1-15-9020/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-15-9020

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

4. detsember

2015. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-9020 (15249000250) Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Kriminaalasi O.H

süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Abiprokurör Liane Peets Süüdistatav O.H

isikukood XXX, elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, keskharidus, töökoht: juhutöödel; Kriminaalkorras 1 kehtiv karistus: Tartu Maakohtu 12.04.2012. a otsusega mõistetud süüdi KarS § 199 lg 1 järgi ja karistatud 5- kuulise vangistusega, mis jäeti tingimuslikult KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel 2-aastase katseajaga; täitmisele pööramata V rteokorras kehtivad karistused puuduvad; ää Tõkend: puudub.

Kaitsja Advokaat Kaja Kiilo Kohtuistungi toimumise aeg 04.12.2015. a

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta O.H vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, s.o 4 (neli) kuud vangistust ja mõista lõplikuks karistuseks O.H-le

8 (kaheksa kuud vangistust. )

KarS § 69 lg 1 alusel asendada O.H-le vangistus 240 (kakssada mõistetud nelikümmend) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata O.H-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta alates kohtuotsuse jõustumisest, vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.

KarS § 69 lg 4 alusel on kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima O.H

KarS §

75 sätestatud kontrollnõudeid -s :

1)

elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond;

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata elukohajärgse O.H

kriminaalhooldusosakonna

kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära sõiduki juhtimise õigus 1 (üks) O.H-lt aastaks

6 (kuus) kuuks.

Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti . le

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista O.H-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha eurot

585 (viissada kaheksakümmend viis) ja riigi õigusabi kulu summas (kolmsada neli) eurot 20 senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus menetluskulud kogusummas O.H

889 (kaheksasada kaheksakümmend üheksa senti tasuda 1 (ühe) aasta jooksul ) eurot 20 kohtuotsuse jõustumisele järgnevast

kuust alates. O.H on kohustatud maksma

igakuiselt 20 . kuupäevaks vähemalt (seitsekümmend viis) eurot kuni kogusumma tasumiseni (viimane osamakse 64,20 eurot).

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS

Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või

EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700087827 1-15-9020, . Selgitusse tuleb märkida „ menetluskulu, O.H “.

Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse

kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Apellatsiooni teate esitamise korral tuleb apellatsioonkaebus esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtu le 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kantseleis 23. detsembril 2015. a.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule

Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada

või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA SÜÜDISTUSE SISU O.H-le on esitatud süüdistus KarS § 424 järgi selles, et tema 30.07.2015. a kella 13.50 ajal Jõgeva maakonnas Torma vallas Torma alevikus Tartu mnt 3 maja juures juhtis sõiduautot

Opel Omega Caravan r/m xxxxxx, olles joobeseisundis, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 1,16 mg/l kohta. Sellega rikkus O.H liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi o e § 69 lg 2 p 1 lla joobeseisundis ja liiklusseadus nõuet, mille kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

ASJAOLUD JA MEN

ETLUSE KÄIK Kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses.

Prokurör tegi kohtule ettepaneku O.H süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, s.o 6 kuud vangistust, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1,2,3 alusel määrata kohesele ärakandmisele 2 kuud vangistust. Karistusest 10 kuud vangistust jätta tingimuslikult täitmisele pööramata 2 aastase katseajaga. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta O.H-lt - ära sõiduki juhtimise õigus 1 aastaks 6 kuuks.

Kaitsja Kaitsja leidis, et O.H-le palus jätta vangistuse täitmisele pööramata.

lisakaristuse mõistmine ei ole põhjendatud, sõiduki juhtimise õiguse

1 aastaks 6 kuuks äravõtmine maksimaalselt 1 aastaks või 8 kuuks oleks piisav.

O.H selgitas, et talle on arusaadav, milles teda süüdistatakse ja ta tunnistab ennast süüdi. , üksnes tingimisi O.H soovis, et kohus ei kohaldaks reaalset vangistust vangistust. O.H tege

k d. on nõus ma üldkasulik u töö

KOHTU SEISUKOHT

1. O.H-le on esitatud süüdistus KarS § 424 järgi. Võttes arvesse süüdistuse sisu, tuleb kohtul hinnata, kas kogutud tõenditega on tuvastatud, et O.H juhtis süüdistuses märgitud ajal ja kohas mootorsõi märgiga dukit Opel Omega Caravan, registreerimis xxxxxxx

ning kas O.H oli sõidukit juhtides alkoholijoobes, st alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus ületas LS § 69 lg 2 p s 1 märgitut (s.o alkoholisisaldus väljahingatavas -

õhus vähemalt 0,75 mg/l kohta). Subjektiivsest küljest tuleb tuvastada, kas O.H tegutses objektiivsete asjaolude suhtes tahtlikult (KarS § 16 mõttes), s.o vähemalt kaudse tahtlusega.

2. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja uurinud tõendeid kohtulikul arutamisel, leiab, et O.H süü KarS § s 424 järgi toimepandud kuriteos on tõendatud toimikus -

olevate tõenditega ütlustega, tõendusliku alkomeetri

- tunnistaja Steven Kaio kasutamise protokolli ja mõõtetulemuse väljatrükiga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga, patrullilehega, sõiduki registriandmetega, andmetega O.H juhtimisõiguse kohta. Lisaks tõendavad süüd KarS § 424 järgi O.H toimepandud kuriteos O.H kohtueelses menetluses antud ütlused (O.H enda ülekuulamist kohtus ei taotlenud).

Tunnistaja xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx ütluste kohaselt märkasid nad koos partullpolitseinik

30.07.2015. a kella 13.50 ajal Torma alevikus sõidukit Opel Omega, millel oli ebakindel sõiduviis – sõiduk vingerdas ja käiguvahetused olid ebastabiilsed. Sõidukit juhtis O.H, sõidukist tundsid politseinikud tugevat alkoholi lõhna. Sõiduki peatamisest kuni tõenduslikku alkomeetrisse puhumiseni ei olnud O.H võimalik alkohoolseid jooke tarvitada (tl 2- 3). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati O.H 30.07.2015. a kell 13.50 sõiduki Opel Omega (registreerimismärgiga 255TFR) juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel (alus arvata, et alkoholi piirmäära ületavas seisundis või alkoholijoobes) (tl 6). Eelnimetatud tõenditest nähtuvat kinnitab ka 30.07.2015. a patrullileht (patrulltoimkondxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), mille kohaselt kõrvaldati O.H kell

13.50 juhtimiselt, joove 1,13 mg/l kohta, sõiduk viidud treileriga Siimustisse (tl 8-9). Lisaks tunnistaja ja kahtlustatava ütlustele ning patrullilehele kinnitab sõiduki teisaldamist 30.07.2015.

a sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (tl 7). õendusliku alkomeetri kasutamise protokolli T kohaselt -005397 kasutades tuvastati 30.07.2015. a mõõtevahendit lion intoxilyzer 8000 nr 80 kell 14.15 O.H väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,16 mg/l kohta (lugem 1,28 mg/l kohta, laiendmääramatus 0,12 mg/l kohta) Mõõtevahendi taatlustunnistuse nr (tl 4-5). TTRC-15/00015 kohaselt oli nimetatud mõõtevahend taadeldud 23.01.2015.a (tl 5A). Seega on alkoholijoove tuvastatud nõuetekohase mõõtevahendiga. O.H tuvastatud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli rohkem 0,75 mg/l kohta, st ületas LS § 69 lg 2 p-s 1 märgitut. O.H ütluste kohaselt tarvitas ta 30.07.2015. a 10.30 paiku alkoholi, auto

(Opel Ome xxxxxxx mis kuulub talle tl 10) oli pargitud Torma ga, registreerimismärgiga – alevikku, Tartu mnt 3 maja lähedale, soovis sõita paarisaja meetri kaugusel asuvasse töökotta, juhtis sõidukit alkoholijoove seisundis, töökoja juures peeti ta politsei poolt kinni (tl 13-14). Eeltoodut arvesse võttes on kohtu hinnangul kogutud tõenditega on tuvastatud, et O.H juhtis 30.07.2015. a kella 13.50 ajal Jõgeva maakonnas Torma vallas Torma alevikus Tartu mnt

3 maja juures Opel Omega Caravan, registreer xxxxxx, olles seejuures sõidukit imismärgiga

alkoholijoobe seisundis. Asjas kogutud tõendite kohaselt on tuvastatud, et enne sõiduki juhtimist 30.07.2015. a kella 13.50 oli O.H tarvitanud alkoholi ja O.H väljahingatavas õhus oli sõiduki juhtimise ajal alkoholisisaldus 1,16 mg/l kohta. Seega juhtis

O.H O.H sõidukit LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes. Seega on tegevuses täidetud KarS § 424 sätestatud objektiivne süüteokoosseis.

2.3 Kohus on seisukohal, et O.H on alkoholijoobes mootorsõidukiga juhtimise toime pannud kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes.

KarS § 16 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohus arvestab O.H ütlusi, mille kohaselt sõitis ta kodust (Kõnnu külast) Tormasse, eesmärgiga viia auto remonditöökotta. Remondimeest kohal ei olnud. O.H parkis sõiduki Tormasse Tartu mnt 3 maja juurde ja läks sõpradega õlut jooma paariks tunniks. /…/

Mõne aja pärast otsustas ta sõita remonditöökoja juurde, mis asus paarisaja meetri kaugusel (tl 13-14). Kirjeldatud ütlustest nähtuvalt oli O.H sõitnud Torma alevikku 30.07.2015. a hommikul kainena. Tormas sõiduki ära parkinud, tarvitas ta alkoholi. Sellest tulenevalt oli

O.H teadlik oma t juhtida. O.H joobeseisundist ja teinud teadliku valiku sõiduki oli teadlik sellest, et kui ta soovib Tormast sõidukit juhtida remonditöökotta (või ka koju), tuleb tal seda teha alkoholijoobe seisundis. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on tuvastatud, et O.H tahtis toime panna süütegu, st mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobe seisundis. O.H eesmärgiks oligi sõitu alustades alkoholijoobes sõiduki juhtimine. Samuti sai O.H täielikult aru sellest, et kui ta alkoholijoobes sõidukit juh ib, paneb ta toime süüteo. Kohus leiab, et O.H

tegevuses on täidetud KarS § 424 subjektiivne süüteokoosseis.

2.4 Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välis O.H tavaid asjaolusid.

2.5 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et O.H tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus.

3. KarS § 424 järgi karistatakse isikut rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistusega.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 56 lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

3.1 Kohus leiab, et O.H süü kuriteo toimepanemisel on olnud suur. Kohus peab vajalikuks arvestada O.H tuvastatud alkoholijoovet, mida tuleb pidada suureks. Siinkohal arvestab kohus, et KarS § 424 järgi on karistatavad kõik teod, kus inimene on juhtinud sõidukit alkoholijoobe seisundis LS § 69 lg 2 mõttes. See tähendab, et KarS § 424 järgi on karistatavad ka teod, kus alkoholisisaldus juhi väljahingatavas õhus on 0,75 mg/l kohta. Kohus on arvamusel, et O.H tuvastatud alkoholijoove (1,16 mg/l kohta) ületab oluliselt nimetatud alkoholijoovet ja on seega käsitletav suurena. Lisaks arvestab kohus, et politseinikud pidasid vajalikuks O.H juhitud sõiduki peatada, kuna sõiduk vingerdas teel ja käiguvahetused olid ebastabii Kuigi muid liiklusnõuete rikkumisi lsed (tl 2-3). (peale alkoholijoobes juhtimise) ei ole tuvastatud, ei vähenda see kohtu hinnangul O.H süü suurust. Küll on kohtu arvates süü suuruse hindamisel oluline arvestada O.H nn välise seisundi kirjeldust sõiduki juhtimisel – ebakindel kõnnak, alkoholilõhn (tl 2-3) – aga ka asjaolu, et O.H juhtis joobeseisundis sõidukit päise päeva ajal ja seda alevikus, kus on tõenäolisemalt liiklemas teisi liiklejaid – sõidukeid, jalakäijaid, jalgrattureid

. Kohus arvestab ka seda, et O.H eesmärgiks oli sõidukit juhtida paarsada meetrit, kuid on seisukohal, et teekonna läbimise pikkus ei ole sedavõrd määrava tähendusega. Ka lühiajalise sõitmisega on tekitatud

piisavalt suur oht kõikidele kaasliiklejatele.

3.2 Kaitsja väitel on karistust kergendavaks asjaoluks O.H kahetsus. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid. Kuigi O.H on kohtueelses menetluses ütlusi andes sõnaliselt väljendanud kahetsust (tl 13-14 ei ole kohus veendunud, et tegemist on ),

siira kahetsusega, mida oleks KarS § 57 lg 1 p 3 alusel võimalik käsitleda puhtsüdamliku kahetsusena. O.H ei avaldanud kahetsust kohtuistungil, teo kohta selgitas, et „seekord juhtus nii“. Seda ei saa kohtu arvates käsitleda puhtsüdamliku kahetsusena KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes kohus ei tuvastanud.

3.3 Karistuse eripreventiivsete eesmärkide osas (võimalust mõjutada edaspidiselt süütegude toimepanemisest hoiduma) arvestab kohus inimese suhtumist kehtestatud õiguskorda. Seda ilmestab kohtu arvates O.H varasem karistus, aga ka tema suhtumine talle varasemalt mõistetud karistustesse ja õiguskorda üldiselt. Tartu Maakohtu 07.04.2010. a otsusega (kriminaalasi nr 1-10-4307) tunnistati O.H süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus, mis jäeti KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata 18 . O.H-le määrati -kuulise katseajaga

käitumiskon . Lisakaristusena võeti O.H-lt trolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ära sõiduki juhtimise õigus 1 aastaks (tl 27-28). Kohus arvestab, et käesolevaks ajaks on nimetatud karistus karistusregistrist kustutatud, kuid leiab, et iseloomustavate andmetena on vajalik O.H

ning põhjendatud süüditunnistamist ja karistamist arvesse võtta. Pärast Tartu Maakohtu 07.04.2010. a otsusega määratud katseaja lõppu (vähem kui 3 kuud) on O.H toime pannud uue kuriteo. O.H on nnistatud Tartu Maakohtu süüdi tu

12.04.2012. a otsusega (kriminaalasi nr 1-12-3499) KarS § 199 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud vangistus, mis jäeti KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimuslikult täitmisele samuti pööramata 2 Katseaeg lõp -aastase katseajaga (tl 21-23). pes seega aprillis 2014. a. Uue kuriteo on O.H toime pannud vähem kui 1 aasta 4 kuud pärast katseaja lõppu. Kohus ei nõustu kaitsja väitega selle kohta, et O.H suhtes on talle Tartu Maakohtu 07.04.2010. a otsusega mõistetud karistus mõju avaldanud. Kohtu hinnangul on põhjendatud arvesse võtta, et O.H läbis edukalt katseaja, st täitis käitumiskontrolliga kaasnevad nõuded ja lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, ta on täitnud rahalised kohustused, sealhulgas tasunud rahatrahvid, kandnud korduvalt lisakaristust, taastanud juhtimisõiguse. Samas on

O.H toime pannud uue samalaadse kuriteo ja seda vaatamata talle varasemalt mõistetud karistusele. Seega ei ole võimalik järeldada, et O.H on varasemast teinud vajalikud järel O.H varasemast käitumisviisist järeldab kohus, et varasemad dused. karistused on O.H suhtes omanud lühiajalist mõju ja seda ennekõike ajal, kui O.H-le on määratud katseaeg Kohtu hinnangul on aga karistuse mõistmisel vajalik hinnata, .

milline karistus avaldaks süüdistavale sellist mõju, et ta lõpetaks samalaadsete süütegude toimepanemise. Ainult sellisel juhul on võimalik veendunult väita, et inimene on aru saanud tegudest ja Kohtu hinnangul ei ole O.H-le nende tagajärgedest. mõistetud karistused

sundinud teda oma tegude üle järele mõtlema ja tegema oma käitumises ning piisavalt

mõtlemises olulisi järeldusi ja korrektiive. suhtumine on olnud ükskõikne ja O.H hoolimatu ning seda vaatamata sellele, et ta on varem toime pannud alkoholijoobes sõiduki juhtimise ja kandnud selle eest ka karistust.

3.4 Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Kohtu hinnangul on sõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi.

M on rakendada liikluses osalemisel ootorsõiduki juhi kohustuseks kõrgendatud

tähelepanelikkust, eesmärgiga vältida igasuguse kahju tekitamist nii endale kui ka teistele liiklejatele. Juhtides sõ võime, nagu ka idukit aga seisundis, kus isiku reageerimiskiirus ja - tähelepanuvõime on oluliselt vä sõiduki juht rikkunud henenud, on kohtu arvates raskelt oma

kohustusi. Seeläbi on seatud ohtu kõigi liiklejate elu ja tervis ning nende vara. Seega tuleb pidada mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes äärmiselt ohtlikuks teguviisiks ning seda isegi juhul, kui ei ole lõplikult realiseerunud joobes juhtimisest tulenev oht ja kõrvalised isikud või kaasliiklejad saanud vigastada või teiste isikute vara kahjustada. Vaatamata sellele, et O.H juhtimise tagajärjel ei ole reaalselt saanud keegi kaasliiklejatest kahjustada, oli kohtu arvates potentsiaalne oht nii O.H-le endale kui ka kaasliiklejatele kahtlematult olemas. Võttes arvesse O.H joobe suurust ja tema väliseid tunnuseid juhtimise ajal, tuleb seda ohtu pidada suureks.

Kohus leiab, et õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad samalaadsete kuritegude toimepanijate karistamist üha rangemate karistustega. Kohtu hinnangul ei ole O.H temale varasemalt mõistetud ja tingimisi täitmisele pööramata jäetud karistus est vastavaid järeldusi teinud ja t seega ei ole eelnevad karistus

ed tema käitumisele vajalikku mõju avaldanud.

3.5 Kohus, võttes arvesse eelkäsitletud asjaolusid, leiab, et O.H suhtes ei ole võimalik karistuse eesmärke saavutada rahalise karistusega. O.H arusaama enda tegude tähendusest kohtu hinnangul mõjutada käesoleval juhul vaid vangistus. ja keelatusest suudab

Kohtu hinnangul on kohaseks vangistuse pikkuseks 1 aasta vangistust, mida tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra. Seega jääb lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust. Kohus ei pea võimalikuks jätta O.H-le mõistetavat vangistust tingimuslikult täitmisele pööramata KarS § 74 alusel. Siinkohal tu karistust mõjutavatele gineb kohus O.H

asjaoludele (mida kohus eelnevalt käsitles), aga ennekõike O.H varasema le te

karistustele, mis ei ole täitnud vajalikku eesmärki (muutnud O.H käitumist ja hoiakuid). tingimuslikult Kohus ei pea võimalikuks mõista O.H-le kolmandat korda täitmisele pööramata vangistust , et sellel korral on võimalik , kuna kohtul puudub veendumus

sellise karistuse mõistmisega lõplikult muuta O.H hoiakuid ja käitumist.

Lisaks

väärib kohtu arvates rõhutamist, et mõistetud vangistuse tingimuslikult O.H-le täitmisele pööramata jätmine ei oleks kooskõlas karistuse üldpreventiivsete eesmärkidega.

Kohtu hinnangul on aga põhjendatud asendada mõistetud vangis O.H-le tus üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et kuna vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on viimane abinõu isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks, tuleb anda võimalus kanda O.H-le talle mõistetud karistust vabaduses, st asendades vangistuse üldkasuliku tööga. O.H on andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks. Sellest tulenevalt tuleb O.H-le mõistetud vangistus (8 tunni üldkasuliku tööga. kuud) asendada 240

Kuna O.H-le mõistetav karistus on võimalik asendada üldkasuliku tööga, ei pea kohus põhjendatuks kaalutleda O.H suhtes nn šokivangistuse kohaldamist (nagu on taotlenud prokurör). Sellest tulenevalt ei hinda kohus kriminaalasja materjalide juures olevat O.H ema selgitust ja Sotsiaalkindlustusameti otsust nr 1153907 (tl 38-39).

4. Kohus on seisukohal, et lisaks põhikaristusele on O.H suhtes vajalik kohaldada lisakaristust, s.o juhtimisõiguse äravõtmist 1 aastaks 6 kuuks. KarS § 50 lg 1 p 1 sätestab, et mootor , õhu -

- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib kohus lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks.

Kohus peab oluliseks arvestada, et O.H suhtes on varasemalt korduvalt kohaldatud lisakaristust ja võetud ära juhtimisõigust nii 1 aastaks kui ka 4 kuuks. Kohtu hinnangul on karistuseesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada ka lisakaristust. Liiklusreeglite mittetäitja jaoks on kõige vahetumaks ja otseselt mõju avaldavaks meetmeks vaieldamatult liiklusest eemaldamine. Seega võimaldab juhtimisõiguse äravõtmine ka O.H suhtes paremini saavutada karistuseesmärke. Ühtlasi võimaldab juhtimisõiguse äravõtmine täita karistuse üldpreventiivseid eesmärke, kuna kohtu arvates ei saa õiguskorra kaitsmise huvidega olla kooskõlas olukord, kus isik jätkab liiklusalaste süütegude toimepanemist ning teda liiklusest ei eemaldata (kus isik kujutab endast ohtu teistele). Lisaks vajavad kohtu hinnangul õiguskorra kaitsmise huvid isiku jõulisemat karistamist olukorras, kus isik on üldohtliku liiklusalase süüteo toime pannud mitmendat korda. Sellises olukorras on riiklik sund ühiskonna huvides äärmiselt vajalik vahend üldise turvatunde tagamiseks ja selle kontrolli all hoidmiseks.

Kriminaalmenetluse kulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS 175 g 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu ja kulu kogusummas 304,20 (94,20+210 ).

Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2015.

a) määruse nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 390 eurot. Seega on sundraha suuruseks 585 eurot. Menetluskulud kokku on 889,20 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaits ja taotles menetluskulude tasumise võimaldamist osade kaupa 1 aasta jooksul.

Kohus on seisukohal, et menetluskulude tasumise võimaldamine 1 aasta jooksul on põhjendatud ja vajalik. Siinjuures arvestab kohus, et O.H puudub ametlik töökoht ja seega ka regulaarne sissetulek. - O.H teeb juhutöid ja tema igakuine sissetulek on 300

500 eurot. O.H elab koos 84-aastase igapäevast hooldust vajava emaga. O.H ülalpeetavaid ei ole. Varasemalt väljamõistetud menetluskulud ja määratud rahatrahvid on O.H tasutud. O.H hinnangul on ta suuteline menetluskulud tasuma 1 aasta jooksul. Võttes arvesse menetluskulude suurust ja O.H majanduslikku seisundit, leiab kohus, et O.H-le tuleb anda võimalus tasuda menetluskulud vabatahtlikult. Seega tuleb menetluskulud tasumisele määrata 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust arvates.

Raina Pärn kohtunik