2-15-7686/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-15-7686

Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2015, Tallinn

Kohtukoosseis Indrek Soots, Ülle Jänes, Gaida Kivinurm Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

AB avaldus võlgnevuse tühistamiseks täiteasjas nr 008/2011/583

Harju Maakohtu 30.06.2015 määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AB määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: AB (isikukood XXXXXXXXXXXX, viibimiskoht Tallinna Vangla, Magasini 35, 10138 Tallinn)

Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon: 1. Jätta Harju Maakohtu 30.06.2015 määrus muutmata. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata. 3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta AB kanda. 4. Vabastada AB määruskaebuse riigilõivu summas 50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. 5. Jätkata AB-le menetlusabi andmist ja anda temale menetlusabi käesoleva määruse tõlkimiseks vene keelde.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

2

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik 1. 20.05.2015 esitas AB (avaldaja) Harju Maakohtule avalduse, milles palus tunnistada kehtetuks Pärnu Maakohtu määruse tsiviilasjas nr 2-11-3884, mis on täitmisel täiteasjas nr 008/2011/583. Avaldaja selgitas, et tal pole kunagi olnud Era Liisingu Inkassoteenused AS- i ees võlakohustusi. Avaldaja palus kohtul tühistada võlgnevus 1965,13 eurot.

Maakohtu määrus ja selle põhjendused 2. Harju Maakohus keeldus 30.06.2015 määrusega avaldust võlgnevuse tühistamiseks täiteasjas nr 008/2011/583 menetlusse võtmast. Maakohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 ning leidis, et avaldusega pole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

3. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on tsiviilasjas nr 2-11-3884 Era Liisingu Inkassoteenused AS esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse AB vastu võlgnevuse saamiseks. Avaldajale toimetati makseettepanek kätte, kuid avaldaja sellele vastust ei esitanud. Seetõttu tegi kohus maksekäsu. Avaldaja määruskaebust kohus ei menetlenud ning keeldumisele esitatud määruskaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus 18.02.2015 määrusega rahuldamata. Eeltoodust nähtub, et avaldaja suhtes on täitmisel kehtiv kohtulahend, millega temalt on välja mõistetud võlgnevus Era Liisingu Inkassoteenused AS-i kasuks. Kohus selgitas, et jõustunud kohtulahendit saab uuesti läbi vaadata üksnes teistmise korras uute asjaolude ilmsikstulekul, kuid avaldaja esiletoodud asjaoludest teistmisalust ei nähtu.

4. Samuti ei nähtu avaldusest asjaolusid, mis võiksid olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks täitemenetluse seadustiku (TMS) §-st 221 lähtuvalt. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-114-13 p-s 12 rõhutanud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei saa väärata jõustunud kohtulahendit, mille toime ei ole suunatud tulevikku. Avaldaja vastuväide, et temal pole kunagi olnud võlgnevust Era Liisingu Inkassoteenused AS-i ees, ei oleks TMS § 221 lg-st 11 tulenevalt lubatav. Seetõttu ei aitaks ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine kaasa avaldaja eesmärgi saavutamisele.

Määruskaebus 5. 08.07.2015 esitas avaldaja maakohtu määruse peale määruskaebuse.

6. Avaldajal ei ole kunagi olnud mistahes kohustusi Era Liising Inkassoteenused AS-i ees. 2007. aastal võttis avaldaja väikelaenu firmast SMS Laen, kuid ei suutnud laenu tähtaegselt tagastada. Isegi kui Era Liising Inkassoteenused AS on mingil moel seotud firmaga SMS Laen, on võlasumma 1965,13 eurot põhjendamatult suur. Riigikohus on SMS laenudega seotud vaidluste lahendamisel olnud arvamusel, et kui laenulepingu kohustused on ebaproportsionaalselt suured, võib see viia tehingu tühiseks tunnistamiseni tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86 lg 1 alusel. Selle kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine.

Edasine menetluse käik

3

7. Harju Maakohus rahuldas 21.08.2015 määrusega avaldaja taotluse menetlusabi saamiseks ja vabastas avaldaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 50 eurot tasumisest ning andis avaldajale menetlusabi määruskaebuse tõlkimiseks.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 9. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel neid ei korda.

10. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus keelduda hagi menetlusse võtmisest, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avalduses esile toodud asjaolude kohaselt on avaldaja eesmärgiks jõustunud kohtulahendiga välja mõistetud võlanõude tühistamine. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et avalduses taotletud eesmärki ei ole avalduses toodud asjaolude alusel võimalik saavutada ning on seega põhjendatult avalduse menetlusse võtmisest keeldunud. Maakohus on esitanud asjakohased selgitused selle kohta, miks avaldaja poolt taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega. Määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaks alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Seetõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

11. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse esitaja kanda.

12. Avaldaja vabastati Harju Maakohtu 21.08.2015 määrusega määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 50 eurot tasumisest. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui avaldaja sai menetlusabi, mõistetakse avalduse rahuldamata jätmisel temalt menetluskulud riigi tuludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades avaldaja majanduslikku seisundit, peab kohus põhjendatuks vabastada ta riigilõivu summas 50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

13. Määruskaebusele lisatud taotlusest nähtub, et avaldaja soovib menetlusabi kohtulahendi tõlkimiseks. Maakohus on andnud avaldaja menetlusabi menetlusdokumentide ja maakohtu määruse tõlkimiseks. TsMS § 184 lg 4 kohaselt eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Seega peab ringkonnakohus põhjendatuks jätkata menetlusabi andmist ja anda avaldajale menetlusabi käesoleva kohtumääruse tõlkimiseks vene keelde. Tõlkimise korraldab kohus.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Ülle Jänes

Gaida Kivinurm