2-15-100235/32 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. detsember 2015.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-100235

Tsiviilasi

K.N. hagi K.N. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. augusti 2015.a kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K.N. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): K.N. (isikukood XXXXXX);

Vastustaja (hageja): K.N. (isikukood XXXXXX), seaduslik

esindaja A.L., lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne

Tammer.

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 14. augusti 2015.a otsus

muutmata.

2. Jätta K.N. apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Keelduda

asja

materjalide

juurde

võtmast

menetlusosaliste poolt ringkonnakohtule 16.12.2015.a

esitatud täiendavaid dokumentaalseid tõendeid, lugedes

nimetatud dokumendid asjaomasele menetlusosalisele

tagastatuks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud K.N.

kanda.

5. Mõista K.N.lt välja 120 (ükssada kakskümmend) eurot

K.N.

kasuks

apellatsioonimenetluses

kantud

õigusabikulude

katteks.

Kohustada

K.N.

tasuma

menetluskulud

K.N.

seadusliku

esindaja

A.L.’u

pangakontole nr XXXXXXXXXXX XXXXXX.

6. Mõista K.N.lt välja K.N. kasuks viivis menetluskuludelt

käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. K.N. esitas 07.01.2015.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse elatise

väljamõistmiseks summas 195 eurot kuus. 05.03.2015.a lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja

nõue anti üle lahendamiseks Tartu Maakohtule.

Hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust on 16.08.2011.a sündinud laps K.N. (hageja).

Hagiavalduse kohaselt vaidlevad hageja vanemad alates 2014.a detsembrist elatise suuruse üle.

Kostja oli nõus tasuma üksnes hageja lasteaia arve (ca 80-90 eurot) või maksma elatist

kuludokumentide alusel kuni 100 eurot. Lapse ema pidi esitama kostjale lasteaia arve või

kaupluse tšeki hagejale riiete vmt ostmise kohta, mille alusel maksis kostja A.L.le poole

summast. Hageja ei ole nõus kostja poolt elatise saamiseks kehtestatud ebamõistlike

tingimustega. Kostja on rikkunud hageja ülalpidamise kohustust, on seda teinud ebaregulaarselt

ja ebapiisavalt.

Hageja palus K.N.lt välja mõista miinimumelatise, s.o 195 eurot kuus, kuid mitte alla ½

Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Juhul, kui K.N. täisealiseks saanuna

jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses,

siis kuni 21-aastaseks saamiseni. Kostja saab igakuuliselt kätte töötasu 1300 eurot (neto).

Kostjale ei tekita majanduslikke raskusi ja kostja on võimeline maksma elatist

miinimummääras. Kostja on 01.12.2014.a – 23.04.2015.a tasunud hagejale elatist 5 kalendrikuu

eest kokku 356,44 eurot.

Hageja elab oma ema A.L. juures, seega ei ole hagejal vahelduv elukoht. Hageja hinnangul ei

viibi hageja kostja juures nii palju, et see annaks alust elatise vähendamiseks. Samuti ei ole

kostja tõendanud vahetult hageja ülalpidamiseks tehtud kulutusi. Tartu Maakohtu menetluses

on kostja avaldus hagejaga suhtlemise korra kindlaksmääramise nõudes (tsiviilasi nr 2-15-

4081).

2. Kostja vaidles hagiavalduse vastu ja palub jätta elatis välja mõistmata või mõista välja

väiksemas ulatuses.

Kostja on last üleval pidanud ning lapse vajaduste eest hoolitsenud alates poolte lahku elama

asumisest. Lapse ema on asunud takistama lapse suhtlemist isaga, mistõttu kostja on esitanud

kohtule avalduse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks (tsiviilasi nr 2-15-4081). Elatise

väljamõistmisel tuleb arvesse võtta hageja kostja juures viibimise aega. Laps viibib poole ajast

tema juures, mistõttu peab ta last suure osa ajast vahetult ülal.

