

andes, et tema töö puudutas kontrollitaval perioodil vaid fassaaditöid Õismäe tee 65, Tallinn

ehitusobjektil ning ta ei tea midagi võimalikest tehingutest ABC Invest OÜ ja RS esindatud

äriühingute vahel (II kd, tl 195-197). Sama kinnitas AP ka halduskohtu 02.06.2014 istungil (III

kd, tl 44-48). 27.12.2011 andis SK (I kd, tl 188-190p) maksuhaldurile tehingute kohta täpsemat

teavet, mis võib osaliselt olla selgitatav sellega, et vahepeal oli SK tutvunud

raamatupidamisdokumentidega. Halduskohus on aga juhtinud tähelepanu asjaolule, et hiljem

mäletas SK ka asjaolusid, mis ei selgu raamatupidamisdokumentidest, nt see, kuidas toimus

tehingus kokku leppimine. Ei saa pidada usutavaks, et vaid mõned kuud hiljem ei mäletanud

SK vaidlusaluste tehingute kohta õieti midagi, hiljem on talle aga üllatuslikult meenunud

tehingute üksikasjad. SK väitis, et OÜ-dega Stemori ja Ranno Metall Grupp tehinguid tehes

suhtles ta RS-ga. RS aga tehingute toimumist ei kinnitanud, vaid selgitas, et tema üksnes

allkirjastas dokumente ja käis vahel ehitusobjektidel kohal, et jätta mulje tehingute toimumisest;

SK-iga tema isiklikult tehinguid ei teinud. RS sõnul ei olnud OÜ-del Stemori ja Ranno Metall

Grupp töötajaid ega vahendeidki teenuste osutamiseks. Viimast kinnitavad ka maksuhalduri

kogutud tõendid nimetatud äriühingutel majandustegevuse puudumise kohta. RS poolt

13.04.2012 kriminaalmenetluses antud ütlused (II kd, tl 44-47p) ning maksumenetluses

29.03.2013 (II kd, tl 51-52p) ja 04.04.2012 (II kd, tl 56-59) antud ütlused nende asjaolude osas

ei erine. Ringkonnakohtu hinnangul pole mõistlikku põhjust arvata, et RS eitas tehinguid, mis

reaalselt toimusid. Eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus maksuhalduri ja

halduskohtuga, et RS ütlusi saab suures osas pidada usaldusväärseks, samas kui SK ütlused, sh

kohtuistungil antud ütlused, seda ei ole.

9.5. RS selgitas, et VŽ palvel sai ta erinevate äriühingute juhatuse liikmeks ning esines sellena,

samas kui tehingutega tegeles VŽ. SK ei ole eitanud, et tunneb VŽ juba aastaid (väljavõte

21.03.2012 kahtlustatava täiendava ülekuulamise protokollist kriminaalasjas nr 11760000144,

I kd, tl 175-175p). Isikute vahelisi sidemeid ja maksuhalduri kogutud tõendeid kogumis

arvestades ei ole eluliselt usutav, et SK ei teadnud midagi sellest, et OÜ-del Stemori ja Ranno

Metall Grupp puudub majandustegevus ning nemad ei olnud tegelikud teenuste osutajad ja

kaupade müüjad. Tõendid viitavad pigem sellele, et SK ostis teadlikult VŽ-ga seotud

äriühingutelt võltsarveid, et kasutada neid ettevõtte maksuarvestuses maksukoormuse

vähendamise eesmärgil. Kaebaja on käibemaksukohustuse vähenemise teel selgelt saanud

maksueelise. Seda arvestades pole asjakohane kaebaja märkus, et tema ei vastuta selle eest, et

tehingupartnerid ei ole maksuõigussuhtes käitunud õiguspäraselt.

10. Eeltoodu põhjal tuleb nõustuda halduskohtuga, et tõendamiskoormus on MKS § 150 lg 1

alusel kaebajale üle läinud (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-65-14, p 9). Ostja heausksuse eeldamise

põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb

maksupettuses (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-74-09, p 10). Kui käibemaksukohustuslane ei suuda

tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu

mahaarvamise õigus (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-73-10, p 10). Seega, kui arvel näidatud müüja

3-14-50118

9(10)

pole tegelikult kaupa või teenust müünud ja maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja

osaleb käibemaksupettuses ning ostja ei esita selle kahtluse kõrvaldamiseks täiendavaid

tõendeid, ei ole tal õigust käibemaksu maha arvata.

11. Praeguses asjas ei ole kaebaja esitanud tõendeid, mis veenvalt kinnitaksid tehingute

toimumist. Kaebaja on viidanud üksnes Stemori OÜ-ga sõlmitud töö- ja vahenduslepingule, mis

ei ole aga otseselt seostatavad Stemori OÜ nimel väljastatud arvetega. Vahenduslepingu nr

14/06/2011-SMI (I kd, tl 199-199p) esemeks oli ehitusliiva müük. 2011. aasta augusti arved,

mida maksuotsuses on peetud võltsituteks, aga ei puuduta ehitusliiva müüki. Seetõttu ei saa

kõnealune vahendusleping kinnitada, et Stemori OÜ-ga kontrollitaval perioodil tehtud tehingud

olid reaalsed. Kaebaja viidatud töölepinguid kohtule esitatud ei ole.

Maksuhaldur ei ole kahtluse alla seadnud seda, et kaebaja osutas 2011. aasta augustis

kolmandatele isikutele teenuseid ja müüs edasi kaupu, kuid see ei kinnita, et kaubad ja teenused

olid ostetud Stemori OÜ-lt või Ranno Metall OÜ-lt. Maksuhaldur võttis maksumenetluses

ütlused kaebajalt kaupu ja teenuseid ostnud isikute (Catmet OÜ, ForsIL Ehitus OÜ, Irroniset

OÜ) esindajatelt, kes kinnitasid, et ei tea RS. Ringkonnakohus rõhutab, et käibemaksu puhul on

müüja isiku tuvastamine eriti oluline – käibemaksu mahaarvamise õigus saab ostjal tekkida vaid

siis, kui tegelik müüja oli käibemaksukohustuslane.

Ka arvete alusel tasumine OÜ-de Stemori ja Ranno Metall Grupp arveldusarvetele ei tõenda

tehingute toimumist – iseäranis olukorras, kus kogu arveldusarvetele laekuv raha võetakse

sularahas välja, mistõttu ei ole enam võimalik kontrollida, kelle kätte on raha lõpuks jõudnud

ning kas osa sellest võib olla jõudnud ABC Invest OÜ-d kontrollivate isikuteni.

12. Kaebaja on seadnud kahtluse alla JT ja AP poolt maksumenetluses antud ütlused selle tõttu,

et ütluste andmisel ei osalenud tõlki. Need kaebaja vastuväited on halduskohus ümber lükanud.

Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu põhjendustega ning samuti halduskohtu

seisukohaga, et usaldusväärseks ei saa pidada JT poolt 02.06.2014 kohtuistungil antud ütlusi

osas, milles tunnistaja väitis, et kaebaja ja Ranno Metall Grupp OÜ rentisid talle sama

ekskavaatorit, kui maksumenetluses 23.04.2012 ütlusi andes arvas ta, et tegemist oli erinevate

ekskavaatoritega (II kd, tl 158-159p). JT ütlused ei tõenda, et augustis 2011 ehitustöödel

kasutatud ekskavaatori andis kaebajale rendile Ranno Metall Grupp OÜ.

13. Kaebaja arvates kahjustab tema olukorda maksumenetluses asjaolu, et VŽ keeldus ütluste

andmisest. Maksuhaldur küsitles maksumenetluses VŽ nii tehingute kohta Ranno Metall Group

OÜ-ga (II kd, tl 130) kui ka Stemori OÜ-ga (II kd, tl 131) ning mõlemal juhul keeldus VŽ

ütluste andmisest MKS § 64 lg 1 p 6 alusel seoses sellega, et tema suhtes on algatatud

kriminaalmenetlus, mis puudutab maksumenetluses kontrollitavaid äriühinguid ja tehinguid.

Halduskohus on õigesti märkinud, et kui isik keeldub ütluste andmisest MKS § 64 alusel, ei saa

maksuhaldurile ette heita, et ta ei ole isikult ütlusi saanud. Nimetatud isik on küll pärast

12.04.2012 ütluste võtmist vahi alt vabanenud, kuid kriminaalasja menetlus ei ole lõppenud

ning tal on jätkuvalt õigus ütluste andmisest keelduda. Maksuhaldur on teinud järeldused VŽ

tegevuse kohta muude tõendite pinnalt ning ringkonnakohtu hinnangul on maksuhalduri

seisukohad piisavalt põhjendatud ja tõendatud.

14. Asjaolu, et SK ega ABC Invest OÜ-d ei ole kriminaalasjas nr 1-15-6483 antud kohtu alla

süüdistatuna maksukuriteo toimepanemises, ei mõjuta maksuotsuse õiguspärasust. Vastustaja

on õigesti märkinud, et kriminaalmenetlus ja maksumenetlus on eraldiseisvad menetlused.

Kriminaalmenetluses on tõendamisstandard kõrgem kui maksumenetluses, kus piisab vaid

maksuhalduri põhjendatud kahtlusest maksupettuse kohta (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-34-07

(p 11) ja 3-3-1-15-13 (p 10)). Lisaks on KarS §-s 3891 sätestatud koosseisud rangemalt

piiritletud kui maksupettus maksuõiguse mõistes. Ringkonnakohus märgib, et maksuseadustes

3-14-50118

10(10)

ei kasutata sõna „maksupettus“, vaid see mõiste on kasutusele võetud kohtupraktikas. Seega

asjaolu, et kaebajat ega SK ei süüdistada kriminaalasjas maksukuriteo toimepanemises, ei

tähenda, et maksuhaldur ei võiks maksuotsuses tugineda maksupettusele.

15. Kuna apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad ABC Invest OÜ menetluskulud

HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Maksuhaldur ei ole taotlenud menetluskulude

hüvitamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks