2-15-17601/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2015, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-17601 Tsiviilasi

K. H.i ja G.-L. H.i hagi J. H.i vastu elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja 1: G.-L. H. (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja 2: K. H. (isikukood xxxxxxxxxxx) Hagejate seaduslik esindaja: M. H. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx x-x, xxxxx xxxxxx, xxxxx xxxxxxx) Kostja: J. H. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxx x-x, xxxxx xxxxxx, xxxxx xxxxxxx) RESOLUTSIOON

1. Keelduda K. H.i ja G.-L. H.i (seaduslik esindaja M. H.) hagi J. H. vastu elatise väljamõistmiseks menetlusse võtmast ja tagastada esitajale. Kuna avaldus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis kohus avaldust reaalselt tagasi ei saada.

2. Menetluskulud jäävad hagejate kanda. Jätta menetluskulude suurus kindlas määramata ja menetluskulud hagejatelt välja mõistmata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. AVALDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. 22.11.2015 esitas M. H. oma alaealiste laste K. H.i ja G.-L. H.i nimel Pärnu Maakohtule hagiavalduse J. H.i vastu elatise väljamõistmiseks summas 200 eurot kuus kummalegi lapsele tagasiulatuvalt alates jaanuarist 2015. Hagiavalduses esinevate puuduste tõttu jättis Pärnu Maakohus 24.11.2015 määrusega hagiavalduse käiguta.

2. 24.11.2015 esitas M. H. puuduste kõrvaldamiseks täiendatud avalduse, milles taotles elatise väljamõistmist kehtestatud miinimummääras. Lisaks märkis M. H., et hetkel elavad koos kõik menetlusosalised, kuid alates 2016.a jaanuarikuust kolib J. H. välja ning siis jäävad kõik maksed M. H.i kanda. M. H. soovib saada endale ja lastele kindlustunnet, et ei tekiks olukorda, kus J. H. neid ei toeta.

3. Perekonnaseaduse (PKS) § 75 lg 1 kohaselt kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt õigustatud isiku nõudel välja elatise. TsMS § 363 lg 1 p 3 kohaselt tuleb hagiavalduses nimetada ja kohtule esitada tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid,

Tsiviilasi nr 2-15-17601

viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Esitatud hagiavaldusest ega täiendavast avaldusest ei nähtu, et kostja ei täida oma ülalpidamiskohustust, pigem vastupidi. Kohus selgitas 24.11.2015 kohtumääruses, et lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks saab üldjuhul pidada tasu korteriühistu osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas. Samuti on Riigikohus mitmes lahendis märkinud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Kinnistusraamatu andmetel kuulub M. H.ile ja J. H.ile ühisomandina korteriomand xxxxx xxxxxx, xxxxxxxxx x-x, mis on märgitud kõigi menetlusosaliste elukohaks. Seega praegusel juhul, kus lapsed elavad mõlemale vanemale kuuluvas eluruumis, täidab kostja vähemalt osaliselt ülalpidamiskohustust sellega, et on lastele võimaldanud eluruumi.

4. TsMS § 371 lg 2 p 1 kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui kohaselt hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hagiavalduses ega täiendavast avalduses toodud faktilisest asjaoludest ei ilmne, et kostja on rikkunud oma ülalpidamiskohustust. Hagiavaldusest ei nähtu ka asjaolusid, mis annaks aluse arvata, et kostja hakkab laste ülalpidamiskohustust rikkuma tulevikus. Kohus leiab, et hagi on esitatud ennatlikult ning keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast.

5. TsMS § 372 lg 4 kohaselt kohus märgib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses menetlusse võtmisest keeldumise põhjuse. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Sellisel juhul loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetlusse. Kuna selles asjas on hagiavaldus esitatud kohtule elektrooniliselt, siis kohus füüsiliselt dokumente hagejate esindajale tagasi ei saada.

6. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus jätab hagi menetlusse võtmata, jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt hagejate kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid, mida hagejatelt välja mõista, ei ole asjas tekkinud. Hagejate kanda jäävateks kuludeks on nende enda võimalikud kulud, mistõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra ja hagejatelt kulusid välja ei mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp kohtunik