Kostja poolt teostatud ülekanded põhinevad lapse emalt saadud arvetel. Kostja menetluskulusid

tasub kostja perekond, kuna kõik kostja lähedased tajuvad olukorra ebavõrdsust lapse isa

suhtes. Kui kostja peab tasuma ligi 200 eurot kuus elatist, siis ei jää kostjale enam vahendeid

lapsega koos olemise ajal lapsele täiendavaid kulutusi teha ning kainet mõistust arvestades

oleks see olukord kõigile kahjulik.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 14.08.2015.a otsusega K.N. hagi osaliselt ja mõistis välja K.N.lt

alates 01.09.2015.a elatise K.N. kasuks igakuiselt 195 eurot, kuid mitte vähem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni K.N. täisealiseks saamiseni.

Maakohus mõistis välja 07.01.2015.a kuni 31.08.2015.a eest K.N.lt elatise võlgnevuse K.N.

kasuks 1311,94 eurot.

Maakohus jättis rahuldamata hageja K.N. hagi välja mõista elatis alates tema täisealiseks

saamisest kuni 21-aastaseks saamiseni, juhul kui ta täisealisena omandab põhi-, kesk- või

kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes.

Maakohus mõistis välja K.N.lt menetluskulud summas 480 eurot, mis tuleb kanda A.L. kontole

nr XXXXXXXXXXX. Kohus määras, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

4. Maakohus leidis, et kostja on suuteline tasuma elatist miinimumsummas (alates jaanuarist

2015.a 195 eurot). Kostja keskmine töötasu 2014.a on olnud brutos umbes 1600 eurot ning

2015.a esimesed kolm kuud umbes 1506 eurot.

Kostja on rikkunud hageja ülalpidamise kohustust, tasudes elatist ebaregulaarselt ja ebapiisavalt

ning alla seadusega kehtestatud elatise miinimummäära.

Maakohus ei nõustunud kostjaga, et lapse elukoht on vahelduv. Hageja elab koos emaga ning

kohtu menetluses on vanemate vaheline vaidlus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks.

Miinimumelatise väljamõistmisel puudub vajadus arvestada asjaoluga, et kostja tahab ka ise last

üleval pidada ajal, kui ta lapsega suhtlemist teostab. Lähtuda ei saa ka eeldusest, et ajal, mil laps

viibib suhtlemise korra alusel isaga, kannab isa kõik lapse ülalpidamise kulud.

5. Maakohus määras rahaliselt kindlaks poolte menetluskulud (TsMS § 173 lg 1, lg 4, § 174

lg 1).

Maakohus võttis hageja menetluskuludena arvesse hageja lepingulise esindaja kulud kokku 480

eurot (sh käibemaks 80 eurot) arvestusega 100 eurot/töötund, mis koosneb: 1) tutvumine hageja

ja kostja poolt kohtule esitatud materjalidega (0,75 h); 2) kliendiga nõupidamine 23.03.2015.a

(0,75 h), 3) 25.03.2015.a kohtuistungiks ettevalmistamine ja hageja esindamine kohtuistungil

25.03.2015 (1 h); 4) tutvumine kostja lõplike seisukohtadega ning 24.04.2015.a hageja

seisukohtade esitamine kohtule (1,5 h). Kokku 4 h × 100 eurot = 400 eurot + käibemaks 80

eurot, s.o 480 eurot koos käibemaksuga.

Maakohus arvestas kostja menetluskulusid kogusummas 1170,71 eurot (neli arvet). Kuna

maakohus rahuldas hagi, siis puudus vajadus analüüsida, kas kostja menetluskulud olid

vajalikud ja põhjendatud ja kas need tulnuks hagejalt välja mõista, kui hagi oleks jäetud

rahuldamata või rahuldatud osaliselt (TsMS § 174 lg 3).

Maakohus selgitas, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti, seega kostja. Maakohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks TsMS

§ 177 lg 1 p 1 järgi 480 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. K.N. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Maakohtu 14.08.2015.a otsus

osas, millega mõisteti kostjalt välja menetluskulud summas 480 eurot ja teha uus otsus, millega

jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) on maakohus menetluskulude kostjalt välja mõistmisega rikkunud nii põhjendamiskohustust

kui ka menetluskulude jaotamise korda. Maakohtu otsuse p 27 kohaselt jäeti menetluskulud

kostja kanda, kuna hageja esitatud hagi rahuldati, kuid kohtuotsuse resolutsiooni ning p 24

kohaselt rahuldati hagi üksnes osaliselt. TsMS § 164 lg 3 kohaselt võib ülalpidamisasjas kohus

jätta menetluse tulemusest sõltumata menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui

kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja

vara kohta;

2) ei ole kostja varjanud teavet ei oma sissetuleku ega ka vara kohta. Puudub alus arvata, et

menetlus oleks põhjustatud kostja seesugusest käitumisest. Maakohus ei ole põhjendanud, miks

hagi osalise rahuldamise korral on menetluskulud jäetud täielikult kostja kanda. Hagi osalise

rahuldamise korral tuleks menetluskulude jaotamisel arvestada ka kostja poolt kantud

menetluskulusid.

7. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastuse

kohaselt:

1) ei ole maakohus rikkunud põhjendamiskohustust;

2) esitas hageja kostja vastu hagi miinimumelatise nõudes PKS § 101 lg 1 alusel. Maakohus

rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise nii nagu hageja nõudis –

minimaalmääras vastavalt PKS § 101 lg-le 1. Maakohus jättis elatise välja mõistmata kostja

poolt menetluse ajal vabatahtlikult tasutud elatise osas;

3) tugines maakohus õigesti TsMS § 162 lg-le 1, mille kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti, seega kostja;

4) ei ole apellatsioonkaebuses viidatud TsMS § 163 lg 1 käesolevas asjas kohaldatav. Isegi kui

tinglikult nõustuda kostjaga ja kaaluda, millises ulatuses hagi rahuldati, siis hageja arvates tuleb

lähtuda hagis nõutud igakuise elatise summast. Kuna maakohus mõistis kostjalt igakuise elatise

välja hageja nõutud ulatuses – seaduses sätestatud miinimummääras, siis rahuldati hagi hageja

nõutud ulatuses ning tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 peab kostja kandma menetluskulud;

5) esitas kostja maksekäsu kiirmenetluses vastuväite, mistõttu tuli vaidlus lahendada

hagimenetluses. Kostja, kasutades ise kvalifitseeritud õigusabi, pidi arvestama sellega

kaasnevate menetluskuludega;

6)

esitas

kostja

mahukaid

menetlusdokumente,

millede

analüüsimiseks,

kliendiga

läbiarutamiseks ja kohtule vastuväidete esitamiseks kulutas hageja esindaja aega tegelikkuses

tunduvalt rohkem kui 4 tundi. Kostja enda õigusabikulud on 1170,71 eurot, mis näitab, et

tegelik töömaht käesolevas asjas on tunduvalt suurem;

7) pakkus hageja kostjale erinevaid kompromisse, kuid kostja polnud ühegagi nõus.

Vastustaja palus apellandilt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu summas

120 eurot (sh käibemaks 20 eurot) arvestusega 100 eurot + käibemaks/töötund: tutvumine

kostja apellatsioonkaebusega, nõupidamine kliendiga ja apellatsioonkaebuse vastuse

koostamine ja esitamine Tartu Ringkonnakohtule (1,00 h) koos lisanduva viivisega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 14.08.2015.a otsus on seaduslik ja põhjendatud

ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. K.N.

apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega

ja TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellant on vaidlustanud maakohtu otsuse menetluskulude jaotamise osas leides, et kohus on

valesti kohaldanud TsMS § 163 lg-t 1. Apellandi arvates tuleb menetluskulud jätta poolte endi

kanda. Seejuures ei ole apellant ei ole esitanud ühtegi vastuväidet vastustaja menetluskulude

suurusele või põhjendatusele.

9. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et kuna maakohus ei rahuldanud vastustaja hagi

täielikult, s.o vastustaja 21-aastaseks saamiseni, tuleks käesoleval juhul lugeda, et hagi rahuldati

osaliselt ning menetluskulude jaotusel lähtuda TsMS § 163 lg-st 1.

9.1. Hageja taotles elatise välja mõistmist seadusjärgses miinimummääras PKS § 101 lg 1

tähenduses. Nimetatud ulatuses on maakohus ka hagi rahuldanud ning mõistnud kostjalt välja

hageja kasuks elatise seadusjärgses miinimummääras alates 01.09.2015.a kuni hageja

täisealiseks saamiseni. Seega on rahuldatud hagi eesmärgiga saada kostjalt igakuiselt elatist

seadusjärgses miinimummääras. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti.

