1-05-552/312 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-05-552

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2015, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-05-552 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid vangistusest T.Z-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu T.Z , isikukood XXX, sti Ee Vabariigi kodanik, haridus 7 klassi, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 04.04.2007 17.03.2019 ja lõpp Kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev RESOLUTSIOON

Vabastada T.Z temale Viru Maakohtu 04.04.2007 otsusega mõistetud karis elektroonilise valve kohaldamisega koos tema tuse kandmisest tingimisi enne tähtaega allutamisega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 751

lg 3 p 2 määrata T.Z-i elektroonilise valve tähtajaks 6 (kuus) kuud.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, 78 p 2 määrata T.Z-ile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 17.03.2019 ning käitumiskontroll pikkusega 24 kuud.

Kohustada T.Z-i käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud - kontrollnõudeid: - e ises elukohas xxxx; lama kohtu määratud alal – - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

2 - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada T.Z-i käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8,9 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkohol i; - otsima endale töökoha või võtma ennast töötuna arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala

jooksul alates vangistusest vabanemisest; - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba taotlemata, v.a lähisugulased; - os

alema kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Määrata T.Z kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

Vabastada

T.Z karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtum

ääruse jõustumist.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 16.10.2015 Viru Maakohtule materj kinnipeetava

alid T.Z-i vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

T.Z kannab käesoleval ajal karistust Viru Maakohtu 04.04.2007 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 7,8 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. T.Z tunnistati süüdi KarS § 114 p 5 järgi ning talle mõisteti karistuseks 10 (kümme) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti T.Z-i liitkaristuseks 14 (neliteist) aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvati T.Z-i poolt vahi all viibitud aeg 18.03.2005.a kuni 03.04.2007.a (2 aastat 17 päeva) karistuse tähtaja hulka. Seisuga 04.04.2007 peab T.Z ära kandma 11 (üksteist) aastat 11 kuud 13 päeva vangistust.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vanglas kannab ta karistust esimest korda. Käesolevat karistust kannab isik mõrva (seoses röövimisega või omakasu motiivil) ning röövimise (grupis ja sissetungimisega) eest. Kuritegu on toimepandud alkoholijoobes ning seltskonnas tekkinud tüli tõttu. Kuritegude laad on raskemaks, lähtudes vägivaldsuse muutunud

3 raskusastme suurenemisest kuritegude toimepanemisel ja – eelnevalt vargus, nüüd röövimine mõrv. Kuritegude soodusteguriks on alkohol. Alates 21.07.2015 paikneb kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonnas. 12.08.2015 suunati kinnipeetav Töötukassasse, kus ta registreeriti aktiivse tööotsijana. Korduv külastus toimus 08.09.2015. 15 töötab isik

Alates 21.08.20 majandustöödel juuksurina ning alates 16.09.2015 väljaspool ka vanglat xxxx. Vangistuse jooksul on isik läbinud sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“, sõltuvusvõõrutusprogrammi „Usk ja teadmine“ ning mu ehk „Igapäevane programmi 12 sam valik“. Lisaks on toimunud psühholoogilised nõu vestlused võlgnevuste ja tulude

stamised, - kulude teemal ning programmide kaplani poolt läbi viidud täitmiskava põhine vestlus „Igapäevane valik“ ning „Usk ja teadmine“ põhjal. on läbinud riigikeele algtaseme kursuse Isik ja 2012. aastal sooritas edukalt riigikeele A2-taseme eksami. Kinnipeetav on töötanud majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana ja välikoristajana, AS , sise- -s EVT kruvide komplekteerijana, vajadusel pesumajas ja AS EVT metallitsehhis. Isik on osalenud kunstiringi töös. kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse Alates 18.08.2015 osaleb isik xxxx kaudu B- kursustel. Suhtlus lähedastega on toimunud telefoni ning lühiajaliste kokkusaamiste teel, kuid kinnipeetavale on võimaldatud ka lühiajalist väljasõitu koju.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 8 aastat 8 kuu kui 3 aastat 2 kuud vangistust. d ning kanda jääb tal veel enam

Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.

Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda ema juurde aadressile xxxx. Tegu on ühetoalise korteriga, milles on head elamistingimused ning kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Isiku ema on nõus, et kinnipeetav asub

vabanedes antud korterisse elama. Kinnipeetav omab 7 klassi haridust ja tisleri eriala. Enne vangistust oli isik ametlikult tööga hõivatud mööblivabrikus. Töökohad vabaduses on olnud ametlikud, kuid on esinenud ka mitteametlik kinnipeetav u töö kogemust. Vangistuses on olnud pidevalt tööga hõivatud ning on seda ka käesoleval hetkel, töötades vä , kus kinnipeetava sõnul on ta ljaspool vanglat xxxx l vabanedes võimalik töötamist jätkata. Enne vangistust ületasid kulud tu

lusid ja esines võlgnevusi. Kinnipeetav on tunnistanud, et kuriteo toimepanemise ajend oli materiaalse kasu saamine. Kinnipeetava ema kinnitas, et on valmis toetama kinnipeetavat materiaalselt. K-Raha 28.0 d puuduvad ja vabanemisfondi on hoiustatud 9.2015 andmetel isiku vastu rahalised nõude 1170 eurot.

Kinnipeetava sotsiaalvõrgustiku moodustavad ema, õde ning tädi. Omavahelised suhted on head ja toetavad. Kinnipeetava ema suhtub poja vabanemisse positiivselt ning on valmis teda moraalselt toetama. Isiku jao elus ks on lähisuhted tähtsal kohal. Antud kuritegu on toime pandud kriminaalse mõtteviisiga isikute mõjutamisel. Endiste tuttavatega olevat kinnipeetaval käesolevaks hetkeks suhted katkenud. Kinnipeetava sõnul on ta suhelnud endise kambrikaaslasega, kes k Vabaduses tarvitas isik enda äesolevaks hetkeks on vanglast vabanenud. sõnade kohaselt alkoholi harva, üksnes pidudel ja nädalalõppudel koos sõpradega. Praegune isikuvastane kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Vangistuses on isik osalenud kahes sõltuvuskäitumist muutvas sotsiaalprogrammis, mille raames omandas vajalikke teadmisi-oskusi alkoholi ja käitumise vaheliste seoste osas. Kinnipeetav on vangistuse jooksul õppinud ilma alkoholita elama ning teeb kõik endast oleneva, et vabanemisjärgselt alkoholi enam mitte tarvitada. Narkootikumide tarvitamist ei ole esinenud. Igapäevaselt ei ole isik agressiivse käitumisega. Enesevalitsuse kaotamise juhtum on üksnes alkoholijoobes toimepandud kuritegu (mõrv). Isik arvestab üksnes neid tagajärgi, mis mõjutavad otseselt teda, mitte nende mõju teistele. Kinnipeetav leiab, et vangistus on temale mõjunud positiivselt, et jõuda järeldusele enda

4 tehtud vigades. Isik on enda varasemast käitumisest vastavad järeldused teinud ja oskab enda varasemasse elustiili ning suhtlusringi kriitiliselt suhtuda. Isikul on tuleviku osas realistlikud eesmärgid: ema toetamine, töötamine, perekonna loomine ning isikliku elamispinna leidmine. Kuritegelikke või vaenulikke hoiakuid ei ole täheldatud. Isik mõistab temaga töötava personali vajalikkust. Varasemalt on isik olnud kriminaalhooldusel, käitumiskontrolli nõudeid ei rikkunud ja katseaeg möödus edukalt. Korduvad kuri ja väärteod näitavad isiku negatiivset suhtumist - ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja reeglitesse, samas isik teadvustab ja mõistab nende

vajalikkust ning kohustust neid järgida. Vabanemisjärgselt on kinnipeetav motiveeritud õiguskuulekusele. Kinnipeetava puhul seisneb oht materiaalse kahju tekitamises ja vägivaldses

käitumises. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik viibib negatiivset mõju

avaldavas seltskonnas, on tarvitanud alkoholi ning tekib konfliktne olukord. Üldise korduva kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aa ägivaldse kuriteo toime panemise sta jooksul on 36%, v tõenäosus sama aja jooksul on 27%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetav T.Z-i tingimisi enne tähtaega a vabastamist. Vangla teeb ettepaneku määrata isikule katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 17.03.2019 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata T.Z-ile KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusamet

nik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad xxxx ema I B S eetava isa on ja õde L . Kinnipeetava õde elab omaette koos oma perega. Kinnip surnud. I B hinnangul ei olnud kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega, narkootikumide tarvitamist täheldatud ei ole. Ema usub, et vangistuse periood on mõjutanud kinnipeetavat positiivselt ning ta oskab peale juhtunut oma endisesse suhtlusringi kriitiliselt suhtuda. Rahvastikuregistri andmetel on T.Z Vabanemisel soovib isik elama asuda vallaline. aadressile xxxx. Tegemist on ühetoalise korteriga, mille üldpind on 37 ruutmeetrit, korteri omanikuks on kinnipeetava ema. Kinnipeetava ema I B ssas arvele töötab. Ema arvab, et Töötuka võtmine ning seal pakutavatel kursustel ameti omandamine suurendavad kinnipeetava konkurentsivõimet tööturul ning soodustavad töökoha Ennetähtaegse vabastamise leidmist. korral teeb kriminaalhooldusametnik ettepane akandmata ku määrata isikule katseaeg är karistusaja ulatuses kuni 17.03.2019 ning kriminaalhoolduse pikkuseks 24 kuud. T.Z-ile – on otstarbekas määrata kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis maandab isiku riske kuritegeliku käitumise valdkonnas.

T.Z ise soovib vangistusest t . Ta on ennast ingimisi enne tähtaega vabaneda parandanud, ta viibib avavanglas ja tal on töökoht metallitsehhis. Ta tegi keevitaja eksami ning tahtis ka tunnistuse lisada asja materjalide juurde, aga kontaktisik ütles, et seda ei ole vaja. Ta istub juba 11 aastat, oli 18-aastane, kui vanglasse sattus. Praegu on ta 29 ning mõtleb hoopis teistmoodi. Oktoobris võimaldati talle lühiajaline väljasõit, ta läks hommikul koju ja õhtul tuli tagasi vanglasse. Ta , mis eelmisel korral, kui on nõus ka elektroonilise valvega. Elukoht on sama arutusel oli sama küsimus. Vangla ei saa talle enam sotsiaalprogramme pakkuda, sest ta on kõik pakutavad programmid läbinud.

Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et

tingimisi ei soovi võtta osa T.Z-i enne tähtaega vangistusest vabastamise Kuigi Viru Vangla poolt 28.09.2015 küsimuse läbivaatamisest. koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, arvab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

5 elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. T.Z tappis teise inimese, olles alkoholijoobes, tegutsedes koos teiste isikutega. Röövi käigus lõi ta kannatanut käte, jalgadega ning taburetijalaga tugevajõuliste löökidega vastu pead ja keha, mille tulemusena kannatanu suri kohapeal. Toimepandud I astme vägivaldse isikuvastase kuriteo mõrva tehiolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise - - küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses (kindla elukoha ja garanteeritud töökoha olemasolu, ema toetus jm). Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Teise inimese surmaga lõppenud tahtliku kuriteo puhul ei saa vabanemisel eesootavad tingimused anda alust süüdimõistetu vabastamiseks niivõrd pikka aega enne karistusaja lõppu ning süüdimõistetul tuleb oma süü suurusele vastava karistuse kandmist vangistuses jätkata. Kohtul on õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Lisaks sellele on vältimatu tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et rasked kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu. Kinnipeetavale on määratud karistus

jõhkra ja vägivaldse isikuvastase kuriteo (mõrva) toimepanemise eest KarS § 114 sanktsiooni keskmises määras. Kuigi see on kinnipeetava esimene reaalne vangistus ei oleks karistuse lühendamine ennetähtaegse vabanemisega ilmselgelt põhjendatud ja õiglane. Vabastades kinnipeetava praegu vangistusest tingimisi enne tähtaega, saab kannatanu lähedaste ja ühiskonna õiglustunne tugevalt riivatud. Süüdlase ennetähtaegse tingimisi vabastamise küsimuse lahendamisel peab arvestama õiguskorra kaitsmise huvidega. Vangla materjalide kohaselt peetakse ohtlikuks avalikkusele kuriteo toimepanemise T.Z-i . Tema puhul uue vägivaldse tõenäosus kahe aasta jooksul on 27%, mis ei ole madal risk. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse

katseaeg ära kandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Lähtudes ära kandmata karistusaja pikkusest (karistusaja lõpp on 17.03.2019) kujuneks eelnimetatud süüdimõistetu katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle kolme aasta ja kolme kuu, mis on pikk aeg. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur T.Z tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja leidis erinevalt prokurörist, et T.Z-i vabastamine ei ole ennatlik. Lähtuma peab asjaolust, et tegemist on 11 aastat tagasi toimepandud kuriteoga ja sel ajal ei olnud võimalik sõlmida kokkuleppeid, kuna kuritegu o pandud grupis ja eraldada ei saanud, nüüd seda n toime tehakse. Karistus oleks teine olnud, kui oleks olnud kokkuleppemenetlus. Antud juhul mõisteti karistuseks mõrva eest 10 aastat ja röövimise eest 4 aastat. Sisuliselt on mõrva eest karistus kantud. Kui võtta T.Z-i isik, siis kaitsja usub, et ka kohus veendus selles, et tegemist on harvanähtavalt positiivse iseloomustusega, ühtegi asja ei ole talle ette heita. Ta viibib avavanglas ja töötab väljaspool vanglat. Kaitsja ei näe põhjust, miks T.Z peaks edasi vanglas olema ja miks ta ei võiks vabaneda. Tegemist on isikuga, kes on esimest korda vanglas ja see aeg on talle juba väga head mõju avaldanud. Prokurör viitas, et süüdlase võib jätta vabastamata kuriteo raskuse tõttu. Kaitsja arvates ainuüksi kuriteo raskus ei saa olla mittevabastamise põhjuseks.

Tegelikult on põhjuseks see, et liiga pikk ajavahemik jääb kandmata karistust. Hiljuti vabastati isik, kellel jäi kanda 7 aastat vangistust. Kaitsja arvates on vabastamiseks täidetud kõik

6 formaalsed ja muud eeldused. Mis puudutab kuritegude toimepanemise tõenäosuse protsente, siis eelmise vabastamise arutamisel olid need protsendid madalamad. Kontaktisik selgitas selle kohta, et neil on jälle uus programm. Ei ole loogiline, et 3 aastat hiljem sent tõuseb. see prot Seega palus Kaitsja arvas kaitsja jätta need protsendid tähelepanuta. , et poole aasta pärast uuesti kohtudes ollakse täpselt samas seisus ja midagi lisada ei ole, ainult kandmata karistuse aeg väheneb. Kaitsja palus kohtul kaaluda ka elektroonilise valve kohaldamist. Elukoht on kontrollitud ja T.Z on nõus võru kandma. T.Z-i eesmärk on ikkagi töötada seal, kus ta praegu töötab ja sel juhul kriminaalhooldusega seoses muutub ka elukoht. Kaitsja palus T.Z vabastada enne tähtaega ja allutada ta mingiks ajaks elektroonilise valve alla, kui kohus seda vajalikuks peab. Kaitsja arvas, et katseajal probleeme ei teki, sest tegemist on juba 30- aastase inimesega.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu T.Z-i võib kuue kuulise elektroonilise valve kohaldamisega taega vabastada ja seda vangistusest tingimisi enne täh

vaatamata sellele, et ta kannab karistust muuhulgas

esimese astme eluvastase süüteo (mõrva) eest, kuna ainuüksi kuriteo raskus ei välista vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav kannab oma esimest vanglakaristust, mistõttu on selle mõju potentsiaalselt tugev. T.Z-i käitumisele vangistuses ei saa käesoleval ajal midagi ette heita.

T.Z-il puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning alates 21.07.2015 paikneb ta Viru Vangla avavanglaosakonnas. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud mitmeid erinevaid sotsiaalprogramme ja tegevusi, omandanud riigikeele A2-taseme. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetav on vangistuses olnud pidevalt tööga hõivatud ning käesoleval ajal töötab välj . Tööandja on esitanud

ka ta aspool vanglat xxxx garantiikirja, mille kohaselt on ettevõte valmis T.Z-iga tema ennetähtaegse vabanemise korral töösuhteid jätkama. Isikul puudub narkootikumide tarvitamisega seonduv risk. Kinnipeetaval on vabaduses kindel alaline elukoht oma ema juures, kes on valmis teda nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Nimetatud asjaolud aitavad ära hoida uute kuritegude toimepanemise rahalise kasu saamise eesmärgil. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul veelgi maand

ada 24 kuulise käitumiskontrolli ajaks T.Z-ile KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8,9 sätestatud kohustuste panemisega. Kinnipeetav on varasemalt olnud ühel korral kriminaalhooldusele määratud ning tookord möödus katseaeg edukalt, käitumiskontrolli nõudeid Seetõttu on kohtu hinnangul olemas eeldused isik ei rikkunud. katseaja e raskusest ja dukaks läbimiseks ka sel korral. Lähtuvalt toimepandud kuritegude ä on põhjendatud kohaldada T.Z-i

rakandmata karistusaja pikkusest,

suhtes elektroonilist valvet lt on isiku , millega nõustumist on isik kohtuistungil kinnitanud. Varasema elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks kontrollitud ning isiku ema on andnud oma kirjaliku Elektrooniline valve o nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks elukohas. n väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus T.Z Kohtu hinnangul tuleks T.Z-ile , kes kannab oma esimest viibib. vanglakaristust, anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei

7 vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus leiab, et antud juhul on vangistusest ennetähtaegse vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 17.03.2019.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik