2-13-17723/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

28. detsember 2015. a Tartu

Tsiviilasja number

2-13-17723

Tsiviilasi

A.V.i hagi OÜ Advokaadibüroo Normann ja Partnerid ja

Toomas Alpi vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.V.i määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): A.V. (isikukood: XXXX);

esindaja vandeadvokaat Argo Küünemäe;

Vastustajad:

- OÜ Advokaadibüroo Normann ja Partnerid (registrikood:

10596790); juhatuse liige Margo Normann;

- Toomas Alp (isikukood: XXXX);

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2015. a määrus

ning saata tsiviilasi maakohtule menetluse jätkamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulude jaotuse määrab maakohus lõpplahendiga

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

käesoleva

määruse

ärakirja

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. A.V. (hageja) esitas 19. aprillil 2013. a hagi OÜ Advokaadibüroo Normann ja Partnerid (kostja I)

ja Toomas Alpi (kostja II) vastu kahju hüvitamiseks. Alates 20. maist 2014. a esindab hagejat riigi

õigusabi korras vandeadvokaat Argo Küünemäe.

Maakohus edastas hagejale kohtukutse 27. oktoobril 2015. a kell 10:30 toimuvale kohtuistungile.

Kohtukutses

on

selgitatud

kohtusse

ilmumata

jätmise

võimalikke

tagajärgi

vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 409 ja kohtusse ilmumata jätmisest teatamise kohustust

vastavalt TsMS §-le 345. Hageja on kohtukutse allkirja vastu kätte saanud, kuid kohtusse ei ilmunud

ega ei teavitanud kohut mitteilmumise põhjusest.

27. oktoobri 2015. a eelistungile ilmusid hageja esindaja riigi õigusabi korras ja kostjad. Kostja II

esitas eelistungil taotluse hinnata riigi õigusabi jätkuvuse põhjendatust, kuna hageja majanduslik

olukord on muutunud (tl 92–95). Kostja II esitas kohtule taotluse jätta tulenevalt TsMS §-ist 409 ja

§ 412 lg-st 2 hagi läbi vaatamata, kuna hageja ei ole kohtuistungile ilmunud ega teatanud

mitteilmumise põhjustest. Kostja I toetas kostja II taotlusi.

Hageja esindaja taotles kostja II taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata jätmist, kuna ei

ole teada hageja mitteilmumise põhjus. Kui hageja viibimine istungil on vajalik, siis tuleks asja

arutamine edasi lükata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus jättis 28. oktoobri 2015. a määrusega hagi TsMS § 345; § 409 lg 1 p 1; § 412 lg 2

ja § 423 lg-le 3 alusel läbi vaatamata.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja kohtukutse kätte saanud kuid ei ole kohtu eelistungile

ilmunud ega ole kohut teavitanud mitteilmumise põhjustest. Hageja on suhelnud e-posti ja telefoni

vahendusel teda esindava advokaadiga, millest tulenevalt eeldas maakohus, et hagejal olnuks

võimalus eelistungile mitteilmumisest kohut teavitada telefoni teel või kohtu e-posti aadressil. Kohtu

kontaktandmed nähtuvad hagejale edastatud kohtukutsest. Hageja esindaja vastuväited hagi läbi

vaatamata taotluse rahuldamata jätmiseks on ebapiisavad ja ei anna alust menetluse jätkamiseks. Kui

hageja on kohtule hagi esitanud ning ise asja arutamiseks kohtuse ei ilmu, siis kohtul ei ole võimalik

asja menetleda. Seoses hagi läbi vaatamata jätmisega jättis maakohus riigi õigusabi seaduse (RÕS)

§-st 15 tuleneva hagejale võimaliku riigi õigusabi andmise jätkuvuse lahendamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ning

tsiviilasja maakohtule lahendamiseks tagasi saatmist.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud menetlusnorme ja põhjendamatult jätnud hagi läbi

vaatamata. Dr. A OÜ 20. aprilli 2015. a arstitõendi (tl 107) kohaselt on hagejale määratud raske puue,

ta vajab abi igapäevaste toimingute tegemisel. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 20. aprilli 2015. a

tõendist (tl 106) nähtub, et hagejal on töövõimetuskaotus 100%, tema tervislik seisund välistab

füüsilise töö tegemise, kuna liikumispuude tõttu hageja ei saa kõndida ega seista ilma abivahenditeta

ning suudab pikemaid vahemaid läbida üksnes ratastoolis. Sotsiaalkindlustusameti 4. aprilli 2013. a

otsuse nr 966829 (tl 105) järgi on hageja täieliku töövõimetuse kestuseks viis aastat. Hageja on

liikumispuudega ning ei saa iseseisvalt kohtusse tulla, teda pidi aitama tuttav, kes aga ei tulnud talle

autoga järele. Hagejale ei meenunud, et kohtu telefoninumbrid on kutsel kajastatud.

Esitatud taotluste läbivaatamiseks ei ole hageja isiklik kohalolek hädavajalik. Pooled on esitanud

kohtule oma kirjalikud seisukohad ning tegemist oli eelistungiga. Hageja esindaja märkis eelistungil,

et on võimeline vastama kõikidele kohtu küsimustele ning kirjalikest dokumentidest nähtuvad

vaidluse kõik olulised asjaolud. Eelistungil ei olnud teada, mis põhjusel ei ole hageja eelistungile

ilmunud. Seetõttu oli mõistlik eelistung edasi lükata, kui maakohus leidis, et hageja viibimine

eelistungil on hädavajalik.

VASTUSTAJATE SEISUKOHT

5. Kostja I vaidles määruskaebusele vastu, leides, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt on ebausutav, dokumentaalselt tõendamata

ja ei ole käsitletav TsMS § 345 lg-s 1 ettenähtud mitteilmumise takistuse põhistamisena

määruskaebuses nimetatud kohtuistungile mitteilmumise põhjus. Hageja on korduvalt karistatud isik,

mistõttu väide, et ta ei puutu kokku igapäevaselt kohtuasjadega, ei ole eluliselt usutav. Hageja ei saa

nõuda maakohtu määruse tühistamist, vaid menetluse taastamist TsMS § 412 lg 3 alusel. Seda hageja

ei ole teinud.

6. Kostja II vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata. Vastuse kohaselt ei tõenda tõendid hageja töövõimetuse kohta hageja võimetust

tervislikust seisundist tulenevalt osaleda menetlustoimingus 27. oktoobril 2015. a. Hageja teatas oma

esindajale kohtuistungile mitteilmumise põhjusest alles 3. novembril 2015. a. Määruskaebusest ei

tulene, mis takistas hagejal helistamast oma esindajale ning informeerimast viimast kohtuistungile

ilmumist välistavast takistusest. Hageja on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kandnud

reaalset vangistust, mistõttu on ta kursis kohtupidamise tehniliste küsimustega. Hageja nõuab

hagiavalduses kostjalt raha, mille üleandmise ja vastuvõtmise kohta kirjalikud tõendid puuduvad.

Seetõttu on hageja ainukesena võimeline ja kohustatud kohtule põhjendama, kes, millal ja kui palju

tema arvates kostjale (kostjatele) raha üle andis. Kohtu küsimustele on võimeline vastama üksnes

hageja isiklikult, mistõttu kohustas maakohus hagejat isiklikult eelistungile ilmuma.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2015. a määrus tuleb menetlusnormi

rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3 ja § 667 lg 2 alusel saata tagasi

maakohtule menetluse jätkamiseks. Hageja määruskaebus tuleb rahuldada.

Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus edastanud hagejale kohtukutse, mille hageja on kätte

saanud 22. septembril 2015. a (tl 82, 86–87). Kohtukutses on märgitud kohtusse ilmumata jätmise

võimalikud tagajärjed (TsMS § 409), kohtuistungile ilmumata jätmisest teavitamise kohustus (TsMS

§ 345) ja võimalus asi sisuliselt lahendada ilma poole osavõtuta (TsMS 414 lg 1). Hagejale määratud

esindaja viibis kohtuistungil. Maakohus jättis hageja hagi TsMS § 409 lg 1 p 1 ja § 412 lg 2 alusel

läbivaatamata põhjusel, et hageja ei ilmunud 27. oktoobri 2015. a eelistungile ega teavitanud kohut

kohtuistungile ilmumata jätmise põhjustest.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus jättis põhjendamatult hagi läbi vaatamata. Maakohtu

kohtukutses on märgitud, et juhul, kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, siis

võib kohus TsMS § 409 alusel jätta hagi läbivaatamata; teha hagi õigeksvõtule põhineva otsuse, kui

kostja võtab hagi õigeks; lahendada asja sisuliselt või lükata asja arutamine edasi.

Menetlusosaline

võib

TsMS § 217

lg 1

järgi

menetluses

osaleda

isiklikult

või

tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu. Hageja esindaja on 27. oktoobri 2015 kohtuistungil

osalenud. Õigus kohtus esindada annab TsMS § 222 lg 1 järgi esindajale õiguse teha esindatava nimel

põhimõtteliselt kõiki menetlustoiminguid. Kui kohtu hinnangul on vajalik asja lahendamiseks

tähtsate asjaolude selgitamiseks või vaidluse kompromissiga lõpetamiseks menetlusosalise või tema

seadusliku esindaja isiklik kohalviibimine, võib kohus TsMS § 346 lg 1 esimese lause kohaselt

määruse alusel kohustada menetlusosalist või tema seaduslikku esindajat isiklikult kohtuistungile

ilmuma. Selline isiku kohustamine istungile isiklikult ilmuma peab aga menetlusosalisele olema

üheselt selge ning isikule arusaadav (vt selgituskohustuse suhtes Riigikohtu 20. novembri 2013.

määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-117-13, p. 10). Maakohtu 14. septembri 2015. a (tl 82) kohtukutses ei

kohustanud maakohus hagejat eelistungile isiklikult ilmuma, hagejat esindas 27. oktoobri 2015. a

eelistungil advokaadist esindaja, mistõttu puudus maakohtul õigus jätta hagi TsMS § 409 lg 1 p 1 ja

§ 412 lg 2 alusel läbivaatamata.

TsMS § 412 lg 1 p 2 kohaselt ei jäta kohus hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest

kohtuistungile, kui kohtuistungile ilmumata jäänud hagejat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses

ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid.

8. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et üldjuhul TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel hagiavalduse

läbivaatamata jätmisel on kohaseks õiguskaitsevahendiks menetluse taastamise avalduse esitamine,

mitte määruskaebuse esitamine hagi läbivaatamta jätmise määruse peale.

Riigikohus selgitas 13. märtsi 2007. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-14-07 p-s 9, et TsMS § 412 lg 3

kohaselt võib hageja 14 päeva jooksul alates talle hagi läbivaatamata jätmise määruse

kättetoimetamisest taotleda, et sama kohus menetluse täielikult või osaliselt taastaks. Seega on

hagejal juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel, õigus esitada menetluse

taastamise avaldus, mitte määruskaebus hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale. Määruskaebuse

võib TsMS § 412 lg 5 esimese lause kohaselt esitada menetluse taastamata jätmise määruse peale.

Seega ei saa hagi läbi vaatamata jätmisel TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel kohaldada TsMS § 427, mis

näeb ette määruskaebuse esitamise õiguse hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale muudel juhtudel.

Praeguses vaidluses puudus aga ringkonnakohtu hinnangul seaduslik alus hagi läbivaatamata

jätmiseks hageja istungile mitteilmumise tõttu TsMS § 409 lg 1 p 1 ja § 412 lg 2 alusel. Hageja

esindaja viibis kohtuistungil ning hagejat ei olnud teavitatud TsMS § 346 lg 1 esimese lause järgsest

isikliku kohale ilmumise kohustusest. Maakohus jättis põhjendamatult hagi läbivaatamata ning

maakohtu määrus tuleb menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada, seega puudub õiguslik

alus ka menetluse taastamiseks. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja tagasi maakohtule menetluse

jätkamiseks. Menetlus jätkub esimese astme kohtus seisundis, milles see oli enne hagi läbivaatamata

jätmist.

9. Kuna maakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule menetluse jätkamiseks, jääb

menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke