2-15-10978/17 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-15-10978

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

22.detsember 2015, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

AS SEB Pank hagi Osaühing Vändra Ökopagar vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

691 754,17 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht

Tornimäe 2, Tallinn 15010);

Hageja lepinguline esindaja: Martin Velling (e-post

menetlus@seb.ee);

Kostja:

Osaühing

Vändra

Ökopagar

(registrikood

10583238, asukoht Vihtra küla, Vändra vald, Pärnu

maakond, tel 5113817, e-post info@okopagar.eu)

Kostja lepingulised esindajad Viljar Subka (e-post:

viljar@aiwil.ee) ja Aivar Orukask (e-post: aivar@aiwil.ee)

Menetlusviis

Kirjalik menetlus poolte nõusolekul (TsMS § 403 lg 1)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS SEB Pank hagi Osaühingu Vändra Ökopagar vastu võlgnevuse ja

intressi

väljamõistmiseks

ning

sissenõude

pööramiseks

kommertspandiga

koormatud vallasvarale.

2. Välja mõista Osaühingult Vändra Ökopagar AS–i SEB Pank kasuks 691 754,17 €

(kuussada üheksakümmend üks tuhat seitsesada viiskümmend neli eurot ja 17 senti,

millest põhivõlg 683 271,51 eurot ja intress 8482,66 eurot).

3. Osaühingu Vändra Ökopagar rahaliste kohustuste täitmiseks pöörata sissenõue

Osaühingu Vändra Ökopagar vallasvarale, mis on AS-i SEB Pank kasuks

koormatud kommertspantidega.

4. Menetluskulud jätta kostja, Osaühingu Vändra Ökopagar, kanda.

5. Määrata AS-i SEB Pank hüvitatavate menetluskulude suuruseks 5179,39 € ja

mõista see Osaühingult Vändra Ökopagar AS-i SEB Pank kasuks välja.

6. Pöörata Osaühingu Vändra Ökopagar rahaliste kohustuste täitmiseks sissenõue

Osaühingule Vändra Ökopagar kuuluvale vallasvarale, mis on kommertspantidega

koormatud hageja, AS-i SEB Pank, kasuks.

7. Tsiviilasjas 24.07.2015 määrusega hagi tagamiseks kohaldatud abinõu – kostja

vallasvara arestimine – jätta kehtima kohtuotsuse täitmiseni.

8. Kohtuotsuse

jõustumise

järel

tagastada

AS-ile

SEB

Pank

24.07.2015

maksekorraldusega

nr

106097

Rahandusministeeriumi

kontole

nr

EE571010220229377229 makse selgitusega „Arve(d): Vändra Ökopagar OÜ hagi

tagamise deposiit“ tasutud hagi tagamise tagatis 32 000 € (kolmkümmend kaks tuhat

eurot).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

22.07.2015 AS SEB Pank esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse OÜ Vändra Ökopagar vastu

investeerimislaenu lepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks ja sissenõude pööramiseks

kostja vallasvarale, mis on hageja kasuks koormatud kommertspandiga.

28.01.2014 sõlmisid AS SEB Pank (edaspidi nimetatud hageja) ja Osaühing Vändra Ökopagar

(edaspidi nimetatud kostja) investeerimislaenu lepingu nr 2013035851 (edaspidi nimetatud

laenuleping). Laenulepingust tulenevad kohustused on tagatud mh kostja vallasvarale seatud

kommertspandiga. Laenulepingu alusel väljastas hageja kostjale laenu summas 630 000 eurot.

Laenulepingu punkti 3.2 kohaselt oli laenutähtpäevaks 07.01.2019.

Laenu kasutamise otstarbeks vastavalt laenulepingu punktile 1.5 oli laenusaaja ja Danske Bank

A/S Eesti filiaali vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste refinantseerimine ja

investeeringute tegemine. Laenulepingu punktis 2.1 oli intressimääraks kokku lepitud 3 kuu

euribor + 2.550% aastas. Hageja on intressi muutumisel genereerinud kostjale baasintressi

muutumise teatised 08.04.2014, 08.07.2014, 08.10.2014 ja 09.06.2015 ning saatnud need

kostjale internetipanka. Teatistes on märgitud nii intressi muutus kui ka järgneva perioodi makse

suurus.

Kostja laenulepingust tulenevat laenu tagastamise ja intresside tasumise kohustust

nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis hageja kostjale korduvalt teateid võlgnevuse

tasumiseks. Kostja teadetes määratud tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning 01.06.2015

saatis hageja kostjale laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate, nõudes kõigi maksete tasumist

hiljemalt 01.07.2015. Ühtlasi pakkus hageja kostjale võimalust läbirääkimiste pidamiseks. Kostja

laenulepingu erakorralise ülesütlemise teates nimetatud kuupäevaks võlgnevust ei tasunud ega

soovinud ka hagejaga läbirääkimisi pidada, mille tulemusena hageja ütles laenulepingu

erakorraliselt üles 02.07.2015.

Laenulepingust tulenev nõue on 22.07.2015 seisuga 767 944,78 eurot, millest 683 271,51 eurot

on tagastamata laenu põhiosa, 8482,66 eurot on intress, 73 228,29 eurot on viivis ning 2962,32

eurot on teenustasud.

Selles tsiviilasjas esitatud hagis hageja esitab kostja vastu ainult laenulepingu alusel tasumata

põhiosa 683 271,51 eurot ja intressi summas 8482,66 eurot tasumise nõude, kokku nõue

691 754,17 eurot. Hageja jätab endale õiguse täiendavalt esitada ka viivise ja teenustasude

nõude.

Laenulepingust

tulenevad

kohustused

on

tagatud

mh

kostja

vallasvarale

seatud

kommertspandiga. 28.01.2014 Pärnu notari Lagle Lindre poolt tõestatud kommertspantide

loovutamise lepingu alusel loovutati hagejale kostjale kuuluvat vallasvara 1. ja 2. järjekohal

koormavad kommertspandid summas kokku 1 180 000,82 eurot.

Hageja taotleb kostja rahaliste kohustuste täitmiseks pöörata sissenõue kostja vallasvarale, mis

on hageja kasuks koormatud kommertspantidega.

KOSTJA VASTUS

19.08.2015 kirjalikus vastuses hagile kostja ei tunnista hagi summas 691 754,17 eurot. Kostja

nõustub, et pooled sõlmisid 28.01.2014 laenulepingu nr 2013035851, mille kohaselt hageja andis

kostjale laenu 630 000,00 eurot tagastamise tähtajaga 07.01.2019 ja fikseerimata intressimääraga

3 kuu EURIBOR + 2,550 % aastas.

Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja ei täitnud laenulepingust tulenevat laenu tagastamise ja

intresside tasumise kohustust nõuetekohaselt. Hageja ja kostja vahel ei ole laenulepingu lisana

allkirjastatud maksegraafikut, seda ei ole hageja lisanud seda ka hagiavaldusele, mistõttu kostjal

puudub võimalus väljendada oma seisukohta hagihinna osas. Hageja poolt väljastatud laen

kuulus tagastamisele vastavalt maksegraafikule. Maksegraafiku asemel hagiavaldusele lisatud

hageja siseses dokumentatsioonis intressimaksete, laenu tagasimaksete, teenustasude ja viiviste

kohta esitatud informatsiooniga kostja ei nõustu, kuna see dokumentatsioon ei ole maksegraafik

laenulepingu p 3.3 mõttes.

Hageja on kuritarvitanud kostja kui väikeettevõtja usaldust Danske Bank A/S Eesti filiaali ja

kostja vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevate kohustuste refinantseerimisel ja omakasu

tagaajamisega tekitanud olukorra, kus väikeettevõtjal, kes soovis PRIA ja MES-i abiga oma

konkurentsivõimet parandada, on tõsised makseraskused. Kostja soovis hagejaga läbi rääkida ja

jõuda kokkuleppele, kuid loobus edasistest läbirääkimistest, saades aru, et ettevõte soovitakse nö

kätte mängida kolmandatele isikutele, kui hageja endine töötaja V. M. käis ettevõtte eest

pakkumas 1 eurot. Kostja leiab, et krediidiasutuste seaduse § 83 lõikest 3, võlaõigusseaduse §-st

403² ja krediidiasutuste suhtes järelevalvet teostava Finantsinspektsiooni juhendist „Vastutustundliku

laenamise nõuded“ krediidiasutustele tulenevad kohustused seoses vastutustundliku laenamise

põhimõtte rakendamisega puudutavad peale tarbijate ka teisi turuosalisi.

09.12.2015 täiendavas vastuses kostja märgib, et sai hagejalt laenu kätte ja saadud laenuga

refinantseeris kostja Danske Bank A/S Eesti filiaaliga sõlmitud laenulepingust tulenevad

kohustused ja tegi täiendavaid investeeringuid. Kostja ei saanud iseseisvalt otsustada oma laenu

tagasimaksete ja intressi tasumise kohustuse täitmise osas, kuna hagejal oli laenulepingu(te) p 7

õigus teha kõiki lepinguga seotud makseid kostja kontolt nr EE351010220006611014 lepingus

sisalduva maksejuhise alusel. Kuigi kostja kontol oli rahalisi vahendeid, millega oleks saanud

laenulepingust nr 2013035851 tulenevaid kohustusi kasvõi osaliselt täita, eelistas hageja täita

teistest kostja laenulepingutest tulenevaid kohustusi.

Kostja on hageja laenulepingu ülesütlemise teate kätte saanud ning seda vaidlustanud ei ole.

Eeltoodust tulenevalt kostja ei vaidle vastu hageja hagi rahuldamisele tasumata põhiosa ja

intressi osas.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel ja poolte nõusolekul kohus

lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohus määras menetlusosalistele tähtaja avalduste ja

tõendite esitamiseks ning määras kohtulahendi teatavakstegemise aja.

2. Hageja nõue kostja vastu tuleneb laenulepingust. Kostja rikkus laenulepingust tulenevaid

laenusaaja kohustusi, mistõttu hageja ütles laenlepingu ennetähtaegselt üles. Kostja 09.12.2015

täiendavas vastuses sisuliselt loobus hageja nõudele varem esitatud vastuväidetest.

3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi on laenulepingust tulenevaks laenuandja

põhikohustuseks anda teisele isikule (laenusaajale) rahasumma, laenusaaja põhikohustus on

tagasi maksta sama rahasumma. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud

laenult maksta intressi.

Kohus kirjaliku menetluse korraldamise määruses selgitas, et hagiavaldusele lisatud maksete

aruandega hageja on tõendanud, millal ja millises summas makseid on laenusaaja teinud ning

millise kohustuse katteks on hageja makseid arvestanud. Kostja vastuväide, et ta ei nõustu

maksete aruandest nähtuva informatsiooniga, ei ole hagi rahuldamata jätmiseks piisav. Kohus

kohustas kostjat täpsustama ja tõendama oma vastuväiteid aruandest nähtuvale informatsioonile,

samuti selgitama, millist tähendust asjas omab kostja väide, et pooled ei ole laenulepingu lisana

allkirjastanud maksegraafikut. Kostja seda ei teinud, vaid teatas kohtule, et nõustub laenu

põhiosa ja intressi väljamõistmisega.

4. Pooltevahelise laenulepingu punktis 3.3. on sätestatud intressi ja laenu tagasimaksete suuruse

arvestamise aluse ning tasumise tähtajad. Laenulepingu punkti 3.3. kohaselt tuli kostjal tasuda

laenu ja intressi annuiteedi alusel arvestatud maksetena iga kuu 7.päeval, v.a tähtajal 07.02.2014

– 07.07.2014 (k.a), millal laenusaaja laenu ei tagasta ja maksab intressi laenu tagastamata osalt

(maksepuhkus). Annuiteedi alusel arvestatud makse on panga poolt arvutatud makse, mille järgi

laenu osadena tagastamine ja intressi tasumine laenu tagastamata osalt on jaotatud igakuisteks

võrdseteks makseteks […]. Pank arvutab annuiteedi alusel uue makse igakordsel intressimäära

muutumisel, samuti pärast igakordset laenu osa väljamaksmist või ennetähtaegset tagastamist.

Intressimäära muutumisel teavitab pank laenusaajat annuiteedi alusel arvestatud makse

muutunud suurusest. Hageja kohtu nõudmisel selgitas, et laenulepingu punktis 2.1 oli

intressimääraks kokku lepitud 3 kuu euribor + 2.550% aastas. Hageja on intressi muutumisel

genereerinud kostjale baasintressi muutumise teatised 08.04.2014, 08.07.2014, 08.10.2014 ja

09.06.2015 ning saatnud need kostjale internetipanka. Teatistes on märgitud nii intressi muutus

kui ka järgneva perioodi makse suurus. Kostja vastusest ei selgu, et maksegraafiku puudumine

takistas kostjal laenulepingu täitmist ning et kostja on tagajärjetult maksegraafiku sõlmimise

sooviga hageja poole pöördunud.

5. Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust kostja vastuväide, et hageja arvestas kostja

arvelduskontolt võetud raha kostja teiste laenukohustuste katteks, kuigi oleks võinud kostja

arvelduskontol olnud rahaliste vahendite arvelt kustutada kostja kohustusi vaidlusaluse lepingu

järgi. Tulenevalt VÕS § 88 lg-test 4 ja 5 on võlausaldaja kehtivalt määranud, millise kohustuse

võlgnik on täitnud, sest hageja on kostja konto debiteerimisel koheselt määranud, millise

kohustuse katteks on vahendeid arvestatud ja kostja ei ole sellele viivitamata vastu vaielnud.

6. VÕS § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 järgi

kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt loetakse kohustuse

rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas

täitmisega viivitamist. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda

kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmist.

7. VÕS § 186 p 6 järgi võlasuhe lõpeb lepingu ülesütlemisega. Asjas ei ole vaidlust, et hageja on

laenulepingu üles öelnud ning kostja ei ole ülesütlemist vaidlustanud. Tulenevalt VÕS § 195 lg-

st 2 vabastab lepingu ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste

täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.

Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt laenusumma tasumata osa tagastamist ja enne

lepingu ülesütlemist tekkinud intressivõlga.

8. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenu

põhiosa 683 271,51 € ja intressi 8482,66 €.

9. Hageja taotleb pöörata sissenõue kostja vallasvarale, mis on kommertspandiga koormatud

hageja kasuks. Asjas ei ole vaidlust, et kostja vallasvarale on hageja kasuks seatud 1. ja 2.

järjekoha kommertspandid. Kommertspandi seaduse (KomPS) § 3 kohaselt kommertspandiga on

pandisumma ulatuses tagatud nõue, sellele nõudele kolme aasta jooksul enne kommertspandiga

koormatud vara müümist nõude rahuldamiseks välja maksmata intressid, samuti viivis ja võla

sissenõudmise kulutused, pandipidaja poolt kommertspandiga koormatud vara omaniku eest

tasutud kindlustusmaksed ning muud kõrvalnõuded. KomPS § 10 lg 1 näeb ette, et pandipidaja

võib nõuda nõude rahuldamist kommertspandiga koormatud vara arvel kuni pandisumma

ulatuses sundtäitmise või pankroti korral vastavalt pandile seadusest tulenevale järjekohale.

Kommertspandiga tagatud nõude rahuldamisele ei kohaldata asjaõigusseaduse §-des 292–295

sätestatut. Seega hageja pandipidajana ei saa ise asja müüa.

Pooltevahelises kommertspandi lepingus punktis 5 on pooled leppinud kokku kostja allumises

kohesele sundtäitmisele. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kuigi kommertspandiseaduse

§ 1 lg 3 järgi kohaldatakse kommertspandile asjaõigusseaduses registerpandi kohta sätestatut, ei

ole kommertspandileping ka selles kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe sisaldumise

korral täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg-s 19 nimetatud täitedokumendiks. Täitemenetluse

seadustikus olev loetelu on ammendav ja selles ei ole kommertspandilepingut kirjas.

Pandipidajal oleks kommertspandi realiseerimise õiguse saamiseks vaja eelnevalt pärast nõude

sissenõutavaks muutumist sõlmida võlgnikuga uus notariaalne kokkulepe, mille kohaselt oleks

võlgnik andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele, või sellest keeldumisel pöörduda

kohtusse vastava kohtulahendi saamiseks, mis oleks kohaseks täitedokumendiks TMS mõttes.

Hageja ongi sissenõude kommertspandiga koormatud varale pööramiseks esitanud nõude

kohtule. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ka selles osas.

10. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel ja hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1

alusel jäävad menetluskulud kostja kanda, kuna kohus hagi täies ulatuses rahuldas.

Hageja on hagiavalduses märkinud, et tema menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv

kokku 5179,39 € (5129,39 € hagiavalduse esitamise eest ja 50 € hagi tagamise avalduse eest),

mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.

Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 5179,39 €.

11. TsMS § 442 lg 5 alusel kohus lahendab otsuses ka rakendatud hagi tagamise abinõuga seotud

küsimused. Pärnu Maakohtu 24.07.2015 määrusega kohus rahuldas AS-i SEB Pank hagi

tagamise taotluse ning arestis hagi tagamiseks kostjale kuuluva vallasvara, mis on hageja kasuks

koormatud kommertspandiga, kokku 691 754,17 € ulatuses. Kuna kohus rahuldas ka hageja

nõude pöörata sissenõue kostja vallasvarale, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu

kehtima otsuse täitmise tagamiseks kuni kohtuotsuse täitmiseni.

12. Hageja on kohtu nõudmisel tasunud menetluses hagi tagamise tagatist 32 000 €. Asjas ei

esine TsMS § 391 lg-s 1 sätestatud aluseid, mis annaksid kostjale õiguse nõuda hagejalt hagi

tagamisega tekitatud kahju. Seetõttu tuleb kohtu deposiiti tasutud hagi tagamise tagatis 32 000 €

TsMS § 391 lg 2 alusel hagejale tagastada.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik