1-15-5347/22 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.12.2015, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg 14.12.2015 – Kohtuasja number 1-15-5347 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi

Viru Vangla materjalid B.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu B.L, isikukood 39402031987, Leedu Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla.

Karistuse kandmise algus 28.02.2015 ja lõpp 28.02.2016 RESOLUTSIOON

Vabastada B.L temale Viru Maakohtu 03.09.2015 otsusega mõistetud karistuse kandmisest . enne tähtaega

Vabastada B.L

alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata ja prokurörile. Viru Vanglale, B.L-ile

Asjaolud

Viru Vangla esitas 24.11.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu 03.09.2015 otsusega tunnistati B.L

209 lg 2 p 1, 3 süüdi KarS § järgi ning karistuseks mõisteti talle 1 aasta vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti

28.02.2015. KarS § 54 lg 1 alusel kohaldati B.L-i suhtes lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga tähtajaga 5 aastat.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, vanglas viibib ta teist korda.

Kinnipeetava sõnul on ta vanglakaristust kandnud ka Riias röövim ise eest (peale Eesti kuritegu), seega on v Soodusteguriks alkoholi ja ägivalduse raskusaste muutunud raskemaks.

narkootikumide tarbimine, grupi L mõju. ühikese karistusaja tõttu ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud, samuti ei ole osalenud sotsiaalprogrammides ega käesolevaks hetkeks veel ei tööta. Perioodil 03.07.2015 kuni 03.10.2015 kohaldati kinnipeetava suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kambrikaaslase ründamise eest

, kuna ta ei soovinud temaga ühes kambris viibida. Distsiplinaarkorras karistatud kahel korral noomitusega kuna ei avanud suud ravimite manustamise kontrollimiseks.

Tegemist Leedu kodanikuga, kes kuulub kohtuotsuse kohaselt riigist väljasaatmisele. Ema, õde ja tädi vahepeal kolinud ära korter on ära müüdud. Väidab, et läheb neile järgi on xxxx, xxxx ,

kuid raha keskharidus ja sinna sõitmiseks kinnipeetaval puudub. Kinnipeetava sõnul on tal omandanud ka automehhaaniku eriala. Meie riigikeelt ei valda. Leedus toime pandud väärtegude eest tasumata trahvid, summat ei osanud öelda. Eestis toime pandud kuritegu

majandusliku kasu saamise eesmärgil, raha kulutati koheselt ära, on ka kasiino

- ja

narkosõltuvus. R röövimine majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ei ole ei töö iias

- ega elukohta vabanemisel.

On teadmata, kas ema xxxx teda enda juurde võtab, isast ei tea kinnipeetav midagi. Kuritegudele on läinud teiste õhutamisel (Eestis toime ja mõtlema pandu) ta, mis edasi toimub ning millised on tarbis ta alkoholi tihti igasuguses seltskonnas tagajärjed. Kinnipeetava sõnul ja kohas olenevalt tujust ja tahtmisest, peamiselt viina. Koos liiguti erinevatesse kohtadesse ja pandi toime erinevaid korrarikkumisi. Rii as pandi toime röövimine. Ei näe vajadust oma käitumise muutmiseks. Kinnipeetav ei tunne mingit muret ja narkootikumide tarbimisest vabanemisest ei mõtle. Viru Vangla psühhiaatri hinnangul on kinnipeetaval narkosõltuvus

.

Ka peale vabanemist ei kavatse

- kui raha kasiinos käimisest loobuda on, siis kindlasti läheb.

Impulsiivsusele viitab juhuslike inimestega tutvuse loomine ja nendega koos millegi ettevõtmine. Ei saa üldse aru, et tal probleeme oleks, seega ei taha neid ka lahendada. Mõtleb ainult enda peale ja oma huvidele. Eesmärke eluks ei ole, vestluse käigus tõi välja vaid "girlfriendi " leidmise. Senise elustiili ja vestluse põhjal on näha, et kinnipeetav aktsepteerib sellist elu ja peab seda normaalseks. Meesametnikke ei salli (väidab, et oma negatiivsete kogemuste põhjal) on valmis nii verbaalseks kui füüsiliseks ründeks. Naisametnikke ei , puutuks. Mingit motivatsiooni millegi muutmiseks üles ei näita, tundub, et ta üldse ei mõtlegi sellele, et midagi elus on valesti.

Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 vägivalla komponendiga kuriteo aasta jooksul vangla hinnangul 42%,

toimepanemise tõenäosus 52%. B.L on Leedu kodakondsus ning tal puudub vabanemisel Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus. Arvestades eeltoodut teeb Viru Vangla ettepaneku vabastada

kinnipeetav ennetähtaegselt Kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg 3 alusel

ilma käitumiskontrolli kohaldamiseta, kuna süüdimõistetu saadetakse riigist välja.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne ei seisa vastu tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Kinnipeetav on tänaseks oma 1-aasta pikkusest vangistusest pisut üle 9 kuu ära kandnud. Üksnes kuriteo raskus ei välista antud juhul süüdimõistetu tingimisi vangistusest vabastamist. Toimiku materjalide kohaselt on kinnipeetav Leedu Vabariigi kodanik ning kinnipidamisasutusest vabanemisel puudub t al seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. Lähtudes mh asjaolust, et vangistatu käesoleval ajal vabastamine lihtsustaks riigist mise B.L-i suhtes, toetab väljasaat täitmist prokuratuur tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist KrMS § 426 lg 3 sätete kohaldamisega.

Maakohtu istung

14.12.2015 toimunud videokohtuistungil palus kinnipeetav end vabastada, kuna ta ei taha rohkem vanglas olla, p on tulemas, tahab koju minna. ühad Tsiviilhagid on Leedus kõik

hüvitanud, ei tööta. Tööle asumisel 2000 eurot kahele kannatanule on maksmata, kuna isik hakkab tasuma. Ema garanteerib isikule , elama hakkab ta xxxx. töökoha

Maakohtu määruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Kohus, kuulanud

ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetav . kuulub vangistusest ennetähtaega vabastamisele

Kinnipeetav on käesolevaks ajaks talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 10 kuud vangistust ning kanda jääb tal enam kui 1 kuu vangistust. Iseloomustuse kohaselt on tegemist isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, vangistuses viibib ta samuti teist korda, pannud toime röövimise ka Riias, seega vägivaldsuse aste on muutunud raskemaks, samuti ei ole isik osalenud taasühiskonnastavates tegevustes ega sotsiaalprogrammides, tema suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid kambrikaaslase ründamise eest, samuti on teda distsiplinaarkorras karistatud ametniku korraldusele allumatuse tõttu, tal puudub vabanemisel kindel elukoht, garanteeritud töökoht, samuti on tal probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning dia ise ta gnoositud narkosõltuvus, kuid oma käitumise muutmiseks vajadust ei näe. Eesmärke eluks ei ole, aktsepteerib senist elu ja peab seda normaalseks.

Kuna formaalne tingimus isiku vangistusest ennetähtaega vabastamiseks on täidetud, isik on kandnud talle mõistetud karistusest 1 aasta vangistust ära enam kui 10 kuud vangistust, mis on üle poole talle mõistetud karistusajast, on kohtu hinnangul võimalus kinnipeetav käesoleval juhul vangistusest ennetähtaega vabastada.

Kinnipeetaval on Leedu Vabariigi kodakondsus ning tal puudub Eestis elamisluba nagu ka igasugune seaduslik alus vabanemisel Eesti Vabariigis viibimiseks. Viru Maakohtu 03.09.2015 otsusega nr 1-15-5347 kohaldati B.L-i suhtes lisakaristusena KarS § 54 lg 1 alusel Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga Eesti Vabariigi tähtajaga 5 aastat. Seega kuulub kinnipeetav vabanemisel Eesti Vabariigist väljasaatmisele.

KrMS § 426 lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik määruses loobuda karistusseadustiku § 76, 761 või 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja.

Eeltoodust tulenevalt B.L-i vangistusest vabastab kohus süüdimõistetu ennetähtaega ning ei kohalda tema suhtes käitumiskontrolli seoses tema välj asaatmisega Eesti Vabariigist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp