2-15-12183/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg

22. detsember 2015.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-12183 Tsiviilasi Tsiviilasja hind XXX hagi XXX vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes 5255 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik Hageja XXX(isikukood XXX, aadress XXX); Hageja seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX, aadress XXX, e-post XXX); Kostja XXX(isikukood XXX, aadress XXX).

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tuvastada, et XXX(isikukood XXX) on XXX(isikukood XXX) isa.

3. Kanda rahvastikuregistrisse XXX isana XXX.

4. Välja mõista XXX’lt igakuine elatis tütar XXX’ele tema ülalpidamiseks suuruses, mis võrdub poolega Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (hetkel 195 eurot) alates 15.08.2015.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

5. Elatis tuleb kanda iga kuu jooksva kuu eest ette XXXarvelduskontole nr XXXXXXXXX, märkides selgitusse „XXX elatisraha“.

6. XXX (isikukood XXX) on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks.

7. Välja mõista XXX’lt menetluskulude, so DNA-ekspertiisi tasu, katteks 171 eurot. See rahaline kohustus tuleb täita 6 kuu jooksul lahendi jõustumisest vastavalt käesoleva otsuse lisas olevale makseinfole. Selle nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

8. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma lahendis ettenähtud tähtaja jooksul. Lahendi võib sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud lahendis ettenähtud tähtaja jooksul (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 179 lg 4, 5, 6).

Kohtukulude jaotus Jätta kohtukulud täies ulatuses kostja, XXX, kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja taotleb tuvastada, et XXX tütre XXX isaks on XXX. XXXon sündinud 28.02.2014.a ja põlvneb XXXst. Kostja veetis peale lapse sündi temaga aega ning teab, et ta on lapse isa. Hageja seaduslik esindaja on korduvalt pakkunud kostjale võimalust võtta isadus vabatahtlikult omaks ja/või tuvastada isadus DNA testi tehes, kuid kostja on sellest keeldunud. Hageja elab koos emaga ning on tema täielikul ülalpidamisel. Kostja hageja ülalpidamisel ei ole osalenud. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni suuruses, mis võrdub poolega Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Kostja vastuväited Kostja ei ole kohtule oma kirjalikku vastust esitanud. 10.12.2015.a teatas kostja telefoni teel kohtule, et tal ei ole raha elatise maksmiseks.

Kohtu põhjendused ja järeldus XXX on sündinud 28.02.2014.a, sünd registreeritud 04.03.2014.a Tallinna Perekonnaseisuametis (tlk 55). Registrisse on kantud lapse emana XXX, kanne isa kohta puudub.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis on teostatud DNA ekspertiis. 12.12.2014.a koostatud ekspertiisiaktis nr XXX antud eksperdi arvamuse kohaselt DNA analüüsi tulemuste alusel XXX bioloogiline isadus XXX suhtes ei ole välistatud. Uuringute tulemusena tõenäosus, et XXX on XXX bioloogiline isa, on 99,9999989%.

Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

Kohus leiab, et eeltoodud uuringu tulemus on piisavaks tõendiks, mis võimaldab pidada XXX XXX isaks.

Käesolevalt on vanematel oma tütre suhtes ühine hooldusõigus.

PKS § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Hageja soovib elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest summas, mis alati vastaks seaduses sätestatud miinimumelatise summale.

Riigikohus on asunud seisukohale, et kohtus isast põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele elatis välja mõista alates hagi esitamisest (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend 3-2-1-36-08).

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Elatis tuleb välja mõista hageja taotletud suuruses ja alates kohtusse hagiavalduse esitamisest, s.o 15.08.2015.a.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 11 alusel tuleb kostja kanda jätta menetluskulud.

Hagejale anti Harju Maakohtu 12.10.2015.a määrusega menetlusabi ja vabastati ta täielikult põlvnemise tuvastamiseks tehtava DNA-ekspertiisi kulude tasumisest. Kohus määras asjas DNA- ekspertiisi, mis viidi läbi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis ja ekspertiisi maksumus kokku oli 171 eurot. Nimetatud summa kostjalt riigituludesse välja mõista.

TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Tuginedes eelöeldule tuleb DNA- ekspertiisi kulud, mille tasumisest hageja oli vabastatud, välja mõista kostjalt riigituludesse.

Vastavalt TsMS § 179 lg 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 179 lg 9 tuleb nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik