3-14-53191/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.12.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-14-53191

Haldusasi

A.E.u

kaebus

Tallinna

Vangla

03.11.2014

otsuse

nr 5-8/14/18414-3 ja 08.12.2014 vaideotsuse nr 5-15/14/31592-

2 tühistamiseks, Tallinna Vangla kohustamiseks lahendada

A.E.u 27.06.2014 esitatud taotlus uuesti.

Menetlusosalised

Kaebaja — A.E.

Vastustaja — Tallinna Vangla

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult

teatavaks tegemisest 28.12.2015, esitada apellatsioonkaebuse

vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Samaks kuupäevaks tuleb

apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks

vajatakse

menetlusabi.

Menetlusabi

taotluse

ja

apellatsioonkaebuse

võimalike

puuduste

kõrvaldamise

lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei

taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada

kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla neljanda üksuse juhi Raido Kerneri 19.02.2014 käskkirjaga nr 145 „Kinnipeetav

A.E.u rakendamine abitöölisena majandustöödele“ (tl 67) rakendati A.E. alates 25.02.2014 kuni

24.03.2014 täiskoormusega abitöölisena majandustöödele (käskkirja p 1). Töötasuks määrati A.E.ule

vastavalt tegelikult tehtud töötundide arvule tööaja arvestuse tabeli alusel, lähtudes Vabariigi Valitsuse

28.11.2000 määruses nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ § 2 lõikes 2

näidatud täistööajaga töötamise alammäära tasust, mis sisaldab tasu ka õhtusel ja ööajal töötamise eest

(käskkirja p 2).

Tallinna Vangla neljanda üksuse juhi ülesannetes olnud neljanda üksuse inspektor-kontaktisiku Kristel

Härmi 27.02.2014 käskkirjaga nr 187 „Kinnipeetav A.E.u rakendamine abitöölisena majandustöödele“

(tl 68) rakendati A.E. täiskoormusega abitöölisena majandustöödele ajavahemikuks 25.03.2014 kuni

24.06.2014 (käskkirja p 1). Sarnaselt eelmisele käskkirjale, määrati töötasuks vastavalt tegelikult

tehtud töötundide arvule tööaja arvestuse tabeli alusel, lähtudes Vabariigi Valitsuse 28.11.2000

määruses

nr

„Kinnipeetava

töötasu

määrad,

arvutamise

ja

maksmise

kord“

§ 2 lõikes 2 näidatud täistööajaga töötamise alammäära tasust, mis sisaldab tasu ka õhtusel ja ööajal

töötamise eest (käskkirja p 2).

Tallinna Vangla neljanda üksuse juhi Raido Kerneri 20.06.2014 käskkirjaga nr 545 „Kinnipeetav

A.E.u rakendmine abitöölisena majandustöödele“ (tl 69) määrati A.E. majandustööde abitööliseks

ajavahemikuks 25.06.2014 kuni 25.08.2014, tunnitasuga 0.63 eurot, mida määrati maksta vastavalt

töötatud tundidele (käskkirja p 1).

2. A.E. esitas Tallinna Vanglale 27.06.2014 taotluse (tl 62), et talle makstaks alates 25.02.2014 tehtud

töö eest töötasu vähemalt 355 eurot kuus. Taotluse kohaselt on A.E. erinevate käskkirjadega küll

määratud majandusosakonna abitöölise töökohale, mis erialase hariduse olemasolu ei eelda, kuid

majandusosakond on ta määranud elektriku ametikohale. Sealjuures on A.E.ule selgitatud, et võib-olla

tuleb tal teha ka muid erialast haridust nõudvaid töid. A.E. meenutab taotluses, et on ehk selle kohta

allkirjagi andnud. Alates 25.02.2014 on A.E. teinud töid, mis eranditult kõik nõuavad erialahariduse

olemasolu (elektritööd, siseviimistlus, lukksepatöö jne). Taotluses selgitas A.E., et tal tuleb täita ka

ülalpidamiskohustust, mida taotletav töötasu paremini võimaldab.

3. Tallinna Vangla finants- ja majandusosakonna juhataja ülesannetes olnud peaspetsialist Jelena

Lihodedova 23.07.2014 vastusega nr 5-8/14/18414-2 „Vastus taotlusele“ (tl 7) jäeti A.E.u taotlus

rahuldamata. Vastuse kohaselt on A.E.ule töötasu alates 25.02.2014 makstud tema tööle määramise

käskkirjade punkti 2 järgi, mille kohaselt makstakse töötasu vastavalt tegelikult tehtud töötundide

arvule tööaja arvestuse tabeli alusel, lähtudes Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruses

nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ § 2 lõikes 2 näidatud täistööajaga

töötamise alammäära tasust, mis sisaldab tasu ka õhtusel ja ööajal töötamise eest. Vabariigi Valitsuse

28.11.2000 määruse nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ § 2

lõikega 2 sätestatakse, et täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval

tööl on 95.87 eurot kuus. Määruses ei ole välja toodud nõuet suurema töötasu maksmiseks erialast

haridust nõudvate tööde tegemisel.

4. A.E. esitas Tallinna Vanglale 28.07.2014 vaide Tallinna Vangla 23.07.2014 otsuse

nr 5-8/14/18414-2 kehtetuks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks lahendada A.E.u 27.06.2014

taotlus uuesti (tl 63). Vaides märgib A.E., et kinnipeetava töötasu maksmine toimub Vabariigi

Valitsuse 28.11.2000 määruse nr 382 alusel ning selles on toodud ainult töötasu alammäära nõue, mis

ei takista kinnipeetavale suurema töötasu maksmist. Seetõttu on asjakohatu vangla poolt vastuses

väidetu, et määruses ei ole välja toodud nõuet suurema töötasu maksmiseks. Vangla vastuses ei ole

välja toodud ühtegi kaalukat asjaolu, mis takistaks A.E.u töötasu taotluse rahuldamist. Lisaks selgitab

A.E. vaides, et enne tööle asumist tutvustati talle Tallinna Vangla direktori 19.05.2005 käskkirja nr 26,

mille § 17 lõikega 2 sätestatakse, et elektritöödele võib lubada ainult vastava elektriohutuse

kvalifikatsiooniga töötajad. A.E. määrati vangla finants- ja majandusosakonna poolt põhitöökohaga

elektrikuks. Lisandusid ka muud oskusi nõudvad tööd (lukksepp, aednik, siseviimistlus). Kõik need

tööd nõuavad erialateadmisi.

5. Tallinna Vangla 07.10.2014 vaideotsusega nr 5-15/14/20860-2 (tl 8) A.E.u vaie rahuldati, Tallinna

Vangla finants- ja majandusosakonna peaspetsialist juhataja ülesannetes 23.07.2014 vastus

nr 5-8/14/18414-2 tunnistati kehtetuks ning finants- ja majandusosakonna juhtajale tehti ettekirjutus

asi uuesti otsustada. Vaideotsuse kohaselt toimub kinnipeetava töötasu maksmine Vabariigi Valitsuse

28.11.2000 määruse nr 382 alusel, mille § 2 lõikega 2 sätestatakse kinnipeetava töötasu alammäär, ent

viidatud sättest ei tulene, et välistatud on vangla pakutava töö eest maksta kinnipeetavale alammäärast

rohkem. Vaidlustatud vastusest ei nähtu, et kaalutud oleks suurema töötasu maksmise põhjendatust.

Samuti ei nähtu vaidlustatud vastusest suurema töötasu maksmisest keeldumise õiguspäraseid

kaalutlusi. Tegemist on kaalutlemata haldusaktiga.

6. A.E.u 27.06.2014 taotlus lahendati uuesti — Tallinna Vangla finants- ja majandusosakonna juhataja

Ene Malmeti 03.11.2014 vastusega nr 5-8/14/18414-3 jäeti taotlus rahuldamata (tl 9).

Vastuse kohaselt on kinnipeetava töötasule üldisest palga alammäärast madalama miinimummäära

kehtestamine põhjendatud sellega, et kinnipeetava elutingimused ei ole võrreldavad nendega, millega

arvestatakse Vabariigi Valitsuse poolt üldise palga alammäära kehtestamisel, kuna karistuse kandmise

ajal kannab kinnipeetava ülalpidamiskulud riik (viide VangS kommenteeritud väljaandele).