9.2. Maakohus rahuldas hagi täielikult selles ulatuses, millises seadus võimaldab elatise nõuet

esitada alaealisel lapsel oma seadusliku esindaja (hooldusõigusliku vanema) vahendusel. Lapse

18-aastaseks saamisel lõpeb vanema hooldusõigus ning vanem ei ole enam lapse seaduslik

esindaja. Täisealiseks saanud lapsel tekib endal õigus otsustada, kas ta esitab täisealiseks

saamisel elatisenõude vanema vastu või mitte. PKS § 97 p 2 järgne elatisenõue on iseseisev

nõue, mitte n-ö PKS § 97 p 1 järgse nõude jätk. Nende nõuete aluseks olevad asjaolud on

erinevad. Olukorras, kus nõude esitamise ajal ei ole ülalpidamiskohustust tekkinud (laps ei ole

veel täisealiseks saanud ja ei ole teada, kas täisealise lapse ülalpidamisõiguse aluseks olevad

PKS § 97 p-des 2 või 3 nimetatud asjaolud üldse saabuvad), ei saa kohus tuvastada

ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid, sh seda, kas isikul on õigus saada ülalpidamist ja

millises ulatuses on tal õigus seda saada (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15

p 13).

9.3. Asjaolu, et käesoleval juhul esitas seaduslik esindaja elatisenõude kuni lapse 21-aastaseks

saamiseni, kuid kohus rahuldas hagi üksnes hageja täisealiseks saamiseni, ei ole aluseks jaotada

menetluskulusid TsMS § 163 lg 1 järgi proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga või jättes

menetluskulud kummagi poole enda kanda. TsMS § 163 lg 1 kohaldamine oleks põhjendatud

juhul, kui kohtuotsusega oleks vähendatud tasumisele kuuluva elatise määra võrreldes hagis

nõutuga. Kohus ei ole jätnud alaealise lapse esitatud hagi osaliselt rahuldamata, vaid on jätnud

käsitlemata iseseisva nõude, mida käesolevaks ajaks ei ole veel tekkinud, kuna laps ei ole veel

saanud täisealiseks.

Seetõttu tuleb lugeda elatise hagi rahuldatuks ning menetluskulud tuli jaotada vastavalt TsMS

§ 162 lg-le 1, nagu maakohus ka tegi.

10. Ringkonnakohus keeldub asja juurde võtmast apellandi poolt 16.12.2015.a esitatud

menetluskulu tõendavaid dokumente (arved ja spetsifikatsioonid), sest nimetatud dokumendid

on esitatud juba maakohtus apellandi esindaja advokaat Grete Lüüs poolt (tl 55-62) ja

dokumendid on toimikusse lisatud.

Ringkonnakohus keeldub asja juurde võtmast vastustaja seadusliku esindaja poolt 17.12.2015.a

esitatud täiendavaid tõendeid (Facebooki vestlus, konto väljavõtted), sest tõendid on esitatud

hilinemisega (tähtaeg 16.12.2015.a), mida möönab ka vastustaja seaduslik esindaja.

Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebus on esitatud menetluskulude jaotuse peale,

esitatud tõendid puudutavad elatise maksmise vaidlust, mille peale apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

Kuna tõendid on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis loeb ringkonnakohus esitatud

dokumendid käesoleva otsusega apellandile ja vastustajale tagastatuks.

11. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta

ringkonnakohtus kantud menetluskulud apellandi kanda.

Vastustaja taotles apellatsioonimenetluses kantud kulu 120 eurot väljamõistmist K.N.lt K.N.

kasuks, kohustades K.N. maksma menetluskulud K.N. seadusliku esindaja A.L. pangakontole

nr XXXXXXXXXXXXXXXX, samuti mõista välja K.N.lt K.N. kasuks menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Ringkonnakohus leiab, et vastustaja taotlus on põhjendatud ja kuulub TsMS § 174 lg 3 alusel

rahuldamisele. Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

lepinguline esindaja osutanud apellatsioonimenetluses õigusabi ühe tunni ulatuses, mida tuleb

käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades pidada mõistlikuks ja vajalikuks

menetluskuluks. Õigusabiteenuse maksumus 100 eurot/töötund, millele lisandub käibemaks,

vastab tavapärasele kohtupraktikale ning ringkonnakohus mõistab taotletud summa apellandilt

vastustaja kasuks välja, määrates ühtlasi kindlaks ka menetluskulude hüvitamise korra.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/