3-15-262/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 28.12.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-262 Haldusasi D.K.i kaebus Tallinna Vangla 16.12.2014 käskkirja nr 1629 ja Tallinna Vangla 15.01.2015 vaideotsuse nr 5-15/14/35188- 2 tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja — D.K. Vastustaja — Tallinna Vangla Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 3. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest 28.12.2015 esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku 16.12.2014 käskkirjaga nr 1629 (tl 11–12) karistati D.K.it 10 ööpäevase kartserikaristusega selle eest, et ta hoidis enda vasakus käes jope taskus kinnipeetavale keelatud eset, mobiiltelefoni. Vaidlustatud käskkirja kohaselt seisnes D.K.i distsipliinirikkumine selles, et ta eiras VSkE § 641 punkti 10, mille kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihuja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta. Tallinna Vangla Maardu üksuse juhi 19.09.2014 käskkirja nr 1690 lisas 1 on märgitud kinnipeetava õigused ja kohustused järelevalveta väljaspool vanglat töötamisel. Väljaspool vanglat töötaval kinnipeetaval on keelatud lisa 1 punkti 13.3 kohaselt vangla nõusolekuta omada ja kasutada töökohal, töökohtade vahel ning töökoha ja vangla vahel liikumisel järgmisi keelatud esemeid: informatsiooni digitaalsed vastuvõtjad ja edastajad ning teised elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid (sh mobiiltelefonid, raadiosaatjad) ning mistahes seadmed ja nende tarvikud, mis võimaldavad internetiühendust. 2. D.K. esitas Tallinna Vanglale 17.12.2014 vaide, mille Tallinna Vangla 15.01.2015 vaideotsusega nr 5-15/14/35188-2 rahuldamata jättis (tl 14–15). 3. D.K. esitas 02.02.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 1–2, 9) Tallinna Vangla 16.12.2014 käskkirja nr 1629 ja Tallinna Vangla 15.01.2015 vaideotsuse nr 5-15/14/35188-2 tühistamiseks. Kaebuses on märgitud, et kaebajat karistati ka ümberpaigutamisega Tallinna Vangla kinnisesse osakonda. Ühes kaebusega esitas kaebaja ka menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks (tl 9, 16–17). Kohus tagastas kaebuse 24.03.2015 määrusega (39–41) kaebaja ümberpaigutamist puudutavas osas (määruse resolutsiooni p 1), rahuldas kaebaja menetlusabi taotluse ja vabastas kaebaja kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu (15 eurot) tasumise kohustusest (määruse resolutsiooni p 2) ning võttis kaebuse menetlusse nõuetega tühistada Tallinna Vangla 16.12.2014 käskkiri nr 1629 ja Tallinna Vangla 15.01.2015 vaideotsus nr 5-15/14/35188-2 (määruse resolutsiooni p 3). Vastustajaks tunnistas kohus Tallinna Vangla (määruse resolutsiooni p 4). Kohus määras 08.12.2015 määrusega (tl 86) asja lahendamisele kirjalikus menetluses.

KAEBAJA SEISUKOHT 4. Kaebajat karistati ebaõiglaselt ja põhjendamatult ning sellega rikuti kaebaja õigusi. Mobiiltelefon, mis kaebaja seljas olnud tööjopest leiti, ei kuulunud kaebajale. Kaebaja ja veel kuus inimest avavanglast ja viis-kuus inimest väljast tulid ehitusobjektil asuvasse soojakusse kell 08:10–08:12. Ametnikud tulid läbiotsimist teostama kell 08:15. Kaebaja ei oleks saanud võtta telefoni, lülitada selle sisse, sisestada pin-koodi ja panna selle seejärel taskusse. Kaebaja pani tööjope selga alles peale soojakusse sisenemist, kuna oli tööpäeva algus ja kaebaja vahetas tööle tulles riided. Enne läbiotsimist jõudis kaebaja vahetada ainult jope. Kaebajal ei olnud käsi taskus ning ta ei hoidnud mobiiltelefoni käes. Kui kaebajal oligi käsi taskus ja käes mobiiltelefon, siis kuidas saab ametnik läbi tasku näha, mida käes hoitakse. 5. Kaebaja ei ole rikkumist toime pannud, kuna Tallinna Vangla kodukorraga on keelatud mobiiltelefoni kasutada. Kaebaja aga telefoni ei kasutanud, ta ei helistanud, ei kasutanud internetti. 6. Telefoni võis kaebaja tööjope taskusse asetada keegi teine, spetsiaalselt või juhuslikult. Hiljuti sai kaebaja teada, et mobiiltelefon kuulub J. A.le, kes pidi vanglaga ise ühendust võtma. Tööandja

3

Vladislav Gluhhov on e-kirjas tunnistanud, et mobiiltelefon kuulus ettevõttele ning oli mõeldud süüdimõistetu töötelefoniks. Kaebaja ei tea, keda pidas V. Gluhhov silmas, kuid kindlasti mitte kaebajat. On võimalik, et V. Gluhhov püüdis kaebajat süüdi lavastada, põhjusel, et V. Gluhhovil kas ei olnud võimalik või puudus tahe kaebajale palka maksta. Palk on kaebajale tänaseni maksmata.

VASTUSTAJA SEISUKOHT 7. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud julgeolekuosakonna peaspetsialisti Viljar Nurme 20.11.2014 ettekandega nr 352-M. Nimetatud ettekandest nähtub, et 20.11.2014 kella 08:15 paiku liikusid julgeolekuosakonna peaspetsialist Viljar Nurm, julgeolekuosakonna peaspetsialist Simo Laak ja julgeolekuosakonna peaspetsialist Roman Hanzing aadressil Narva mnt 63, Tallinn asuva OÜ General Service ehitusplatsi territooriumil ning sisenesid ühte ehitussoojakusse, kus lisaks teistele isikutele viibis ka kaebaja, kes hoidis oma käsi jope taskutes. Julgeolekuosakonna peaspetsialist Viljar Nurm nägi kinnipeetava käes jope taskus valge värvusega mobiiltelefoni, mis osutus kohesel kontrollimisel sisselülitatud mobiiltelefoniks Samsung E1200m koos SIM-kaardiga Tele2 ning akuga Samsung. Kaebajat on teavitatud 20.11.2014 distsiplinaarmenetluse alustamisest, millega tutvumist on kaebaja kinnitanud allkirjaga ning 20.11.2014 on kaebaja ka andnud ütlusi toimunu kohta. 18.12.2014 menetlustoimingu protokollist nähtub, et julgeolekuosakonna peaspetsialist Viljar Nurm täpsustas 08.12.2015 e-kirjas oma 20.11.2014 ettekande nr 352-M intsidendi asjaolusid. Nimetatust nähtub, et kaebajal oli intsidendi käigus seljas erariided ning ta toodi peale juhtunut koheselt vanglasse tagasi. Julgeolekuosakonna peaspetsialist Viljar Nurme 24.11.2014 õiendist nähtub, et 21.11.2014 helistas Viljar Nurmele tööandja Vladislav Gluhhov, kelle sõnul kuulus kaebajalt äravõetud valge mobiiltelefon Samsung ettevõttele ja oli mõeldud süüdimõistetu töötelefoniks. Lisaks nähtub 18.12.2014 menetlustoimingu protokollist, et 24.11.2014 saadeti Maardu üksuse inspektor-kontaktisik Kadri Sammelselgile e-kiri, kus Vladislav Gluhhov väitis, et mobiiltelefon Samsung ei kuulu kaebajale, kuid telefoni dokumente tal esitada ei ole. Eeltooduga on tõendatud, et tegemist oli distsipliinirikkumisega. Kaebaja ei ole eitanud fakti, et mobiiltelefon oli tema valduses. Seega võis kaebajat karistada distsiplinaarkorras. 8. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku 16.12.2014 käskkiri nr 1629 on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastav vorminõuetele ja sel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. 9. Vaidemenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning Tallinna Vangla Maardu üksuse juhi 15.01.2015 vaideotsus nr 5-15/14/35188-2 on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastav vorminõuetele ning sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. 10. Vastustaja palub käesoleva kaebuse menetlemisel arvestada 16.12.2014 käskkirjas nr 1629 ja 15.01.2015 vaideotsuses nr 5-15/14/35188-2 toodud põhjendustega. 11. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et mobiiltelefon leiti kaebaja valdusest ehk kaebaja teostas võimu mobiiltelefoni üle. Oluline ei ole, mis viisil kaebaja telefoni valduse saavutas. Samuti ei oma tähtsust, kas mobiiltelefon, mis leiti kaebaja käest, või jope, mis kaebajal läbiotsimise käigus seljas oli, kuulub kaebajale või mitte. Sellest tulenevalt ei pea vangla ka lahendama omandiõigusega seotud küsimusi. Ka juhul, kui telefon kuulub Vladislav Gluhhovile või J. A.le, ei muuda see fakti, et kaebajal oli võimalus seda kasutada ning see oli tema faktilises valduses ja võimu all.

4

12. Mis puutub kaebaja poolt kohtule 17.02.2015 esitatud J. A. avaldusse, siis tekitab nimetatud avalduse puhul kahtlust asjaolu, et J. A. avastas oma telefoni kadumise ligi kolm nädalat hiljem ning toimunust teadasaamisel pöördus väidetavalt vangla poole telefoni tagasisaamiseks alles kaks kuud hiljem. Lisaks ei ole viidatud avaldus asjakohane, kuna käesolevas asjas ei oma iseseisvat tähtsust asjaolu, kes end tegelikult mobiiltelefoni omanikuks peab. Jääb ebaselgeks, miks kaebaja on palunud saata sellise avalduse, kui vaidluses ei ole oluline teha kindlaks, kes tunnistab end telefoni omanikuks. 13. Puudub põhjus kahelda Teabeja Uurimisosakonna peaspetsialisti Viljar Nurme ütlustes, mille kohaselt hoidis kaebaja vasakut kätt jope taskus ning käes oli mobiiltelefon. Vanglaametnikul puudus vajadus esitada vale-ettekanne, see tooks kaasa distsiplinaarmenetluse algatamise ning puudub mõistlik põhjus, miks peaks ametnik selliselt käituma. Kinnipeetaval on aga ilmselgelt motiiv eitada distsipliinirikkumist, et pääseda karistusest. 14. Asjaolu, et kaebaja ei ole nõustunud distsiplinaarmenetluse protokolli järeldustega, ei takista süüteo tuvastamisel ja selle menetlemisel karistuse määramist. Distsiplinaarmenetluse protokoll kinnitab, et menetluses olid kogutud tõendid, kaebaja oli saanud anda seletuskirja ning sellega oli arvestatud. Arvestamine ei tähenda, et kaebajaga tuleb nõustuda. 15. Vaidlust ei ole küsimuses, et kaebuse esitaja poleks teadlik vanglas kehtivatest eeskirjadest ja korrast. Kinnipeetavale keelatud eseme (mobiiltelefoni) kasutamine on vastuolus vangistusseaduse (VangS) § 67 punktist 1, VangS § 28 lõikest 1 ning vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 641 punktist 10 tulenevate nõuetega. Kaebaja ei lükka ümber fakti, et tema juurest leiti töötav mobiiltelefon. Seega on tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis kaebajat karistada distsiplinaarkorras. Kaebaja distsiplinaarmenetluse käigus antud selgitused ei õigusta tema poolt distsipliinirikkumise toimepanekut. Piisava selguse ja täpsusega on fikseeritud asjaolud, mis on vajalikud sündmuse asjaolude esitamiseks ja mis on tõendatud asjakohaste tõenditega. 16. Distsiplinaarmenetlus antud asjas on läbi viidud nõuetekohaselt. Käskkirjaga määratud karistus on kaalutletud. Käesoleval juhul ei esinenud selliseid erandlikke põhjuseid, mis õigustaksid kinnipeetava õigusvastast käitumist, mistõttu oli kaebaja distsiplinaarkorras karistamine õiguspärane.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Kohus, tutvunud kaebuse ja vastuväidete sisuga ning toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta. Kohtu põhjendused on järgmised. 18. Kaebaja palub kohtul tühistada käskkirja, millega määrati kaebajale distsiplinaarkorras 10 ööpäevane kartserikaristus selle eest, et kaebaja seljas olnud jope taskust leiti sisselülitatud mobiiltelefon. Ühtlasi palub kaebaja kohtul tühistada ka käskkirja õiguspärasuse hindamisel tehtud vaideotsuse. Kaebaja ei vaidlusta vaideotsust vaideesemest sõltumatutel kaalutlustel. Seega taandub vaidlus kaevatava käskkirja õiguspärasusele. 19. VangS § 63 lõikega 1 sätestatakse kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse kohaldamise alused, milleks on vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine. Distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks on vaja esmalt tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-51-11, p 10). Selleks tuleb teha kindlaks õigusakt ja säte, mida kinnipeetava tegevus rikkus, milles see tegevus seisnes ning kinnipeetava tahtlus. Praeguses asjas oli distsipliinirikkumiseks vaidlusaluse käskkirja kohaselt asjaolu, et kaebaja seljas olnud jope taskust leiti sisselülitatud mobiiltelefon. VangS § 15 lõike 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis: 1) ohustavad inimese julgeolekut; 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks; 3) võivad ohustada vangla

5

julgeolekut või korda; 4) ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega; 5) raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või 6) nõuavad käesoleva seaduse § 31 lõike 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba. VangS § 15 lõike 3 alusel on VSkE §-s 641 kehtestatud kinnises või avavanglas kinnipeetavale vanglas keelatud esemete ja ainete loetelu. VSkE § 641 punkti 10 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihuja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta. Riigikohus on lahendis haldusasjas nr 3-3-1-24-10 (p 11) leidnud, et VSKE § 641 p 1 keelab selles sättes nimetatud eseme “enda juures hoidmise“. Seega distsiplinaarkorras ei saa karistada üksnes keelatud eseme omanikku, vaid ka kinnipeetavat, kelle juurest keelatud ese leiti. VangS § 67 punktiga 1 sätestatakse, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Riigikohtu lahendis asjas nr 3-3-1-28-12 (p 14) on selgitatud, et vanglas esemete keelamine on lubatav VangS § 15 lõikes 2 loetletud põhjustel. Riigikohtu senises praktikas on tunnustatud vangla olulist hindamisruumi esemete lubatavuse ning neist lähtuva ohu määratlemisel (vt Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-24-10, p 13; nr 3-3-1-1-12, p 13). Vangla on vangistuse ja eelvangistuse täideviimiseks loodud asutus, kellel peab olema vangistuse täideviimise spetsiifikast lähtuv kogemus ohtude avastamisel ja ennetamisel. Kaebaja tööle lubamise käskkirja (tl 94-96) lisa 1 punktis 13.3 on märgitud, et kaebajal on keelatud vangla nõusolekuta omada ja kasutada töökohal, töökohtade vahel ning töökoha ja vangla vahel liikumisel informatsiooni digitaalseid vastuvõtjaid ja edastajaid ning teisi elektroonilisi või tehnilisi sidepidamisvahendeid (sh mobiiltelefone ja raadiosaatjaid) ning mistahes seadmeid ja nende tarvikuid, mis võimaldavad internetiühendust. Seega oleks kaebaja võinud mobiiltelefoni kasutada vaid siis, kui Tallinna Vangla oleks andnud vastava loa. Haldusasja materjalidest nähtuvalt kaebajal vangla luba mobiiltelefoni omamiseks või kasutamiseks ei olnud. 20. Distiplinaarmenetluse protokollis (tl 66–67) on viitega Tallinna Vangla julgeolekuosakonna peaspetsialisti Viljar Nurme 20.11.2014 ettekandele nr 352-M märgitud, et kaebaja hoidis oma käsi jope taskutes (tl 66). Tallinna Vangla julgeolekuosakonna peaspetsialisti Viljar Nurme 20.11.2014 ettekandes nr 352-M märgitust nähtub, et kaebaja hoidis oma käsi jope taskutes ja kaebaja vasakus käes jope taskus nägi julgeolekuosakonna peaspetsialist sisselülitatud mobiiltelefoni (tl 68). Esemete äravõtmise aktis (tl 69) on märgitud, et 20.11.2014 kell 08:15 leiti D.K.i vasakust jope taskust sisselülitatud valge mobiiltelefon Samsung koos sim-kaardiga ja see võeti ära. Kaebaja väidab kaebuses, et ta ei hoidnud läbiotsimise ajal käsi jope taskutes ega mobiiltelefoni käes. Vastustaja selle väitega ei nõustu. Kohus märgib, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 59 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Seega pidi kaebaja eelkõige ise esitama tõendeid kaebuses väidetud asjaolude kohta. Teisalt ei saa kohus, eriti arvestades poolte võrdse kohtlemise tagamise vajadust, kaebaja väiteid tagasi lükata pelgalt nende tõendamatuse motiivil. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-2-06 (p 13) selgitanud, et kaebuses nimetatud asjaolude esinemise või puudumise peab kohus tuvastama uurimisprintsiipi järgides ning arvestades kinnipeetava tegelikke võimalusi tõendite kogumiseks ja esitamiseks. Viidatud kohtuasjas vaieldi küll vangla kartseri tingimuste nõuetekohasuse üle, kuid kohus on seisukohal, et uurimispõhimõtet ja tõendamiskoormust tuleb sarnaselt sisustada ka praeguses asjas. Toimiku materjalidest ilmneb, et distsiplinaarmenetluse alustamise teates teavitati kaebajat distsiplinaarmenetluse alustamisest tema suhtes, samuti, et tal on õigus anda kirjalikus vormis selgitusi ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lõike 3 kohaselt on tal õigus esitada enda kaitseks

6

asjaolusid ja tõendeid või taotleda vangla poolt tõendi kogumist ning anda muid selgitusi juhtunu kohta (tl 70). Kaebaja on 20.11.2014 andnud distsiplinaarsüüteo kohta kirjalikus vormis selgitusi (tl 71), milles selgitas vaid, et “mina D.K. (3841464217) olin ehitusobjektil Narva mnt 63. Tulime tööle, läksime soojakusse, kus riideid vahetame, et tööd alustada. Ma panin rooba selga ja jakis oli telefon, mis ei ole minu oma. Ma olen lugenud ja tean kodukorda, et ei või kasutada. Juhuslikult või spetsiaalselt keegi sinna pani, ma ei tea. Meil soojakus on 6 inimest mitte-vanglast, kes töötavad ja vahetavad enda riideid meie soojakus.” Distiplinaarmenetluse protokollile, milles on selgesõnaliselt märgitud, et kaebaja hoidis oma käsi jope taskutes (tl 66), kaebaja vastuväiteid ei esitanud (tl 67 pöördel). Kohtu hinnangul oleks kaebaja protokolliga tutvudes saanud esitada protokolli kohta oma märkused, mh selgitada, et tal ei olnud käed jope taskutes. Tõendeid, mis kinnitaksid seda, et kaebaja käsi jope taskutes ei hoidnud, kohtule esitatud ei ole. Kui tõele vastaks kaebaja väide, et ta ei hoidnud vahetult enne läbiotsimist käsi jope taskutes, oleks loogiline, et ta oleks sellele viidanud juba distsiplinaarmenetluse ajal. Kaebaja seda ei teinud ning see vähendab tema väidete usaldusväärsust. Samas ei ole käesolevas haldusasjas ilmnenud asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla Tallinna Vangla julgeolekuosaklonna peaspetsialisti Viljar Nurme 20.11.2014 ettekande nr 352-M usaldusväärsuse. Kohus loeb nimetatud ettekandega usaldusäärselt tõendatuks, et kaebaja hoidis kätt taskus, kus mobiiltelefon asus. 21. Kohus märgib, et kaebaja väidete usaldusväärsust ei tõsta ka kaebaja väited mobiiltelefoni omaniku kohta. Kaebuses on märgitud, et kaebaja sai hiljuti teada, et mobiiltelefon kuulub J. A.le (tl 2) ning kaebaja on kohtule esitanud väidetavalt J. A. (või A. – vt tl 20, tõlge tl 23) poolt Lääne-Harju politseijaoskonnale adresseeritud avalduse, milles avaldaja selgitab, et unustas kõnealuse mobiiltelefoni 18.11.2014 töölt lahkudes oma tööriiete taskusse, kuid 08.12.2014 tööle naastes telefoni tööriiete taskus ei olnud (tl 20, tõlge tl 23). Kohus ei pea viidatud avaldust usaldusväärseks tõendiks. Seda põhjusel, et sellelt avalduselt ei nähtu selle tegelik Lääne-Harju politseijaoskonnale esitamine, avaldusel puudub tempel või muu avalduse esitamist tõendav märge ning kohtule ei ole esitatud ühtegi muud avalduse menetlusse puutuvat dokumenti. Sealjuures on, erinevalt kaebaja väidetest, distsiplinaarmenetluse protokollis ja distsiplinaarmenetluses koostatud õendis (tl 73) märgitud, et Vladislav Gluhhov on helistanud Tallinna Vangla julgeolekuosakonna peaspetsialistile Viljar Nurmele ja teatanud, et süüdimõistetult D.K.ilt äravõetud mobiiltelefon kuulus tema ettevõttele ja oli mõeldud süüdimõistetu töötelefoniks. 22. Arvestades Riigikohtu lahendis haldusasjas nr 3-3-1-24-10 (p 11) toodud seisukohta, siis olukorras, kus eseme omanikku pole võimalik kindlaks teha, on määrav, kelle juurest selline ese leiti. Käesoleval juhul ei ole kaebaja vastu vaielnud, et mobiiltelefon leiti tema juurest. Oluline on märkida, et mobiiltelefon ei püsi kasutamata sisselülitatuna mitu ööpäeva, käesoleval juhul siis 18.11.2014 (kui väidetavalt J. A. (või A.) unustas kõnealuse mobiiltelefoni töölt lahkudes oma tööriiete taskusse) kuni 20.11.2014 (mil mobiiltelefon kaebaja seljas olnud jope taskust leiti). Käesolevas haldusasjas pole aga vaidlust selle üle, et mobiiltelefon oli kaebaja läbiotsimise ajal 20.11.2014 kaebaja seljas olnud jope taskus sisselülitatud ning kohus on lugenud tuvastatuks, et kaebaja hoidis kätt taskus, kus mobiiltelefon asus. Eeltoodut arvestades saab järeldada, et kaebaja pidi olema teadlik mobiiltelefonist tema seljas oleva jope taskus ja kuna see oli sisselülitatud, siis järelikult oli kaebajal võimalik seda kasutada. Ja kuna kaebaja ei ilmutanud soovi mobiiltelefoni enne tema läbiotsimist Tallinna Vangla vanglaametnikule üle anda, järeldub sellest kaebaja tahe mobiiltelefoni kasutada.

7

Eeltoodust tulenevalt ei oma tähtsust asjaolu, kas kaebaja seljas olnud jope oli tema erariietus või tööriietus. Isegi juhul, kui läbiotsimise eelselt oli kaebaja ekslikult pannud selga kellegi teise jope, leiti sisselülitatud mobiiltelefon kaebaja juurest. 23. VangS § 63 kohaselt kohaldatakse distsiplinaarvastutust vaid kinnipeetava süülise tegevuse korral. Kaebaja on 17.02.2014 oma allkirjaga kinnitanud, et ta on tutvunud vangistusseadusega, vangla sisekorraeeskirjaga ja Tallinna Vangla kodukorraga ning on teadlik, et ta saab õigusakte kontaktisiku vahendusel (tl 96). Samuti on kaebaja nii kohtule esitatud kaebuses kui ka oma 20.11.2014 selgitustes (tl 719 märkinud, et ta on teadlik olnud, et kinnipeetav ei tohi mobiiltelefoni kasutada. Seega oli kaebaja distsipliinirikkumise toimepanemise ajal teadlik vastavatest regulatsioonidest ning pani rikkumise toime tahtlikult. 24. Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla vaidlustatud käskkirja õiguspärasust ülejäänud osas. 25. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Tallinna Vangla 16.12.2014 käskkiri nr 1629 on õiguspärane ja selle tühistamiseks ei ole alust. Seetõttu ei ole alust ka Tallinna Vangla 15.01.2015 vaideotsuse nr 5-15/14/35188-2 tühistamiseks. D.K.i kaebus Tallinna Vangla 16.12.2014 käskkirja nr 1629 ja Tallinna Vangla 15.01.2015 vaideotsuse nr 5-15/14/35188-2 tühistamiseks tuleb täies ulatuses rahuldamata jätta. 26. Kaebajale oli riigilõivu tasumiseks antud menetlusabi (tl 39). Kuna kaebus jääb rahuldamata, jääb kaebaja riigilõiv HKMS § 118 lg 3 kohaselt riigi kanda. Muud võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning need jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel vastustaja enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Aili Maasik Kohtunik