3-14-52025/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht

29. detsember 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52025 Haldusasi AJ kaebus kriminaalmenetluses kohtu tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 24. septembri 2015. a määrus Menetlusosalised Kaebaja – AJ Vastustaja – Eesti Vabariik Menetluse alus ringkonnakohtus AJ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AJ määruskaebus rahuldamata. 2. Muuta Tallinna Halduskohtu 24. septembri 2015. a määruse haldusasjas nr 3-14- 52025 põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AJ esitas 11.06.2014 Justiitsministeeriumile taotluse Tartu Ringkonnakohtu 23.12.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-5750 ja Riigikohtu 19.03.2014 määrusega nr 3-7-1-1-64.1-14 tekitatud otsese varalise kahju hüvitamiseks summas 368 915,36 eurot, millele lisandub täitekulu 21 875,83 eurot ja kulutused õigusabile summas 7606,68, kokku summas

398 397,87 eurot.

2. AJ esitas 09.09.2014 Tallinna Halduskohtule riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 alusel kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi mõista Justiitsministeeriumilt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis, sest Justiitsministeerium jättis 19.09.2014 kirjaga nr 13-5/14-5117-3 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja palus tunnistada RVastS § 15 lg 1 põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks ja jätta see kohaldamata, sest nimetatud norm piirab PS §-s 25 sätestatud põhiõigust nõuda kahju hüvitamist.

3-14-52025 2(2)

3. Tallinna Halduskohus tagastas 24.09.2015 määrusega AJ kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise (HKMS § 121 lg 1 p 2) ning kaebeõiguse puudumise ja kaebuse eesmärgi saavutamise võimatuse (HKMS § 121 lg 2 p-d 1 ja 2) tõttu.

4. AJ esitas halduskohtu määruse peale 08.10.2015 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 13.11.2015 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. AJ palub määruskaebuses halduskohtu 24.09.2015 määrus tühistada.

6. Justiitsministeerium vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et AJ kaebuse lahendamine ei kuulu HKMS § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse, kuna süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS) kehtestab sellise avalik-õigusliku vaidluse lahendamiseks teistsuguse menetluskorra. Kaebus tulnuks seetõttu tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, mistõttu muudab ringkonnakohus küll halduskohtu määruse põhjendusi, kuid AJ määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

8. SKHS § 1 lg 1 kohaselt sätestab see seadus menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Riigivastutuse seadust kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele üksnes SKHS-s sätestatud juhul (SKHS § 1 lg 3). SKHS § 4 sätestab, et isik võib nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist SKHS-s sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS § 7 lg 1 sätestab: „Kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati.“ Kui sellise kahju tekitab kohus, vastutab riik riigivastutuse seaduse kohaselt (SKHS § 7 lg 3). See SKHS 2. peatükis „Kahju hüvitamise alused“ paiknev säte kehtestab kriminaalmenetluses kohtu tekitatud kahju hüvitamise nõudeõiguse aluse, mitte aga kahju hüvitamise taotluse esitamise ja lahendamise korra. SKHS eesmärk oli allutada kõik kriminaalmenetlusest tulenevad kahjunõuded kriminaalasju lahendavate kohtute pädevusse, sh juhtumid, kus väidetav kahju tekkis kohtu tegevuse või lahendi tõttu. Kohtu tekitatud kahju hüvitamise taotlus tuleb SKHS § 21 lg 4 kohaselt esitada praegusel juhul prokuratuurile. Halduskohus ei olnud alates SKHS jõustumisest 01.05.2015 pädev asja lahendama, kuna SKHS § 7 kohaldatakse tagasiulatuvalt ning halduskohus polnud selleks ajaks veel jõudnud AJ kaebust menetlusse võtta (SKHS § 23 lg-d 3 ja 5).

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets