3-15-3183/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-15-3183

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 23.12.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-3183 Haldusasi PVMO-Elektika OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 20.11.2015 otsusele nr 12.2-3/021972-51-1 ning Maksuja Tolliameti kohustamiseks (lahendada uuesti kaebaja 18.11.2015 taotlus ning määrata 12.10.2015 kontrollaktile nr 12.2-3/021972-51 vastulause esitamise tähtaeg, mis arvestab maksukohustuslase õigustega) Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Saata määruse ärakiri koos kaebusega kaebaja esindajatele.

3. Võimalikud menetluskulud jätta kaebaja kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p-i 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 21.12.2015 saabus Tallinna Halduskohtule PVMO-Elektika OÜ (rg-kood: 12362553) kaebus Maksuja Tolliameti 20.11.2015 otsusele nr 12.2-3/021972-51-1 ning Maksuja Tolliameti kohustamiseks (lahendada uuesti kaebaja 18.11.2015 taotlus ning määrata 12.10.2015 kontrollaktile nr 12.2-3/021972-51 vastulause esitamise tähtaeg, mis arvestab maksukohustuslase õigustega)

KOHTU SEISUKOHT

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-i 8 kohaselt kontrollib kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

3-15-3183

3. HKMS § 37 lg 2 p 1 kohaselt võib kohtule esitatava kaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist ning p 6 kohaselt haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg-le 1 on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. HMS § 106 lg 1 järgi on toiminguks haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et toimingule kohalduvad sätted ei kohaldu menetlustoimingutele. Menetlustoiminguteks on kõik protseduurilised eeltoimingud haldusaktide andmisel ehk toimingud, mis pole haldusmenetluse lõpptulemuseks. Menetlustoimingud on suunatud mõne muu toimingu või otsustuse ettevalmistamisele.

4. Kohtule esitatud kaebuses on kaebaja soovinud vaidlustada Maksuja Tolliameti (MTA) 20.11.2015 otsuse nr 12.2-3/021972-53-1 resolutsiooni punkti 1, millega pikendati eriarvamuse esitamise tähtaega kuni 01.12.2015.

5. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole haldusaktiga, vaid menetlustoiminguga, mis on üksnes vormistatud otsusena. Kohus rõhutab, et üksnes dokumendi vormist ei saa järeldada dokumendi olemust. Samuti ei saa seda tuletada haldusorgani enda hinnangust. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole tegemist haldusaktiga, ei ole võimalik nõuda ka selle tühistamist. Selliseid aluseid, mis õigustaks menetlustoimingu eraldi vaidlustamist, kaebusest ei ilmne.

6. Kohus selgitab, et menetlustoimingu osas saaks küll nõuda selle õigusvastasuse tuvastamist, kuid ilma haldusakti või lõplikku toimingut vaidlustamata saab seda teha üksnes juhul, kui menetlustoiming rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise (HKMS § 45 lg 3). Seega välistab HKMS §

45 lg 3 maksuotsuse andmisele eelnenud toimingute eraldi vaidlustamise.

7. Käesoleval juhul oli tegemist eriarvamuse esitamise tähtaja korduva pikendamisega. MTA on vaidlustatud otsuses juba teistkordselt pikendanud eriarvamuse esitamise tähtaega ning kaebaja on esitanud ka väidetavalt „formaalse“ vastuväite kontrollaktile. Kohtu hinnangul oli tegemist täiendava võimalusega olla ära kuulatud. Täiendava tähtaja andmine ei piira kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Kohtu hinnangul ei saa praeguses etapis ka tõsikindlalt väita, et võimalik maksuotsus igal juhul kaebaja õigusi rikuks. Kohus selgitab, et MTA-l on uurimispõhimõttest tulenev kohustus arvestada maksumenetluses kogutud tõendeid kogumis (MKS § 11 lg 1). Üksnes asjaolu, et MTA on kaebajale andnud eriarvamuse esitamiseks täiendava tähtaja, kuid see on lühem kaebaja soovitust, ei anna alust pidada seda selliseks menetlustoiminguks, mille õigusvastasus tooks vältimatult kaasa maksumenetluses antava haldusakti õigusvastasuse.

8. Täiendavalt selgitab kohus, et HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Ka käesoleval juhul on kaebajal võimalik oma õigusi kaitsta tõhusama vahendiga, s.t lõpliku haldusakti tühistamise nõudega. Kuivõrd ka tuvastamiskaebuse esitamine oleks praeguses olukorras lubamatu, ei ole ka kaebuse käiguta jätmine põhjendatud.

9. Kohtu hinnangul ei ole ka kaebaja esitatud kohustamisnõue lubatav. Kohustamiskaebuse lubatavuse hindamisel peab lähtuma sellest, kas haldusorganil on pädevus sellise toimingu sooritamiseks, mida kohustamiskaebusega nõutakse. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1

3-15-3183

kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Maksuja Tolliamet on kaebaja taotluse lahendanud ning andnud talle täiendava tähtaja eriarvamuse koostamiseks. Sellise tähtaja pikendamise näol on tegemist kaalutlusotsusega ning kohus ei saa haldusorganile ette kirjutada, kui pikk selline tähtaeg peab olema. Hinnangu selle kohta, kas haldusorgani menetlustoimingud on olnud õiguspärased, saab kohus anda lõpliku haldusakti peale esitatud kaebuses.

10. Eeltoodud põhjendusi arvestades ning HKMS § 121 lg 2 p-le 1 tuginedes tagastab kohus kaebuse.

11. HKMS § 104 lg 5 p-i 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel, mistõttu ei kuulu tasutud riigilõiv tagastamisele. Võimalikud menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda.

12. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohtusse pöördumisel tuleb arvestada seaduses sätestatud korda, sh tähtaegu.

Karin Kalmiste kohtunik