Kinnipeetavaid ja vabaduses viibivaid isikuid ei saa lugeda võrreldavateks gruppideks. Kinnipeetavatel

puuduvad kulutused igapäevaseks elutegevuseks vajalikele asjadele. Sellega on õigustatav, et

kinnipeetavate töötamise eest makstav tasu erineb vabaduses viibiva isiku saadavast tasust.

Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda, et tema töötasu suurendataks Vabariigi Valitsuse

poolt kehtestatud kuutöötasu alampiirini, kuivõrd vanglas töötamist ei reguleerita mitte

töölepinguseadusega (TLS), vaid töötamise eest tasu maksmist reguleeritakse vangistusseadusega

(VangS).

Vastuses märgitakse, et A.E. ei olnud tööajast pidevalt hõivatud talle määratud tööülesannete

täitmisega. Liiatigi ei olnud ta tööajast pidevalt hõivatud erialaseid teadmisi nõudvate tööde

tegemisega. A.E. tegeles erialaste töödega vastavalt vajadusele, s.o osa tööajast. Tema tööülesannete

hulka kuulusid ka erialast haridust mittenõudvad tegevused (töökohal tekkinud jäätmete sorteerimine,

maha- ja pealelaadimistööd, transporttööd). Tööülesandeid anti otsese juhi poolt ja osaliselt täitis A.E.

tööülesandeid juhendamise all. Lisaks tegeles A.E. ka kõrvaliste tegevustega, s.o tegevustega, mis ei

olnud seotud talle määratud tööülesannete täitmisega. A.E. vabastati majandustöödelt põhjusel, et

vangla kaotas usalduse tema edasiseks rakendamiseks majandustööde abitöölise ametikohal ning A.E.u

tegevus majandustöödel seab ohtu vangla üldise julgeoleku (Tallinna Vangla neljanda üksuse juhi

02.09.2014 käskkiri nr 786). Ühtlasi ei olnud A.E.u käitumine majandustöödele rakendatuna eeskujuks

teistele kinnipeetavatele.

Ülalpidamiskohustus on küll mõistetav, ent arvestada tuleb, et A.E. kannab vabaduskaotuslikku

karistust kinnises vanglas. Vangistuse sisu on isikult vabaduse (liikumisvabadus ja võimalus

realiseerida sellega olemuslikult seotud subjektiivseid õigusi) võtmine. Kinnipeetava kogu eluolu on

seotud vanglaga ning tema VangS-st tulenevatele piirangutele allutamine on vajalik karistuse

täideviimiseks.

7. A.E. esitas Tallinna Vanglale 17.11.2014 vaide Tallinna Vangla 03.11.2014 otsuse

nr 5-8/14/18414-3 kehtetuks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks lahendada A.E.u 27.06.2014

taotlus uuesti (tl 64). Vaide kohaselt on see, et A.E.u tööülesannete hulka kuulusid ka mitteerialased

tööülesanded, et ta tegeles väidetavalt kõrvaliste asjadega ning ta töölt vabastati, asjassepuutumatu.

Töötasu maksmist taotletakse vastavalt erialast haridust nõudvate tööde iseloomule, mitte muude

tegevuste ja tööde eest. Haldusorgani kaalutlusotsust ei saa põhjendada VangS kommenteeritud

väljaandes toodud selgitustega, kuna need ei oma õigusjõudu. Kinnipeetavad ei ole täielikult riigi

ülalpidamisel. Kinnipeetavaid ja vabaduses viibivaid isikuid ei saa küll võrrelda (vabaduses viibiv isik

võib töötasu saada ka 2500 eurot), kuid see ei keela kinnipeetavale töötasuna maksta 355 eurot.

Vangistuses viibimine ei ole õigustuseks kinnipeetavale kõrgema töötasu mittemaksmiseks. VangS-st

ei tulene piirangut kinnipeetavale 355 euro suuruse töötasu maksmiseks ja pole selge, milline seos on

kinnipidamisest tulenevate piirangute ja taotletud töötasu vahel. Pole selge, kuidas 355 euro suurune

töötasu takistab vangistuse täideviimist. Vangla vastuses ei ole välja toodud ühtegi adekvaatset

põhjendust, mis takistaks A.E.u töötasu taotluse rahuldamist.

8. Tallinna Vangla 08.12.2014 vaideotsusega nr 5-15/14/31592-2 (tl 10) jäeti A.E.u vaie rahuldamata.

Vaideotsuse kohaselt ei nähtu vaidlustatud otsusest õiguspäraseid kaalutlusi A.E.u 27.06.2014 taotluse

rahuldamata jätmiseks. Vaie tuleb siiski rahuldamata jätta muutunud asjaolude tõttu — A.E. vabastati

majandustöödelt Tallinna Vangla neljanda üksuse juhi 02.09.2014 käskkirjaga nr 786. Seetõttu puudub

A.E.ul mittetöötava kinnipeetavana töötasule õigus. Seega tuleks taotluse uuel lahendamisel anda välja

sisult samasisuline haldusakt.

9. A.E. esitas 15.12.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 1–3) Tallinna Vangla finants- ja

majandusosakonna juhataja 03.11.2014 otsuse nr 5-8/14/18414-3 tühistamiseks ja Tallinna Vangla

direktori 08.12.2014 vaideotsuse nr 5-15/14/31592-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla

kohustamiseks kaebaja 27.06.2014 taotlust uuesti lahendama.

10. Ühes kaebusega esitas kaebaja ka menetlusabi taotluse kaebuse esitamiselt nõutava riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks (tl 4–5). Tallinna Halduskohus jättis 07.01.2015 määrusega (tl 16–

18) menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja kohustas kaebajat kaebuse esitamiselt

nõutavat 15 euro suurust riigilõivu tasuma (resolutsiooni p 2). Kaebaja esitas halduskohtu 07.01.2015

määrusele määruskaebuse (tl 22), mille Tallinna Ringkonnakohus 05.02.2015 määrusega (tl 27–28)

rahuldas ja Tallinna Halduskohtu 07.01.2015 määruse resolutsiooni punkti 1 tühistas.

11. Kohus võttis kaebuse 27.05.2015 määrusega menetlusse (tl 32–33). Kohus määras 07.12.2015

määrusega (tl 73) asja lahendamisele kirjalikus menetluses, ning andis menetlusosalistele tähtaja asjas

täiendavate taotluste ja tõendite esitamiseks. Määratud tähtaja jooksul menetlusosalised kohtule

täiendavaid tõendeid ega taotlusi ei esitanud.

KAEBAJA SEISUKOHT

12. Kaevatavas vangla vastuses ei ole välja toodud ühtegi adekvaatset põhjendust, miks vanglal ei ole

võimalik taotlust rahuldada. Ka vaidlusaluses vaideotsuses on tuvastatud, et õiguspäraseid kaalutlusi

taotluse rahuldamata jätmiseks vaidlustatud vastusest ei nähtu.

13. Kaevatavas vangla vastuses toodud arutlused selle kohta, et kaebaja tööülesannete hulka kuulusid

ka mitteerialast oskust nõudvad tööd ning see, et kaebaja tegeles väidetavalt kõrvaliste tegevustega ja

ta vabastati töölt haiglaslikel põhjustel, on asjassepuutumatud. Kaebaja taotles selgelt ja üheselt

mõistetavalt töötasu maksmist 355 euro ulatuses vastavalt erialast haridust nõudvate tööde iseloomule,

mitte muude tegevuste ja tööde eest.

14. VangS kommenteeritud väljaanne ja selles toodud selgitused ei oma õigusjõudu ja nendega ei saa

põhjendada haldusorgani kaalutlusotsust. Kinnipeetavad ei ole täielikult riigi ülalpidamisel.

Kinnipeetavaid ja vabaduses viibivaid isikuid ei saagi omavahel võrrelda. Vabaduses viibiv isik võib

töötasu saada ka 2500 eurot, mis aga ei tähenda, et kinnipeetavale ei või töötasuna maksta 355 eurot.

Vangistuses viibimine ei ole õigustuseks kinnipeetavale kõrgema töötasu mittemaksmiseks. VangS-st

ei tulene piirangut kinnipeetavale 355 euro suuruse töötasu maksmisel ja pole selge, milline seos on

sellisel töötasul ja VangS-st tulenevatel piirangutel.

15. Kaebaja esitas töötasu taotluse vanglale 27.06.2014, s.o ajal, mil ta töötas. Töölt vabastati kaebaja

02.09.2014. Seega sai taotlust lahendada perioodi 27.06.2014 kuni 02.09.2014 eest. Vaideotsuses

toodud põhjendus samasisulise haldusakti andmisest seoses muutunud faktilise olukorraga ei ole

õiguspärane. Kuna vaideotsuses on tuvastatud vaidlustatud vangla vastuse õigusvastasus ja taotlust

saab uuesti lahendada perioodi eest, mil kaebaja töötas, ei olnud vaide rahuldamata jätmine

õiguspärane.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

16. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

17. Tulenevalt VangS § 37 lõikest 1 on kinnipeetav kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta

teisiti. VangS § 38 lõike 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga,

arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik

kindlustada

tööga,

rakendatakse

teda

võimaluse

korral

vangla

majandustöödel.

VangS

kommentaaridest tuleneb, et VangS § 38 lõikes 1 sätestatud vangla majandustööde all tuleb mõelda

kinnipeetavate rakendamist töödele, mis on suunatud vangla enda olmeliste vajaduste rahuldamiseks

(nt köök, pesumaja jms). Erialakirjanduse kohaselt püüeldakse nüüdisaegses vangistuspraktikas selle

poole, et katta kinnipeetavate tööga esmajärjekorras kinnipidamiskoha enda vajadused, seejärel muude

riigiasutuste ja avalik-õiguslike juriidilise isikute vajadused ning viimases järjekorras rakendada

kinnipeetavaid

käsitöönduslikul

või

tööstuslikul

tootmisel

kasumiteenimise

eesmärgil.

VangS § 39 lõike 3 kohaselt rakendatakse vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat tööle

vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel. Eeltoodust tulenevalt ei ole välistatud, et ka

vangla majandustööde teostamiseks võib kinnipeetaval olla eriharidus majandustööde teostamiseks.

18. Kaebaja rakendati vangla majandustöödele käskkirjadega, milles määrati kindlaks ka töötasu

maksmise põhimõte (Tallinna Vangla 19.02.2014 käskkiri nr 145, Tallinna Vangla 27.02.2014 käskkiri

nr 187, Tallinna Vangla 20.06.2014 käskkiri nr 545). Käskkirju tutvustati kaebajale isikliku allkirja

vastu vastavalt 21.02.2014, 04.03.2014 ja 25.06.2014.

Kui kinnipeetav töötab majandustöödel, määrab tema töötasu suuruse ja teeb selle kinnipeetavale

teatavaks vangla, juhindudes Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määrusega nr 382 kehtestatud

kinnipeetava töötasu määrade, arvutamise ja maksmise korrast. Töötasu suuruse määramine on sel

juhul vaadeldav haldusaktina haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 mõttes ning sellest peavad

nähtuma selle metoodika ja arvutamise aluseks olnud asjaolud, et võimaldada töötasu suuruse

määramise

kohtulikku

kontrolli.

Töötasu suuruse

teatavakstegemine

kujutab

aga

endast

haldustoimingut HMS § 106 tähenduses, mille eesmärk on anda kinnipeetavale võimalus vaidlustada

talle määratud töötasu.

Ühtegi eelnimetatud tööle määramise käskkirjadest kaebaja vaidemenetluses vaidlustanud ei ole.

Seega ei ole kaebaja eelnimetatud käskkirjade andmisel vaidlustanud ka käskkirjades talle määratud

töötasu suurust. Kuna Tallinna Vangla eelnimetatud käskkirju ei ole tühistatud, siis HMS §-de 60 ja 61

mõttes on tegemist kehtivate haldusaktidega.

