1-15-9965/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-9965 Kohtukoosseis Andres Parmas, ja Urmas Reinola Ivi Kesküla Kriminaalasi I.D p 9 süüdistus KarS § 199 lg 2 ja § 25 lg 2

järgi Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu novembri 2015. a otsus, . lühimenetluses (kiirmenetluse sätete järgi)

Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Süüdistatav

I.D (ik: XXX), Eesti Vabariigi

kodanik, XXXXXXXXX , korduvalt , ei tööta, varem

kriminaalkorras karistatud, elukoht XXXX XX-XX XXXXXXX Prokurör Abip Katrin Tron rokurör Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi I.D vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I.D-le esitati süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema isikuna, kes on toime pannud süstemaat , üritas ilisi vargusi

24. novembril 2015 Tallinnas XXXX XXXXXXX asuvas

XXXXXXXX kaupluses w Cognac V.S.O.P varastada ühe pudeli konjakit Meuko maksumusega 44,95 eurot ja ühe pudeli konjakit Larsen V.S.O.P maksumusega 39,90 eurot, kokku 84,85 euro väärtuses. Kuritegu jäi lõpule , kuna pärast kassa läbimist viimata

pidas

kaupluse turvatöötaja kinni. Kuna kaup ei olnud rikutud, siis tagastati see I.D kauplusele..

2. Harju Maakohtu 26. novembri I.D talle esitatud 2015. a otsusega mõisteti süüdistustes süüdi ning talle mõisteti KrMS § 238 lg 2 alusel karistuseks 7 kuud vangistust. vähendati karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 4 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti I.D november 2015. kinnipidamise päev, s.o 24.

Tõkendina kohaldatud vahistamine jäeti kuni kohtuotsuse jõustumise või karistusaja täitumiseni muutmata. Maakohus mõistis ositi 12 kuu jooksul välja I.D-lt menetluskulud (sundraha kaitsjatasu). ja

2.1. Maakohus leidis, et I.D-le

esitatud süüdistus on kõigis episoodides tõendatud ning tema tegevuses esineb nii objektiivne kui ka subjektiivne koosseis. süüks arvatud tegude Tema käitumises puuduvad õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud.

2.2. Karistuse osas leidis maakohus, et I.D alla keskmise süü vargustes on

suurusega. T a Maakohus leidis, et em süüd vähendab see, et ta kahetseb kordasaadetut. I.D isikut iseloomustavad andmed (korduv varasem karistatus süü suurus ja tema varguste eest, sissetuleku puudumine) kui vangistuse. ei võimalda mõista talle muud karistust

Rahalise karistuse välistab juba süüdistataval sissetulekute puudumine. Kohus välistas ka karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise ning üldkasuliku tööga asendamise võimalused, sest kohtu hinnangul põhjal on alust arvata, I.D varasemate kuritegude et ta ei suuda vabadusse jäädes loobuda süütegude jätkuvast toimepanekust. Maakohus märkis, et ei ole veendunud, et I.D-le amata mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pöör jätmisel või asendamisel üldkasuliku tööga on võimalik tagada karistuse eesmärkide saavutamist. Isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega. Arutatavas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine. elleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes S üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused. Kuigi üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused on I.D puhul olemas, kuid selle materiaalsed eeldused puuduvad. I.D näol on tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga, keda mõistetud varasemad karistused ei ole mõjutanud süütegude toimepanemisest hoiduma. Arvestades I.D isikut ning asjaolu, et ta on oma käitumisega ilmekalt näidanud, et ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, tuleb teda karistada reaalse vangistusega.

3.

Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud kar asendada talle mõistetud vangistus üldkasuliku istuse osas ja palub

tööga. Apellant märgib ta on töövõimeline ja seetõttu taotlebki vangistuse asendamist

, et üldkasulik töö u ga.

RINGKONNAKOHTU ELDUSED PÕHJENDUS JA JÄR

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooni ga ga,

leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

5. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks s Riigikohus on aab lugeda

apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1- -11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

6. Kriminaalkolleegium leiab, et I.D apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.

7. Apellatsioonis esitatud taotlus karistuse asendamiseks on perspektiivitu. I.D-le varguse eest

. Maakohus on mõistetud karistus jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra m motiveerinud. Karistus ei ole õistetavat karistust, samuti selle asendamata jätmist põhjalikult vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. I.D on kriminaalkorras süstemaatiliste varguste toimepanemise eest ka varem karistatud. Karistuse raskus on proportsioonis ma te süüga, tatud on tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti arves kohtu poolt tuvastamist

leidnud raskendavaid ja kergendavaid asjaolu d. süüd si Ka karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise ja selle üldkasuliku tööga asendamata jätmise puhul on kohus arvestanud kõigi asjakohaste nõuetega ning jõudnud põhjendatud järeldusele sellest, et mõistetud vangistus tuleb ka reaalselt ära kanda.

8. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alus § jätab el ja juhindudes KrMS 326 lg-st 3

kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.