1-13-2095/103 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

Kriminaalasi nr 1-13-2095

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. detsember 2015, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-2095 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Svetlana Hamaza Prokurör Enn Pustak Kohtuasi Viru Vangla materjalid

P.N i suhtes karistusjärgse - käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu P.N, isikukood , Eesti Vabariigi XXX kodanik, elukoht xxxx, põhiharidus, rahvastikuregistrijärgne vabanemisjärgne elukoht puudub

Kar .01.2016 istuse kandmise algus 30.01.2012 ja lõpp 30

Kaitsja

RESOLUTSIOON v.-adv. abi Silver Reinsaar KarS § 871 lg 1, 2 ja 3 alusel kohaldada P. ’i suhtes karistusjärgset N käitumiskontrolli tähtajaga 12 (kaksteist) kuud.

Kohustada P. karistusjärgse käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 N p 1-

6 sätestatud kontrollnõudeid: - otsima endale elukoha hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul peale karistuse kandmise lõppu ja viivitamatult teatama elukoha leidmisest vastava piirkonna kriminaalhooldusosakonnale; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

2 - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada P. karistusjärgse käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 N p 2,21,4,7,8 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - otsima endale töökoha või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 3 Eesti (kolme) nädala jooksul peale vabanemist; - mitte viibima paikades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid ega suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba taotlemata, v.a lähisugulased; - osalema sotsiaalprogrammis.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo CLARUS (asukoht Parda 12 , s.h on , 10152 Tallinn) kasuks 120 (ükssada kakskümmend eurot käibemaks 20%, s.o 20 poolt määratud korras eurot) eurot v.-adv. abi Silver Reinsaare süüdimõistetu P. i kaitsjana osutatud õigusabi eest. N-

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista P. ilt N- menetluskuluna kaitsjatasu 120 (ükssada kakskümmend) eurot riigituludesse v.-adv. abi Silver Reinsaare poolt osutatud õigusabi eest.

P. tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arvelduskontole N SEB Pangas nr EE891010220034796011 või Swedbankis nr EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 25.11.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava suhtes P.N ikaristusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

P.N kannab käesoleval ajal karistust Viru Maakohtu 08.03.2013 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4,5,7 – 25 lg 2 jä

rgi ning talle mõisteti karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati P.N i - karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 09.02.2011 10.02.2011, s.o kokku 2 (kaks) – päeva ja lõplikult kuulub P.N kandmisele 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa)

3 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust Viru Maakohtu 25.09.2012 otsusega mõistetud karistus 4 (neli) aastat vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõisteti P.N ile 4 (neli) aastat vangistust. P.N i karistuse - - algus on 30.01.2012.

P.N on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Varasemalt on isik pannud toime röövimisi, varguseid ning avaliku korra rikkumise vägivalda kasutades. panemine näitab seda, et oht ühiskonnas Erinevat liiki kuritegude toime on suurem, kuna P.N ga kohta. ei vali kuritegude toimepanemisel liiki, aega e Viimase kuriteo pani isik toime katseajal. P.N-i käitumist ja kuritegusid iseloomustab grupiviisilisus ning vägivallaga ähvardamine. Kuritegude soodusteguriks on kindla igakuise sissetuleku puudumine, puudulik majanduslik toimetulekuoskus, mõnuainete kuritarvitamine ning mõjutatavus kriminaalse tutvusri panemise eesmärgiks ngkonna poolt. Kuritegude toime on saada majanduslikku kasu. Vangistuses olles on kinnipeetav sotsiaalprogrammid läbinud Sotsiaalsete oskuste treening ja EQUIP, osalenud , omandanud MTÜ Corrigo tugigrupi töös riigikeele A2- -taseme ni koristajana, ja seejärel B1 ng olnud hõivatud tööga vanglas köögitöölisena aga ka tootmistööl. 25.08.2014 paigutati isik edasise karistuse kandmiseks Viru Vangla avavanglaosakonda, kus ta 02.09.2014 alustas -Virumaa õpinguid Ida Kuts

ehariduskeskuses mäetöö erialal, töötades samal ajal majandustööl koristajana. 27.02.2015 paigutati kinnipeetav avavanglaosakonnast tagasi Viru Vangla kinnisesse osakonda seoses distsipliinirikkumise toimepanemisega ( . süütamisvahendi omamine) Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus (kartser, 5 ööpäeva, süütamisvahendi valdamise eest).

Rahvastikuregistri andmetel on isiku elukohaks xxxx, kus asub isa korter, mis on kõigi mugavustega ja korralikult sisustatud. Isiku sõnul ei lähe ta mingil juhul oma isa juurde elama. P.N stist lahkuda ja minna Soome. Kinnipeetav soovib vabanemisjärgselt Ee omandas põhihariduse Kohtla Järve Ühisgümnaasiumis, alustades seejärel õpinguid Ida - - Virumaa Kutsehariduskeskuses, kus alguses õppis keevitajaks, siis ehitust ja seejärel elektrikuks. Kõik erialaõpingud jäid vatel põhjustel

erine pooleli. Viibides Viru Vangla avavanglaosakonnas, alustas isik uuesti Ida-Virumaa KHK-s õpinguid mäetöö erialal, mis jäid aga samuti pooleli, kuna isik paigutati seoses distsipliinirikkumise toimepanemisega tagasi kinnisesse vanglasse. Madal haridu isi stase on riskiks tööturul, kuna ku konkurentsivõime on madal. P.N sooritas kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil ja võlgade tasumiseks. Vabanemisel eriala, tööoskused ning kindel töökoht puudub. Isiku majandusliku toimetuleku oskus on kasin. Vabanemisel on isikut olnud nõus toetama majanduslikult isa G B. Kinnipeetav omab Täitise andmetel tasumata nõudeid umbes 9000 euro väärtuses, mille täitmine ei ole kindel.

Varasemate andmete kohaselt on kinnipeetava B, vennad A B ja I B, kellest lähedasteks isa G viimane on kriminaalkorras karistatud. Pereliikmete omavaheliste suhete kohta on vanglal andmed puudulikud, kuna kinnipeetav ei ole avaldanud, millised suhted tal isaga on, ka kodukülastust ei ole teostatud, kuna isik ei soovi minna elama isa juurde. Isa kokkusaamistel ei käi, rahaliselt toetab minimaalselt, kü isaga telefoni teel. ll aga suhtleb P.N Kinnipeetav ta omab kriminaalset tutvusringkonda sõprade näol, kuid väidetavalt enam nendega ei suhtle. Isiku s Isikul on enine elustiil on olnud riskiv, hoolimatu ja teisi ärakasutav. diagnoositud alkoholi . P.N sõltuvus on kuritarvitanud alkohoolseid jooke ning pannud toime, alkoholijoobes olles kuritegusid. Alkoholijoobes olles on isik käitunud ka vägivaldselt. Isik ise pisendab antud probleemi tõsidust. Narkootikumide tarvitamist alustas

4 kinnipeetav 16-aastaselt, tarvitades amfetamiini, heroiini, ecstasyt ja kanepit. Diagnoositud on sõltuvus amfetamiinist ja kanepist. Vahetult enne vangistust isik enda sõnul narkootikume ei tarvitanud. Kinnipeetav o uses olles. Seoses n läbinud sõltuvusrehabilitatsiooni faasi vangist varasema tarvitamisega on risk uuesti tarvitamata hakata kõrge, kuigi praegu väidab isik, et tal mingisugust sõltuvust ei ole. ei ole diagnoositud füüsilist puuet, vaimset alaarengut või Isikul

psüühikahäiret, mis nõuaks eritingimusi või erikohtlemist. Kuriteod ei ole seotud tervisliku seisundiga. Kinnipeetav on kasutanud

vägivalda või vägivallaga ähvardamist oma eesmärkide

saavut puudub kindlustunne, et amiseks, mistõttu ta suudab vabaduses seaduskuulekalt hakkama saada. Vaenulikke hoiakuid kinnipeetav ei väljenda ja kriminaalset käitumist normiks ei pea, kuid siiani on ta oma käitumisega vastupidist näidanud. Kuritegelikule teele asus isik juba noorukieas ning sel ajal kujunenud väärtushinnangud ja ellusuhtumine on mõjutanud ka senist kuritegelikku käitumist. Praegu väidab isik, et kuna on saanud vanemaks, siis suhtub oma ellu vastutustundega ning on motiveeritud elama seaduskuulekalt. Kuna isik on olnud süstemaatiline normide rikkuja ühiskonnas, siis puudub kindlustunne, et ta on motive ond eritud kuritegelikust käitumisest loobuma. Isiku poolt on ohustatud ühisk tervikuna, nii juriidilised kui ka eraisikud. Oht seisneb kehavigastuste tekitamises, kui isik on alkoholijoobes ja tekib konfliktsituatsioon. Oht seisneb vara omastamise käigus võimalike tervisekahjustuste tekitamises ning vägivalla kasutamises. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem, tarvitanud alkoholi või narkootilisi aineid või on soov neid hankida, kui isik on kuid selleks puud ne ka siis, kui uvad materiaalsed vahendid. Ohu ilmnemine on tõenäoli kellegagi tekib konfliktsituatsioon. Soodusteguriks on alkoholi või narkootikumide kasutamine. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 86%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 59%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, kuigi kinnipeetav seda ise ei soovi. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava P.N i s kohaldada pärast - uhtes karistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli, teeb vangla ettepaneku kohaldada käitumiskontroll tähtajaga 1 (üks) aasta ning kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p 2,2

1,4,7,8 sätestatud kohustusi.

Kriminaalhooldaja oma a , et rvamuses märgib P.N on vallaline, ülalpeetavaid tal ei ole. Ema on surnud. Varasema informatsiooni põhjal on lähedastest veel isa elukaaslane L K. Kuna kinnipeetav mist ning ei soovi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist peale vabane ei ole avaldanud oma vabanemisjärgset elukohta Eestis, vaid soovib hoopis Eestist lahkuda ja asuda elama Soome, siis on alust kahelda, kas ta oleks üldse motiveeritud täitma temale käitumiskontrolliga kaasneva katseaja nõudeid ja kohustusi. vad süüteod viitavad Kordu riskivale ja hoolimatule elustiilile ning impulsiivsele käitumisele, korrarikkumisi on isik jätkanud isegi vangistuses olles, isikul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis seab kahtluse alla võimekuse ja motivatsiooni tingimusteta alluda karistusjärgse käitumiskontrolli nõuetele

vabastamise korral. P.N-i puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga isikuga, kuna ta ei soovi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik ohtlikkust ühiskonnas

tema alandada. Kui kohus peab võimalikuks P.N i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli - kohaldamist, siis oleks kriminaalhooldaja hinnangul otstarbekas pärast karistuse ärakandmist kohaldada tema suhtes käitumiskontroll tähtajaga 1 (üks) aasta ning kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustusi.

P.N kinnitas kohtuistungil, et ta ei ole nõus sellega, et tema suhtes kohaldatakse pärast karistuse kandmist käitumiskontrolli, sest kriminaalhooldaja võib keelata tal Soome

sõita. Kinnipeetava väi ning on nõus võtma ta enda juurde ja tel elab tema vanem vend A xxxx

5 aitama teda. Vend töötab ehitusel ja tahab võtta teda endale abiliseks. Ta on varem töötanud abitöölisena. P.N avaldas, et Eestis on tema tuttavad kõik kriminaalse taustaga. Tal ei ole siin töökohta ja ta ei suuda siin normaalselt edasi elada.

Abiprokurör Enn Pustak leidis kohtuistungil, et P.N i suhtes on võimalik kohaldada - karistusjärgset käitumi P.N on karistatud Viru Maakohtu Jõhvi skontrolli. kohtumaja 08.03.2013 otsusega vangistusega 5 kuud 28 päeva. Mõistetud karistus liideti KarS § 65 lg 1 alusel Viru Maakohtu 25.09.2012 otsusega mõistetud karistusega 4 (neli) aastat vangistust ning kergem karistus loeti kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõisteti P.N ile 4 (neli) aastat vangistust. Tulenevalt KarS § 87 - 1 lg 2 ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine KarS § 871 vat karistust, lg 1 p 2 sätestatud eelne kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisu tunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega. Viru Maakohtu 25.09.2012 otsusest nähtub, et P.N tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mille koosseisuliseks tunnuseks on vägivald ja karistuseks mõisteti selle teo eest 4 aastat. Karistusregistri õiendist nähtub, et P.N on kriminaalkorras karistatud 5 korral, 2 varasemat karistust on arhiveeritud. P.N on kriminaalkorras karistatud 5 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Käesolevat karistust kannab KarS § 199 lg 2 p 4, 5 ja p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Varasemalt on pannud toime röövimisi, varguseid ning avaliku korra rikkumise vägivalda kasutades. Erinevat liiki kuritegude toimepanemine näitab seda, et oht ühiskonnas on suurem, kuna P.N ei vali kuritegude toimepanemisel liiki, aega ega kohta. Viimase kuriteo pani toime katseajal. P.N-i käitumist ja kuritegusid iseloomustab grupiviisilisus ning vägivallaga ähvardamine. Kuritegude soodusteguriks on kindla igakuise sissetuleku puudumine, puudulik majanduslik toimetuleku ngkonn oskus, mõnuainete kuritarvitamine ning mõjutatavus kriminaalse tutvusri a poolt. Kuritegude toime Viru Vangla ei panemise eesmärgiks on saada majanduslikku kasu. toetanud P.N i tingimisi enne tähtaega vabastamist seose -

s korduva kuriteo toimepanemise

toime pannud kõrge tõenäosusega. Karistuse kandmise ajal on ta distsiplinaarrikkumise. P.N i allutamine karistusjärgsele käitumiskontrollile võib - aidata kaasa tema taasühiskonnastamisele, sest vangla esitatud materjalidest nähtub, et ta ei suuda iseseisvalt materiaalselt hakkama saada ja seetõttu paneb toime kuritegusid. Allutamisel käitumiskontrollile saaks P.N tuge kriminaalhooldajalt, kes aitaks tal kohaneda vabaduses olles. Prokurör teeb ettepaneku määrata P.N i karistusjärgse - käitumiskontrolli tähtajaks 2 aastat. Kontrollnõueteks teeb prokurör ettepaneku määrata KarS

§ 75 lg 1 nimetatud nõuded ning täiendavate nõuetena lg 2 nimetatud nõuetest: mitte tarvitama alkoholi (p 2) ja mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid (p 21); asuma tööle või võtma end arvele Eesti Töötukassas vabanemisest 2 nädala jooksul( p 4); osalema kriminaalhooldusametniku poolt pakutavas sotsiaalprogrammis, mis maandab riske sõltuvusainete tarvitamises ning agressiivses käitumises. P.N Kui kuritahtlikult rikub , v 331 talle pandud kontrollnõudeid õidakse teda vastavalt KarS § 4 karistada rahalise karistuse või vangistusega kuni 1 aasta.

Kaitsja leidis kohtuistungil, et alust P.N i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli - kohaldamiseks ei ole. Vangla materjal on oletuslik. Sellest, et isikut on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, ei saa teha järeldust, et tema tutvusringkonnas on vaid kriminaalkorras karistatud isikud. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks peavad olema kaalukad argumendid. Isik on vangistuses töötanud köögitöölisena ja majandustöödel, läbinud sotsiaalprogramme. Isik on saanud vangistuses tunduvalt vanemaks, on muutunud selle ajaga täiskasvanulikumaks. Vangistuses viibitud aastate jooksul ei ole isik kokku puutunud alkoholi ega narkootikumidega, mistõttu sellest tulenevad riskid on suhteliselt

6 väikesed. Isik soovib minna Soome ehitusele tööle. Seal toetab teda vend, pakkudes talle ehitusel tööd abitöölisena. Eestis isikul töökoht puudub. Kaitsja arvates töötamine Soomes suudab isikut paremini hoida eemal uute kuritegude toimepanemisest kui aeg-ajalt kriminaalhooldaja külastamine Eestis. Kokkuvõtvalt leidis kaitsja, et P.N i puhul - puuduvad kaalukad argumendid karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui: -

1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2)

teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

KarS § 871

lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

KarS § 871 lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kaksteist kuud kuni kolm aastat.

KarS § 871 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ja kaitsja, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine süüdimõistetu P.N isuhtes on põhjendatud ja seda vaatamata sellele, et isikul puudub vabanemisel alaline elukoht Eestis, kuivõrd elukoha puudumisel KarS § 871 kohaldamata jätmine oleks vastuolus nimetatud sätte mõttega, mis seisneb eelkõige uute kuritegude ärahoidmises ja ühiskonna turvalisuse tagamises. puuduvad dokumentaalsed tõendid selle kohta, et Kohtul P.N on võimalik vabanemisjärgselt elama asuda oma venna A B juurde xxxx, samuti puuduvad tõendid selle kohta, et talle garanteeritakse seal töö. P.N i puhul on -

täidetud nii karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. P.N kannab käesoleval ajal lisaks Viru Maakohtu 08.03.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,5,7 – 25 lg 2 järgi mõistetud karistusele, ka Viru Maakohtu 25.09.2012

otsusega KarS § 200 lg 2 p 4,7,8,10 järgi (kokku 5 kuriteoepisoodi), s.o esimese raskusastme varavastase kuriteo eest mõistetud 4 aastast vangistust. Kinnipeetava karistuse kandmise lõpp

saabub eelduslikult 30.01.2016. P.N on 5 kehtivat kriminaalkaristust, millised on mõistetud erinevat liiki kuritegude toimepanemise eest. Reaalset vanglakaristust kannab kinnipeetav kolmandat korda. Isik ei vali kuritegude toimepanemise liiki, aega ega kohta, mis suurendab tema ohtlikkust ühiskonnas. Kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvusprobleemid, majanduslikud raskused ning mõjutatavus (kuriteod on toime pandud grupi poolt). on diagnoositud alkoholija P.N narkosõltuvus, mis kahtlemata on

7 uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus (kartser, 5 ööpäeva, süütamisvahendi valdamise eest), mistõttu ta paigutati 27.02.2015 Viru Vangla avavanglaosakonnast tagasi kinnisesse osakonda. vabanedes P.N puudub garanteeritud töökoht Eestis, muti eriala, aga ka tööoskused, mis võib raskendada tema sa

majanduslikku toimetulekut. Kinnipeetava puhul on u sus ue kuriteo toimepanemise tõenäo järgmise 2 aasta jooksul mis on kõrge risk ja vägivaldse kuriteo toim 86%,

epanemise tõenäosus sama aja Eeltoodust järeldub, et on olemas suur tõenäosu jooksul on 59%. s, et P.N jätkab vangistusest vabanedes uute kuritegude toimepanemist. Käesoleval juhul on

võimalik kõrvaldada KarS § 75 lg 1 p 1 alusel esinev takistus sellega, et karistuse kandmisest vabanemisel tuleb

kohustada P.N leidma hiljemalt 2 nädala jooksul alates vabanemisest endale elukoht, mille alusel määratakse ta kriminaalhooldusele vastavas piirkonnas. Sellise võimaluse andmine vähendaks vabanemisel esinevaid võimalikke riske. Isikud, kellel on alaline elukoht ning kelle suhtes kohaldatakse karistusjärgset käitumiskontrolli, ei tohiks olla halvemas seisus võrreldes nende isikutega, kes on küll ühiskonnale ohtlikud, kuid kellel puudub alaline elukoht. Kinnipeetaval on võimalus elukoha saamiseks pöördu Karistusjärgne käitumiskontroll aitab da kohaliku omavalitsuse poole. muuhulgas kaasa isiku taasühiskonnastamisele, sest P.N vajab oma elu korraldamisel igakülgset KarS § 87 abi, mida suudaks talle pakkuda kriminaalhooldaja. 1 lg 3 kohaselt on kohtu hinnangul põhjendatud määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks P.N ile minimaalne võimalik tähtaeg, s.o 12 kuud, mille ajal tuleb tal järgida KarS § - 75 lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustusi.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsjana v.-adv. abi Silver Reinsaar, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 120 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 871; KrMS § 4261, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 26.01.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

1. Viru Maakohtu 23. detsembri 2015 määrus jätta muutmata. 2. Süüdimõistetu P.N i kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare määruskaebus - jätta rahuldamata. 3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Clarus kaudu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sh käibemaks 8 (kaheksa) eurot, vandeadvokaadi abi Silver Reinsaarele määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 4. Mõista P.N ilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi abi Silver - Reinsaare poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse.

P.N tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „P.N, 1 netluskulud“. -13-2095 me

8

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Riigikohtu 01.03.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu -

jätta P.N i kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare määruskaebus menetlusse - võtmata.

K

. ohtumäärus jõustus 01. märtsil 2016. a Riigikohtu kohtumäärusega

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne referent