19. Kuna kaebaja ei ole vaidlustanud pärast tööle määramise käskkirjadega tutvumist seal kindlaks

määratud töötasu suurust, siis ei saa ta enam hiljem hakata vaidlema selle üle, milline oleks pidanud

tema töötasu suurus olema.

20. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda endale suurema töötasu maksmist, kui määratud

töötasu suurus vastab Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruse nr 382 § 2 lõikes 2 sätestatud

miinimummäärale. VangS § 43 lõike 1 kohaselt makstakse kinnipeetava töötamisel talle töötasu.

Töötasu makstakse ka kinnipeetavatele, keda rakendatakse vangla majandustöödel. Sama paragrahvi

teise lõike kohaselt peab kinnipeetava töötasu olema vähemalt 10 protsenti TLS § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud töötasu alammäärast. Töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast.

Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Vabariigi

Valitsuse 28.11.2000 määruse nr 382 § 2 lõikega 2 sätestatakse, et täistööajaga ajatööl töötava

kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl on 95.87 eurot kuus. Eelnimetatud määruses ei

ole sätestatud erisust, mille alusel tuleks erialast haridust nõudvate tööde tegemisel maksta suuremat

töötasu. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 29 kohaselt ei laiene kinnipeetavale tema vaba tahte

vastaselt tööle sundimise keeld ning õigusaktidest ei tulene talle õigust nõuda endale meelepärast tööd

ja töötasu.

21. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-3-1-25-02 asunud seisukohale, et õigusi rikkuva ja õigusvastase

haldusakti võib menetlusökonoomia põhimõttest jätta tühistamata juhul, kui pärast haldusakti

tühistamist tuleks samasisuline akt igal juhul uuesti välja anda. Kuna kaebaja ei ole vaidlustanud enda

tööle määramise käskkirju, ei ole tal tagantjärgi õigus vaidlustada töötasu suurust. Kui kohus kaebuse

rahuldab, ei saa vangla teha teistsugust otsust kui 03.11.2014 vastuses nr 5-8/14/18414-3, s.t jätta

kaebaja taotlus, maksta töötasu vähemalt 355 euro ulatuses vastavalt erialast haridust nõudvate tööde

iseloomule, rahuldamata.

22. HMS § 87 lõikest 2 tulenevalt võib vaideotsuse tühistamist halduskohtule esitatavas kaebuses

nõuda koos nõudega, mis jäeti vaideotsusega osaliselt või täielikult rahuldamata, või sõltumata

käesoleva lõike punktis 1 nimetatud nõude esitamisest, kui vaideotsusega on isiku õigusi rikutud muul

viisil kui vaide osaline või täielik rahuldamata jätmine. Esitatud kaebusest ei nähtu, kuidas nimetatud

vaideotsusega on kaebaja õigusi rikutud muul viisil, kui vaide täielikult rahuldamata jätmisega

KOHTU PÕHJENDUSED

23. Kohus, hinnanud poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on

põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgnevad.

24. Kaebaja töötas vangla kinnises osakonnas majandustöödel abitöölisena. Kaebaja taotles vanglalt

töösuhte toimimise ajal mh tagantjärele kõrgemat töötasu (alates 25.02.2014; tl 62). Kaebusega soovib

kaebaja samuti saavutada talle määratust kõrgemat töötasu tagantjärele, s.o arvestatuna alates tööle

asumisest, leides, et seda tingivad täidetud tööülesanded, mis nõudsid kaebajalt eriteadmisi ja oskusi.

25. Kooskõlas VangS §-38 lõikega 1 kindlustab vanglateenistus kinnipeetava võimaluse korral tööga,

arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik

kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral majandustöödel.

VangS § 38 lõikega 22 nähakse ette, et kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt

vabastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 07.02.2007

määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 4 kohaselt

märgitakse kinnipeetava tööle vormistamise dokumendis vähemalt kinnipeetava ees- ja perekonnanimi

ning sünniaeg; töökoht või tööülesanded; tööle asumise aeg; töötasu suurus või töötasu arvestamise

põhimõte; töötamise tähtaeg, kui kinnipeetav vormistatakse tööle määratud tähtajaks. Tööle

vormistamise dokument tehakse kinnipeetavale teatavaks.

26. Kaebaja määrati vangla majandustööle abitöölise ametikohale erinevateks perioodideks Tallinna

Vangla kolme erineva käskkirjaga (vastavalt 25.02.2014 kuni 24.03.2014; 25.03.2014 kuni

24.06.2014; 25.06.2014 kuni 25.08.2014). Kokku oli kaebaja vangla majandustööle, abitöölise

ametikohale enne vanglale 27.06.2014 taotluse esitamist määratud ajavahemikuks 25.02.2014 kuni

25.08.2014. Kahes esimeses käskkirjas (perioodiks 25.02.2014 kuni 24.06.2014) määratleti kaebajale

töötasuks vastavalt tegelikult tehtud töötundide arvule tööaja arvestuse tabeli alusel, lähtudes Vabariigi

Valitsuse 28.11.2000 määruses nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ §

2 lõikes 2 näidatud täistööajaga töötamise alammäära tasust, mis sisaldab tasu ka õhtusel ja ööajal

töötamise eest. Viidatud määruse § 2 lõike 2 järgi on täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu

alammäär vangla pakutaval tööl 95.87 eurot kuus. Viimases käskkirjas märgiti, et kaebajale makstakse

vastavalt töötatud tundidele tunnitasu 0.63 eurot.

27. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale on tema tööle määramise käskkirju allkirja vastu tutvustatud (tl

67 pöördel, 68 pöördel ja 69 pöördel). Kaebaja tema tööle määramise ja töötasu suurust määratlenud

käskkirju vaidlustanud ei ole. Kaebaja nõudis määratust kõrgemat töötasu alles 27.06.2014, s.o peale

20.06.2015 tööle määramise käskkirja kaebajale 25.06.2014 tutvustamist (kaebaja andis tutvumise

kohta allkirja, tl 69 pöördel). Vaidlust ei ole ka selles, et kõnealused kolm tööle määramise käskkirja

sisaldasid selgesti mõistetavaid vaidlustamisviiteid.

28. Kaebaja määrati vangla majandustööle abitöölise ametikohale ning talle määrati töötasu

käskkirjadega, mida kaebaja vaidlustanud ei ole. Kõnealused käskkirjad kehtivad ning vanglale ei saa

heita ette nende alusel kaebajale töötasu arvestamist. Sealjuures ei oma sellises olukorras tähtsust

kaebaja tööülesannete laad ega asjaolu, kas tööülesannete täitmine nõudis eriteadmisi või oskusi.

Kaebajal ei ole võimalik läbi eraldiseisva töötasu nõude vaidlustada kehtivaid käskkirju. Kuna kaebaja

ei ole vaidlustanud pärast tööle määramise käskkirjade saamist ei töö iseloomu määratlust ega töötasu

suurust, siis ei saa ta ka enam hiljem hakata vaidlema selle üle, milline oleks pidanud kaebaja töötasu

suurus olema.

29. Eeltoodut arvestades, isegi kui kaevatavad haldusaktid (Tallinna Vangla 03.11.2014 otsus

nr 5-8/14/18414-3 ja 08.12.2014 vaideotsus nr 5-15/14/31592-2) rikuvad kaebaja õigusi ja on

õigusvastased, ei saa vangla kaebaja taotluse lahendamisel jõuda kaebaja soovitud tulemuseni, kuna

kaebaja ei ole vaidlustanud tema tööle määramise käskkirju ning need kehtivad. Riigikohus on

lahendis asjas nr 3-3-1-25-02 leidnud, et „õigusi rikkuva ja õigusvastase haldusakti võib

menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt jätta tühistamata juhul, kui pärast haldusakti tühistamist

tuleks samasisuline akt igal juhul uuesti välja anda“ (p 24).

30. Siiski märgib kohus järgmist. Tulenevalt VangS § 43 lõikest 2 peab kinnipeetava töötasu olema

vähemalt 10 protsenti töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast.

Töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast. Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja

maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Sätestatud sõnastuses kehtib VangS § 43 lg 2 alates

27.06.2009, mil kinnipeetava töötasu miinimummäära alandati võrreldes varasema töötasu

miinimummääraga, milleks oli vähemalt 20 protsenti palgaseaduse alusel kehtestatud palga

alammäärast. Riigi 2009. aasta teise lisaeelarvega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

(eelnõu 511 SE III) seletuskirja kohaselt on kinnipeetav riigi ülalpidamisel, riik kindlustab talle

nõuetekohase toitlustamise ja elamistingimused, on järelejäänud summa siiski piisav, et tagada

kinnipeetavale esmatarbekaupade ja hügieenitarvete ostmise võimalus hädavajalikus kogusest. Kui

kinnipeetaval ei jätku raha nende kaupade ostmiseks, tagab hügieenitarbed riik ehk vangla. Kohtu

hinnangul ei piirata isikute õigusi ebaproportsionaalselt regulatsiooniga, millega lubatakse

kinnipeetavale maksta töötasuna alla üldise töötasu alammäära, kui minimaalselt lubatavaks töötasu

määraks on 10% töötasu alammäärast. Kinnipeetaval ei ole igapäevaelu korraldamisega (eluase,

toitlustus, transport jne) seotud vabaduses viibiva isikuga sarnaseid rahalisi väljaminekuid.

Kinnipeetava eest tasub need kulud riik.

VangS § 43 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruse nr 382 § 2 lõike 2 järgi

on täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl 95.87 eurot kuus.

TLS § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 „Töötasu alammäära

kehtestamine“ § 1 lõikega 1 sätestati, et alates 01.01.2014 on tunnitasu alammääraks 2.13 eurot ja

kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 355 eurot. Seega moodustas kinnipeetava töötasu

alammäär 2014. aastal 27% üldisest töötasu alammäärast. Sellega oli kinnipeetavate töötasu alammäär

2014. aastal 2,7 korda kõrgem VangS § 43 lõikes 2 sätestatud minimaalsest määrast.

31. Kuna Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määrusega nr 382 sätestatakse töötasu alammäär, siis on

vanglal põhimõtteliselt võimalik maksta kinnipeetavale ka rohkem tasu. Kinnipeetaval ei ole aga

õigust nõuda, et vangla maksaks tasu rohkem, kui 95.87 eurot kuus. Kaebaja ei saa nõuda, et vangla

arvestaks talle töötasu võrdselt vabaduses viibivate isikutega. Kinnipeetava töötamise eesmärgiks ei

ole tagada, et isikud saaksid toetada oma vabaduses viibivaid lähedasi. Töökohustuse eesmärgiks on

eelkõige vangistuse üldiste eesmärkide saavutamise soodustamine kinnipeetava saavutusvõimelisuse

arendamise, kinnipeetava tööalase kvalifikatsiooni tõstmise, sotsiaalse vastutuse arenemiseks eelduste

loomise kaudu, füüsilise ja vaimse võimekuse parandamise ning eneseteadvuse tõstmise kaudu (vt

Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne (2009, lk 92; 2014, lk 113). Kohus nõustub VangS

kommentaarides toodud selgitustega. Kommentaarides loetletud eesmärkide saavutamiseks tuleb

kahtlemata pidada põhjendatuks ka kinnipeetava töö tasustamist. Kui aga kinnipeetava (kes

olmekulusid ei tasu) töö oleks tasustatud vabaduses viibivate isikutega võrreldavas määras, asetataks

kinnipeetavad vabaduses viibivate isikutega võrreldes paremasse olukorda, millega muutuks

vangistuse kui karistuse olemus. Seega oleks kinnipeetava töö tasustamine vabaduses viibivate

isikutega võrreldavas määras kinnipeetava töötamise eesmärgi saavutamisega vastuolus.

32. Eeltoodut

arvestades

puudub

alus

Tallinna

Vangla

03.11.2014

otsuse

nr 5-8/14/18414-3 ja 08.12.2014 vaideotsuse nr 5-15/14/31592-2 tühistamiseks ja Tallinna Vangla

kohustamiseks A.E.u 27.06.2014 taotluse uuesti lahendamiseks. A.E.u kaebus jääb rahuldamata.

33. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude

nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lõike 1 neljandast lausest vastustaja kasuks

menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aili Maasik

Kohtunik