3-14-52198/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi 3-14-52198

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 28.12.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52198 Haldusasi Villerma OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 22.08.2014.a maksuotsuse nr 12.2-3/022276-21 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 27.11.2015 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Villerma OÜ, esindaja Aleksei Šamonin Vastustaja Maksuja Tolliamet, esindaja Kristel Uibo RESOLUTSIOON Jätta Villerma OÜ kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet (MTA) tegi 22.08.2014.a maksuotsuse nr 12.2-3/022276-21, millega vähendas Villerma OÜ poolt esitatud maksustamisperioodide 2013.a septembrikuu kuni 2014.a juunikuu käibedeklaratsioonidel deklareeritud sisendkäibemaksu 18 467,95 eurot ning nõudis tagasi Villerma OÜ poolt maksustamisperioodidel 2013.a septembrikuu kuni 2014.a juunikuu alusetult deklareeritud ja äriühingu ettemaksukontole vabastatud käibemaksu enammaksu 18467,95 eurot.

2. Villerma OÜ esitas 24.09.2014.a Tallinna Halduskohtule kaebuse (täpsustatud 21.10.2014.a) MTA 22.08.2014.a maksuotsuse nr 12.2-3/022276-21 tühistamiseks. Kohus võttis 27.10.2014.a kaebuse menetlusse ning määras vastustajaks MTA.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. Kaebaja on seisukohal, et Reti põik 12, Peetri, Rae vald ehituse näol on tegemist kasumile suunatud ettevõtmisega. Äriseadustikust tulenevalt ei või osaühing anda laenu juhtorganile, mitte vastupidi. Kust raha pärineb, ei mängi mingit rolli. Villerma OÜ ja I. K. vahelised lepingud, tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt 05.09.2014 ning väljastatud arve nr 14090801 tõendavad, et tegemist ei ole näiliku tehinguga. A. Šamonini poolt kinnistu kaasomanikuks olemine kindlustab kaebajale tehtud tööde eest rahade õigeaegse laekumise, mille järgselt võõrandab A. Šamonin enda osa kinnistust I. K.le ning müügihind loetakse kätte saaduks. A. Šamonin saab oma rahad tagasi aga kaebaja poolt laenude tagastamisest. Maksuhaldur on jätnud arvestamata selgitused perekonna lõhenemise kohta. Kaebajal on tekkinud maksustatav käive oktoobris 2014.a.

Maksuhalduri väide, et kaebaja ei ole majandustegevuse registris kunagi ehituse valdkonnas registreeritud on väär. Kaebaja on olnud majandustegevuse registris elamute ja mitteeluhoonete ehituse valdkonnaga tegelev, kuid peale majandustegevuse registri kodulehe muudatust ei ole see info nähtav, kuid on kontrollitav läbi majandustegevuse registri numbri EEH006186. Maksuhaldurile on ka selgitatud, et kaebaja tegeles varem ehitusega, aga seda peamiselt Soomes, mida tõendab ka Soome äriregistris olev VAT number ning 31.05.2013, 29.07.2013 ja 22.08.2013.a Soome ettevõttele Suomen KattoCenter Oy-le, 04.04 ja 03.07.2013.a Fortum Asiakaspalvelu Oy-le, 04.04 ja 07.05.2013.a Joensuun Kodit Oy-le Villerma OÜ poolt tasutud arved. Samuti on väljastatud arvete eest laekumisi 30.04.2013 Eksterjöör OÜ-lt, 24.04 ja 02.05.2013.a KMK Remontti Oy-lt, 21.05.2013.a Naboob Ehitus OÜ-lt, 30.04.2013.a Nord Laatu Oy-lt, 29.07.2013.a Arbeitfrei OÜ-lt 1800 eurot. Ka käesoleval aastal on ettevõte üritanud taastada ehitustegevust Soomes, kuid paraku reaalse lepinguni ei ole käesoleva hetkeni jõutud.

4. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Maksuhaldur ei kahtle eramu ehitustegevuse toimumises aadressil Reti põik 12, Rae vald, kuid arvestades kontrolli käigus selgunud asjaolusid, on maksuhaldur seisukohal, et aadressil Reti põik 12, Rae vald asuva eramu ehitusega seotud erinevad kulutused ei ole tehtud kaebaja ettevõtluse ja maksustatava käibe tarbeks, vaid äriühingu juhatuse liikme A. Šamonini ja kinnistu kaasomaniku I. K. isiklikes huvides. Kuna kaebajal ei teki eramu ehitustegevusest maksustavat käivet, siis puudub kaebajal seaduslik alus perioodi 2013.a septembrikuu kuni 2014.a juunikuu käibedeklaratsioonidel deklareeritud kõnealuse eramu ehituseks tehtud kulutustelt sisendkäibemaksu maha arvamiseks. Maksuhaldur rõhutab, et kaebaja tegevuseks on algusest peale olnud ehitustegevus üksnes juhatuse liikme perekondlikes huvides ning muu ettevõtlusega äriühing ei tegele. Laenu andmine A. Šamonini poolt on olnud näiline. Tegelikkuses rahastasid A. Šamonin ja I. K. oma isiklikke kulutusi, kandes A. Šamonii poolt raha küll äriühingu pangakontole ja sealt edasi, tahtes näilikult jätta mulje äriühingu ettevõtluse tarbeks kulutuste tegemisest omanikulaenu finantseeringu läbi. Kirjeldatud viisil juhatuse liikme isiklikes huvides tema enda poolt äriühingule kantud rahaliste vahendite eest toimunud kulutuste tegemise ainsaks eesmärgiks on olnud sisendkäibemaksu mahaarvamise eelise saamine Villerma OÜ-le.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.

6. MTA 22.08.2014.a maksuotsus nr 12.2-3/022276-21 on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub maksuotsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2).

7. Täiendavalt märgib kohus järgmist.

7.1 KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 järgi on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 3 p 1 alusel ja KMS § 31 lg-s 1 sätestatud tingimustel on oluline välja selgitada, kas kaup või teenus tegelikult soetati teiselt registreeritud maksukohustuslaselt, kas soetatav kaup või teenus on ettevõtluses kasutatav ning kas kauba või teenuse saamist kinnitab arve, mis vastab KMS § 37 lg 7 nõuetele.

7.2 MKS § 83 lg-st 4 tulenevalt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-46-11 selgitanud, et MKS § 83 lg-t 4 saab kohaldada olukorras, kus tehing tehakse teise tehingu varjamiseks või teeseldakse tehingu toimumist üldse (tehingut pole toimunud ning soovitud on üksnes jätta muljet tehingu olemasolust).

7.3 Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et KMS-s sätestatud formaalsed tingimused vaidlusaluse sisendkäibemaksu mahaarvamiseks on täidetud. Küll aga on vaidlus selles, kas maksuotsuse lisas

1 märgitud kulutused seoses Reti põik 12 eramu ehitusega on tehtud kaebaja ettevõtluse ja maksustatava käibe tarbeks või on tegemist kaebaja juhatuse liikme A. Šamonini isiklikuks tarbeks tema enda poolt äriühingule antud rahaliste vahendite eest tehtud kulutustega, mille ainsaks eesmärgiks oli sisendkäibemaksu eelise saamine Villerma OÜ-le.

7.4 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

7.5 Kuivõrd maksumenetluses on kindlaks tehtud, et maksuotsuse lisas 1 kajastatud soetustehinguid kaebaja ettevõtluse tarbeks reaalselt ei toimunud, ei ole tekkinud ka käivet (KMS § 4 lg 1 p 1). Seega puudus kaebajal KMS § 29 lg 1, lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 järgi õigus kajastada vastavaid arveid oma sisendkäibemaksuarvestuses (vt TlnRKo 04.12.2014.a nr 3-13-842). Kuivõrd tegelik ostja oli A. Šamonin, siis ei olnud tegemist kaebaja ettevõtluse tarbeks soetatud kaubaga ja teenustega, vaid teeseldud tehinguga.

8. Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys