2-14-13786/107 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.detsember 2015, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-13786

Tsiviilasi

H.A hagi Danske Bank A/S, O.Z-i, B.T vastu

ühisomandiõiguse tunnustamise, kinnisasja arestist

vabastamise, sundtäitmise lubamatuks tunnistamise ja

omanikukande parandamiseks nõusoleku andmise

kohustuse tuvastamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.03.2015 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

14 000 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

H.A 15.04.2015 apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): H.A (isikukood

XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Ene Mõtte (e-post:

1(12)

Tsiviilasi nr: 2-14-13786

Kohtuistungi toimumise aeg

XXX)

Kostja I (apellatsioonimenetluses vastustaja I): Danske Bank

A/S, (registrikood 61126228, asukoht Holmens Kanal 2-12,

1092 Kopenhaagen, Taani Kuningriik (Eesti filiaali kaudu,

registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, 15015

Tallinn), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rainer Kuulme

(e-post: XXX);

Kostja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): O.Z

(isikukood XXX, elukoht XXX (e-post: XXX);

Kostja III (apellatsioonimenetluses vastustaja III): B.T

(isikukood XXX, elukoht XXX )

03.12.2015

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 16.03.2015 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, täiendades

otsuse põhjendusi.

2. H.A 15.04.2015 apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus H.A kanda. H.Ale

ringkonnakohtus osutatud riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

4. Välja mõista H.Alt Eesti Vabariigi kasuks 650 eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva

jooksul käesoleva lahendi jõustumisest alates, vastavalt käesolevale otsusele

lisatud makseinfo lehele. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike I teises

lauses ettenähtud ulatuses.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 26.03.2014 esitas hageja Harju Maakohtule hagi Danske Bank A/S, kohtutäitur Hille

Kudu, O.Z-i ja B.T vastu, paludes tuvastada, et kinnistu XXX (registriosa number

XXXXXXX) on seltsingulepingu alusel hageja, O.Z-i ja B.T ühisomandis, millest

ühisomandi lõppemisel kuuluks hagejale 60% ja abikaasadele O.Z ja B.T ülejäänud

osa; tunnistada täitemenetlused tsiviilasja 2-10-40740 kohtuotsuse ja –määruse

täitmiseks kinnistu XXX (registriosa number XXXXXXX) suhtes lubamatuteks ja

2(12)

Tsiviilasi nr: 2-14-13786

vabastada kinnistu arestist täiteasjades 03572013/764 ja 035/2014/56; tuvastada, et

kõik kostjad on kohustatud andma nõusoleku kinnisasja (registriosa number

XXXXXXX) omanikukande muutmiseks selliselt, et omanikeks oleksid kantud hageja

ja O.Z ning B.T ühiselt; menetluskulud jätta kostja I kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on kostja III hageja tütar. Kostja II on kostja III abikaasa aastast

1980. Hagejal suri 1993. aastal mees, hageja tervis muutus 2000. aastal oluliselt

halvemaks, hagejal oli raske elada üksi ja ta veenis kostjaid II ja III ehitama maja.

Abikaasad kostja II ja kostja III kahtlesid, kas neil on piisavalt vahendeid sellise

ettevõtmise jaoks ja hageja nõustus võtta suurema osa kulutustest enda peale. 2002

aasta alguses sõlmisid hageja ning abikaasad kostja II ja kostja III suuliselt ja

konkludentselt ühise tegutsemise lepingu ENSV TsK § 438 mõttes eesmärgiga rajada

ühine kodu, ehitada ühine elamu, hoolitseda selle eest, et elada seal ühiselt, abistada

üksteist ja kasvatada järeltulijaid. Selle eesmärgi saavutamiseks müüsid kostjad II ja III

oma korteri ja hageja oma korteri. Hageja suunas kõik oma säästud ja vara müügist

saadud vahendid ühise elamu (XXX) ja kodu rajamiseks.

3. Nii tegi hageja maksed seoses majaga XXX kokku 1 702 166,49 krooni, mis vastab

summale 108 788,27 eurot. See moodustab hageja andmetel vähemalt 60 % kulutustest,

mis olid maja ehitamiseks ja sisustamiseks tehtud. Lisaks rahalisele osalusele tegi

hageja ja teeb ka praegu mitterahalisi panuseid: aia-, koristus-, koduperenaise-,

lapsehoidja-, valvuri-, koka- jms töö. Kostjad II ja III kaotasid töökohad ja aastatel

2008 kuni 2011 ei töötanud, seega tegi sellel ajal kulutusi hageja.

4. Asjaajamise lihtsustamiseks vormistati dokumente mitte kõikige seltsinglaste nimele

ühiselt, vaid omanikuks oli kantud ainult kostja II. Hagejal ei ole õigusalaseid teadmisi

ja seega ei ole hageja kunagi tundnud huvi dokumentide vormistamise viisi vastu,

uskudes, et tema õigustega on arvestatud. Hageja arvab, et hageja ja kostjate II ja III

vaheline ühise tegutsemise leping kehtib ka siis, kui see polnud sõlmitud notariaalselt.

Hageja taotleb ühisomandiõiguse tunnustamist. Hageja soovib, et tegelik omandiõigus

oleks kantud kinnistusraamatusse. See aitaks ära hoida ootamatusi ja kaitsta hageja

õigusi olukorras, kus teiste ühisomanike vastu suunatud nõudeid üritatakse rahuldada

ka hagejale kuuluva asja arvel. Hagejal andmetel kostjad on keeldunud

kinnistusraamatu parandamiseks nõusoleku andmisest vabatahtlikult. Omanikukande

parandamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise nõue on suunatud kõikide

kostjate vastu.

5. 17.04.2013 jõustus kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-10-40740, millega kostjalt II on välja

mõistetud 65 883 eurot ja 13 senti kostja I kasuks.

6. 27.12.2013 jõustus kohtumäärus samas tsiviilasjas, millega kostjalt II mõisteti kostja I

kasuks menetluskulude hüvitisena 13 362,62 eurot.

7. Kostja I kavatseb rahuldada täitemenetlustes 035/2013/764 ja 035/2014/56 oma nõuded

kostja II vastu maatüki XXX müügi arvel. Et maatükk XXX kuulub tegelikult mitte

kostjale II ainuisikuliselt, vaid hagejale, kostjale II ja kostjale III ühiselt, siis sellele

maatükile ei või pöörata sissenõuet kostja II vastu suunatud nõude täitmiseks. Sel

põhjusel palub hageja vabastada maatüki XXX arestist ja tunnistada kostja II vastu

suunatud nõuete täitmine maatüki XXX arvel lubamatuks.

Kostja I vastuväited

8. Kostja I vaidleb esitatud hagiavaldusele vastu ja palub selle jätta perspektiivituse tõttu

läbi vaatamata, kui hageja kohtu määratud tähtajaks tagatist ei anna või alternatiivselt

hagi läbi vaatamisel jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

9. Kinnistusraamatust nähtub, et hageja näol ei ole tegemist kinnistu omanikuga, mistõttu

tuleb hageja hagi pidada täielikult perspektiivituks, kuna hagiga ei ole võimalik hageja

3(12)

Tsiviilasi nr: 2-14-13786

taotletavat eesmärki saavutada. Kuivõrd kinnistu ei kuulu hagejale, siis ei saa

sundtäitmine kinnistu suhtes mingil viisil rikkuda hageja õigusi ning hagejal ei ole alust

esitada hagi arestist vabastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagejal

on elamu ehitusse panustamisega seotud rahalised nõuded võimalik esitada kinnistu

omanike (O.Z ja B.T ) vastu.

10. Notariaalselt tõestatud tehingut hageja poolt kinnistu omandamiseks sõlmitud ei ole ja

hageja poolt väidetud suulises vormis tehingud on vorminõude rikkumise tõttu tühised.

11. Kohtupraktika kohaselt, kui seltsingu eesmärk oli kinnisasja omandamine, peab

seltsinguleping olema sõlmitud notariaalses vormis.

12. 12.04.2005 sõlmitud lepingu kohaselt omandas kinnistu O.Z. Ka 23.05.2013

omandiõiguse tunnistusest, 09.05.2005 lepingust ning O.Z-i ja B.T poolt digitaalselt

allkirjastatud 06.05.2013 kinnistamisavaldusest nähtuvalt on kinnistu O.Z-i ja B.T,

mitte H.A ühisvara. Asjaolu, et H.A, O.Z ja B.T on väidetavalt sõlminud suulise

seltsingulepingu ja, et H.A on väidetavalt elamu ehitamist finantseerinud, ei muuda

kinnistu osas kinnistusraamatu kannet ebaõigeks, samuti ei muuda see faktilist asjaolu,

et H.A ei ole kinnistu omanik.

13. Hagi eesmärk on välistada läbi ebaõigete andmete esitamise kostja I nõude

rahuldamine kinnistu arvelt.

14. Suurem osa kinnistule elamu ehitamise kuludest on kantud O.Z ja B.T poolt. Hageja

väide, nagu oleks hageja kandnud suurema osa kinnistule elamu ehitamise kulutustest,

ei ole eluliselt usutav. Hageja näol on tegemist pensionäriga, kelle sissetulekuks on

pension summas 349 eurot, samuti ei ole hageja tõendanud, millises summas laekus

talle rahalisi vahendeid talle kuulunud korteri (XXX) müügist. Kinnistusraamatust

nähtuvalt ei ole hagejale kuulunud suvilat. Tõendamata on, et hageja kandis 60%

kuludest. Hagist nähtuvalt müüsid O.Z ja B.T elamu ehitamisse panustamiseks korteri

aadressil YYY, samuti võtsid O.Z ja B.T kinnistule elamu ehituseks laenu Nordea

Bank Finland Plc Eesti filiaalist summas 191 735 eurot. Ka hagile lisatud 03.05.2002

notariaalsest lepingust nähtuvalt on kinnistu ostmise eest tasunud O.Z. Eelnevast

nähtuvalt on suurem osa kinnistule elamu ehitamise kuludest kantud O.Z ja B.T, mitte

hageja poolt.

15. Suurema osa hageja poolt hagis esile toodud makseid on hageja kandnud O.Z-ile ja

B.T-le või O.Z-i äriühingule (AS R), mistõttu ei ole tõendatud nende maksete seos

elamu ehitamisega.

Kostja II vastuväited

16. Kostja II on seisukohal, et kuigi aadressil XXX asuv maja on kostja II nimel, tuleks

tegelikuks omanikuks lugeda hagejat.

Kostja III vastuväited

17. Kostja III avaldas, et tema ema, H.A, poolt hagiavalduses toodud asjaolud on

põhimõtteliselt õiged, kostja III ei vaidle neile vastu. See oli hageja idee, et kõik

müüksid oma vara ja ehitada ühine maja.

18. Kostja II ja kostja III rahast ei piisanud ja suurema osa kulutustest võttis enda peale

hageja. Hageja kehva enesetunde ja kostja III hõivatuse pärast ei käidud dokumente

vormistamas kõik kolmekesi, vaid kostja II vormistas kõik paberid enda nimele, kuna

nii oli tol ajal lihtsam.

19. Hageja on alati olnud täieõiguslik ja täisväärne perenaine ja omanik selles majas ja

kostjad II ja III ei ole kunagi sellele vastu vaielnud, kuna maja ehitamine oli hageja

algatus, tema osales aktiivselt, mõtles välja, mida ja kuidas ehitada või kujundada,

kogus selle idee elluviimiseks rohkem raha kui kostjad II ja III kahekesi.

4(12)

Tsiviilasi nr: 2-14-13786

20. Kostja I käitub ebaausalt, kui püüab müüa iga kavalusega vara, mille kohta teab, et see

tegelikult ei kuulu tema võlgnikule. Näiteks, kui notar andis välja tõendi, et maja oli

ehitatud abielu jooksul, seega kuulub mitte ainult mehele, vaid ka kostjale II ja kostja

3II tahtis, et ka kostja II oleks kantud kinnistusraamatusse, siis kostja I advokaat

sellega ei nõustunud põhjust seletamata ja survestas kohtutäiturit maja kiiremini

müüma.

Menetluse edasine käik

21. Kostjaks olnud Tallinna kohtutäitur Hille Kudu vaidles hagile vastu ja palus selle jätta

tema suhtes läbi vaatamata.

22. 18.06.2014 määrusega rahuldas Harju Maakohus Tallinna kohtutäitur Hille Kudu

taotluse jätta asi tema suhtes läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kohtumäärus jõustus 21.01.2015.

Esimese astme kohtu otsus

23. Harju Maakohus jättis 16.03.2015 otsusega hagi rahuldamata; tühistas Tallinna

Ringkonnakohtu 30.09.2014 määrusega kohaldatud hagi tagamise, millega keelati

kohtutäitur Hille Kudul täitemenetlustes nr 035/2013/764 ja 035/2014/56 kinnisasja

osas, mille registriosa nr on XXXXXXX, täitetoimingute läbiviimine ning jättis

menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja 2178,69

eurot.

24. Käesolevas asjas on hageja esitanud nõude ühisomandiõiguse tunnustamiseks,

kinnisasja arestist vabastamiseks, sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning

kinnistusraamatu kande parandamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks.

Hageja on seisukohal, et tema õigus kõigi eelnimetatud nõuete esitamiseks tuleb

asjaolust, et hageja on aadressil XXX asuva kinnistu üks omanikest. Kostja I vaidleb

esitatud nõudele vastu põhjendusel, et hagejal puudub õigus nõuda enda tunnustamist

XXX kinnisasja kaasomanikuna, kuna ükski tehingutest, mis hõlmas kinnisasja

soetamist, ei ole sõlmitud notariaalselt.

25. Kohus märgib, et antud asjas on tuvastamist leidnud, et kinnistu asukohaga XXX

omanikuna on kinnistusraamatusse kantud kostja II (kd I lk 151). Pooled vaidlevad, kas

hagejal on õigus nõuda ka enda kandmist kinnistusraamatusse kinnisasja ühe

omanikuna.

26. Hageja on oma nõuet põhistanud asjaoluga, et hageja ning kostjad II ja III sõlmisid

suulise seltsingulepingu, mille raames nii hageja kui kostjad II ja III müüsid neile

kuuluvat kinnisvara ning soetasid saadud ressursside eest kinnistu asukohaga XXX.

Hageja väitel kanti kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna üksnes kostja III, kuna see

hõlbustas asjaajamist.

27. Kohus märgib, et antud juhul on XXX kinnistu soetamise näol olnud tegemist

kinnisasja omandamise tehinguga. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 kohaselt peab

tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema

notariaalselt tõestatud. AÕS § 120 lg-st 1 tulenevalt peab kinnisomandi üleandmiseks

vajalik asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud. Lähtuvalt eelnimetatud sätetest

pidi hageja olukorras, kus ta soovis, et ka temast saaks üks kinnisasja omanikest,

sõlmima selleks notariaalselt tõestatud tehingu. Antud juhul hageja seda teinud ei ole.

28. Hageja on küll väitnud, et hageja ning kostjate II ja III vahel oli suuline kokkulepe, et

kõik saavad ühiselt kinnisasja omanikeks, kuid kohus märgib, et tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi

järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei

tulene teisiti. TsÜS § 84 lg-st 1 tulenevalt ei ole tühisel tehingul algusest peale

5(12)

Tsiviilasi nr: 2-14-13786

õiguslikke tagajärgi. Kohus on lähtuvalt eelnimetatud sätetest seisukohal, et ka juhul,

kui hageja ja kostjate II ja III vahel oli suulises vormis sõlmitud leping kinnisasja

ühiseks omandamiseks, on kõnealune leping tühine ning sellel ei ole õiguslikke

tagajärgi, kuna lepingu sõlmimisel ei ole järgitud seaduses sätestatud kohustuslikku

vormi. Kohus märgib, et ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-8-99 asunud seisukohale,

et ainuüksi kokkulepe osta ühiste vahenditega elamu osa, ei ole vaadeldav ühise

tegutsemise lepinguna. Majaosade ostmise eel võis selline kokkulepe pooltel olla, kuid

kui poolte eesmärgiks oli kaasomandi loomine, siis tuli majaosad osta poolte

kaasomandisse. Kohus leiab tulenevalt eelviidatud Riigikohtu lahendist, et ka praegusel

juhul ei piisanud hagejal vaidlusaluse kinnistu omanikuks saamiseks sellest, et hageja

ja kostjate II ja III vahel oli väidetavalt olemas suuline kokkulepe kinnistu ühisesse

omandisse ostmiseks. Olukorras, kus hageja soovis, et ka temast saaks üks kinnistu

omanikest, oleks hageja pidanud vastava tehingu ka notariaalselt vormistama. Antud

juhul ilmneb esitatud tõenditest, et XXX kinnistu omandas 12.04.2005 notariaalselt

tõestatud asjaõiguslepinguga kostja II ning hageja tehingu osaline ei olnud.

29. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et olukorras, kus hageja ei ole notariaalses

vormis sõlminud ühtegi lepingut, mis võimaldaks anda aluse tunnistada hagejat kui üht

XXX kinnistu omanikest, tuleb hageja nõue omandiõiguse tunnustamiseks rahuldamata

jätta.

30. Lisaks omandiõiguse tunnustamise nõudele on hageja esitanud ka nõuded kinnisasja

arestist vabastamiseks, sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning kinnistusraamatu

omanikukande parandamiseks. Kohus märgib, et olukorras, kus leidis tuvastamist, et

hageja näol ei ole tegemist ühega XXX kinnistu omanikest, puudub hagejal õigus

vastavate nõuete esitamiseks, kuna nimetatud nõudeid saaks esitada üksnes kinnisasja

omanik, kellel on vastava nõude esitamiseks õigustatud huvi.

31. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hageja nõude ühisomandiõiguse tunnustamise,

kinnisasja arestist vabastamise, sundtäitmise lubamatuks tunnistamise ja omanikukande

parandamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise nõudes rahuldamata.

32. Võttes arvesse, et kohus jätab käesoleval juhul esitatud hagi täies ulatuses rahuldamata,

tuleb tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2014 määrusega kohaldatud hagi

tagamine, millega keelati kohtutäitur Hille Kudul täitemenetlustes nr 035/2013/764 ja

035/2014/56 kinnisasja osas, mille registriosa nr on XXXXXXX, täitetoimingute

läbiviimine.

Apellatsioonkaebus

33. Hageja esitas maakohtu otsuse peale kaks apellatsioonkaebust, millest esimese, so

13.04.2015 apellatsioonkaebuse esitas hagejale maakohtu menetluses riigi õigusabi

korras määratud vandeadvokaat ning mille Tallinna Ringkonnakohus jättis menetlusse

võtmata 13.08.2015 määrusega, mis jõustus 11.09.2015.

34. Hageja poolt esitatud teises, so 15.04.2015 apellatsioonkaebuses, palub apellant

maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt,

juhul kui ringkonnakohtul puudub alus uue otsuse tegemiseks, tühistada maakohtu

otsus ja saata asi tagasi maakohtusse uue otsuse tegemiseks, menetluskulud jätta kostja

I kanda.

35. Maakohus on otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi ning on

seetõttu ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi.

36. Apellatsioonkaebuse esitaja leiab, et käesoleval juhul on Harju Maakohus jätnud oma

otsuse tegemisel hageja väited seltsingu olemasolu ning seltsinglaste ühisomandi osas

kaalumata. Kohus ei ole selgitanud, miks ei pea vajalikuks kaaluda seltsingu ning

seltsinglaste ühisomandi olemasolu.

6(12)

Tsiviilasi nr: 2-14-13786

37. Hageja on nii oma hagis kui ka hilisemas kohtumenetluses jäänud selle juurde, et 2002

aasta alguses sõlmisid hageja ning kostja II ja kostja III suuliselt ja konkludentselt

ühise tegutsemise lepingu ENSV TsK § 438 mõttes eesmärgiga rajada ühine kodu,

ehitada ühine elamu, hoolitseda selle eest, et elada seal ühiselt, abistada teineteist ja

kasvatada järeltulijaid.

38. Seega on tegemist ühise tegutse eesmärgil soetatud varaga, millest tulenevalt võib

lugeda, et XXX kinnistu näol tegemist seltsinglaste ühisomandisse kuuluva varaga.

Sama asjaolu on käesolevas menetluses kinnitanud ka kostja II ja kostja III.

39. Hageja on kohtule tõendanud, et tema panus nimetatud kinnistu soetamisse ja maja

ehitusse ning edaspidisesse korrashoidu ja laenu tagasimaksetesse võrdub umbes 60%

kogu kinnistu soetus maksumusest, kogusummas 1 702 166,49 krooni, mis vastab

summale 108 788,27 eurot.

40. Seega on hageja tõendanud oma suurt osalust nimetatud seltsingusse ning seda, et

kinnistu oli soetatud ühise tegutsemise eesmärgil, olenemata asjaolust, kelle nimele

nimetatud kinnistu kinnistusraamatusse kanti. Kaebaja leiab, et seltsinglaste

ühisomandi sätete kohaldamist ei välista see, kas asjaõiguslikult on vara seltsingu

kasuks soetatud poolte kaasomandisse või ühe poole ainuomandisse. Pooltevahelises

suhtes (sisesuhtes) saab vara eelkirjeldatud tingimustel lugeda ühisvaraks, mille saab

seltsingu likvideerimisel või lõpetamisel ka jagada. Riigikohus on lahendis 3-2-1-109-

14 leidnud, et seltsingulepingu olemasolu peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi

tõendama pool, kes sellele tugineb. Käesoleval juhul on hageja seltsingulepingu

olemasolu tõendatud kostjate II ja III omaksvõtuga vastavalt TsMS § 231 lg 2. Hageja

ei oleks võõrandanud talle kuuluvat eluaset, kui tal ei oleks olnud soovi elada ühiselt

kostja II ja III XXX kinnistul. Kohus on jätnud aga eeltoodud hageja selgitused ning

nõuded tähelepanuta.

41. Asjaolu, et kohus võib tuvastada seltsinglaste omandiõigust soetatud varale, olenemata

kelle nimele see on soetatud, tõendab olukord, et seltsingu likvideerimisel jagatakse

nimetatud vara vastavalt poolte panusele seltsingusse. Seltsingu likvideerimisel peaks

kohus nimetatud asjaolu arvestama.

42. Apellatsioonkaebuse esitaja leiab, et eeltoodud asjaoludel on võimalik seltsinguvara

tuvastamine ka enne seltsingu likvideerimist ning vara jagamist. Kuivõrd Riigikohus

on tunnustanud vabaabielu poolte puhul ka seltsingulepingu regulatsioonile sarnast

Eesti NSV tsiviilkoodeksi (TsK) § 438 lg 1 järgset ühise tegutsemise lepingu

regulatsiooni kohaldades, millele hageja ka käesoleval juhul tugines, siis ei oma

siinkohal tähtsust asjaolu, kas nimetatud seltsing või ühine tegutsemine sai alguse

tsiviilkoodeksi või võlaõigusseaduse kehtivuse ajal. Tähtsust omab üksnes asjaolu, et

tegutseti ühistes huvides ning kõik kolm osapoolt on eseme omandamiseks või

parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad)

panused; pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult

ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks.

43. Kuivõrd seltsingu kokkulepe oli sõlmitud enne VÕS ja TSÜS (2002) jõustumist, siis

selle vormile tuleb kohaldada sõlmimise ajal kehtinud TsK sätetest tulenenud

vormivabadust. VÕSRS üleminekusätete kohaselt enne VÕS ja TSÜS (2002) sõlmitud

lepingud on kehtivad, kui olid kooskõlas sõlmimise ajal kehtinud õigusega.

44. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et kuivõrd tema ning kostja II ja kostja III on kinnistut

soetades tegutsenud ühistes huvides, soetades nimetatud kinnistu seltsingu varasse,

esineb hagejal ka õigustatud huvi kinnisasja arestist vabastamise/sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise nõuete esitamiseks. TMS § 222 lg 1 kohaselt kolmas isik,

kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus,

võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel

7(12)

Tsiviilasi nr: 2-14-13786

lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub.

Maakohus oleks pidanud nimetatud nõuded ka sisuliselt lahendama.

Vastustaja I vastus apellatsioonkaebusele

45. Vastustaja I leidis vastuses apellatsioonkaebusele, et see on võetud ebaõigesti

ringkonnakohtu menetlusse, mistõttu tuleks jätta läbi vaatamata või

apellatsioonkaebuse läbivaatamisel jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus

muutmata ning menetluskulud hageja kanda.

46. Hageja esitas 13.04.2015 Harju Maakohtu 16.03.2015 otsusele apellatsioonkaebuse.

14.04.2015 avaldusega loobus hageja 13.04.2015 esitatud apellatsioonkaebusest ning

15.04.2015 esitas hageja uue apellatsioonkaebuse. TsMS § 644 lg 3 kohaselt

apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse, et apellant ei ole apellatsiooniastmes

menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant

esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab

apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud. Käesoleval juhul on hageja algselt

(13.04.2015) esitatud apellatsioonkaebusest loobunud, mistõttu TsMS § 644 lg 3 teise

lause kohaselt ei saa hageja enam käesolevas asjas uut apellatsioonkaebust esitada,

mistõttu tuleks hageja uus (15.04.2015) apellatsioonkaebus jätta läbi vaatamata.

47. Kostja I ei pea hageja apellatsioonkaebust õigeks, maakohus on teinud asjas õige

lahendi.

48. Maakohus on asjas esitatud tõendite alusel asunud õigele seisukohale, et hageja ei ole

kinnistu asukohaga XXX-i, registriosa nr XXXXXXX (edaspidi: kinnistu) omanikuks

ning jätnud sel põhjusel õigesti hageja nõude omandiõiguse tunnustamiseks

rahuldamata. Juhul kui hageja leiab, et tal on seoses elamu ehitusse väidetava

panustamisega rahalisi nõudeid kinnistu omanike (O.Z ja B.T) vastu, siis on hagejal

võimalik selliste nõuetega pöörduda kinnistu omanike poole.

49. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-8-99 rõhutanud, et ”Ainuüksi eelnev kokkulepe osta

ühiste vahenditega elamu või selle osa ei ole vaadeldav ühise tegutsemise lepinguna.

Kui eesmärgiks on kaasomandi loomine, siis tuleb ka elamu või tema osa osta

kaasomandisse.” Riigikohtu eelviidatud lahend on tehtud TsK § 438 kehtivuse ajal.

50. Riigikohus on rõhutanud, et notariaalselt peab olema tõestatud ka ühise tegutsemise

leping kinnistu omandamiseks (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-09, p 17).

51. Ekslik on hageja väide, et maakohus on jätnud hageja väited seltsingu olemasolu ja

seltsinglaste ühisomandi osas kaalumata. Maakohtu otsuse p 29 nähtub, et maakohus

on hageja eelviidatud väiteid põhjalikult kaalunud, asudes selles osas õigele

seisukohale, et ka juhul, kui hageja ja kostjate II ja III vahel oli suulises vormis

sõlmitud leping kinnisasja ühiseks omandamiseks, on kõnealune leping tühine ning

sellel ei ole õiguslikke tagajärgi, kuna lepingu sõlmimisel ei ole järgitud seaduses

sätestatud kohustuslikku vormi.

52. Apellatsioonkaebuse p 1.5 on hageja esitanud uue väite, et hageja mõtteks ei ole olnud

mitte omandiõiguse tunnustamise nõue, vaid hoopis seltsinglaste ühisomandi

tunnustamise nõue. Kuna sellist nõuet maakohtus hageja poolt esitatud ei ole, siis tuleb

selline uus väide TsMS § 652 lg 4 kohaselt jätta tähelepanuta. Samas ka sellise nõude

esitamisel tuleb see jätta rahuldamata, sest kinnistu omandamiseks sõlmitud

seltsinguleping peab selle kehtivuseks olema sõlmitud notariaalses vormis, mida

käesoleval juhul aga tehtud ei ole.

53. Ka hageja viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-109-14 on Riigikohus selgesõnaliselt

rõhutanud, et kooselu ajal omandatud asjad omandatakse asjaõiguse üldreeglite järgi, st

kas kummagi poole ainuomandisse või kaasomandisse.

8(12)

Tsiviilasi nr: 2-14-13786

54. Hageja viited seltsinglaste vara jagamisele ei ole asjakohased, sest eelnevast nähtuvalt

on üheselt tuvastamist leidnud, et kinnistu ei ole väidetava seltsingu varaks, st hageja ei

ole kinnistu omanikuks.

55. Hageja apellatsioonkaebuse p 1.13. viidatud kostja II ja kostja III omaksvõtt ei kehti

kostja (so Danske Bank A/S) suhtes. Hageja on kinnisasja omandamise vorminõude

osas eksitavalt viidanud TsK-le ega ole maakohtule tõendanud, et on panustanud

kinnistu soetamisse.

56. Kuna hagejal omandiõigust kinnistule ei ole, puudub tal ka TMS § 222 lg 1 kohaselt

õigus esitada hagi vara arestistvabastamiseks või sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks.

Vastustaja II vastus apellatsioonkaebusele

57. Vastustaja II vastas, et on apellatsioonkaebusega nõus ning esitas maakohtu menetluses

esitatud seisukohtadega identsed seisukohad.

Vastustaja III vastus apellatsioonkaebusele

58. Vastustaja III vastas, et on apellatsioonkaebusega nõus ning esitas maakohtu

menetluses esitatud seisukohtadega identsed seisukohad.

Ringkonnakohtu seisukoht

59. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

lõppjärelduses jätta muutmata, kuid täiendada tuleb otsuse põhjendusi.

60. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja, kostja II ja kostja III 2002.a alguses ühise

tegutsemise lepingu, mille eesmärgiks oli ühise kodu rajamine. Ühepereelamus

aadressil XXX, mis ehitati hageja, kostja II ja kostja III ühiste pingutuste ja panuste

arvel, elab maja valmimisest hageja, kostja III, hageja lapselaps ja hageja

lapselapselaps ning seal elas ka kuni 2014.a kevadeni kostja II. 17.04.2013 jõustus

kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-10-40740, millega mõisteti kostjalt II välja 65 883,13 eurot

kostja I kasuks. 27.12.2013 jõustus kohtumäärus samas asjas, millega kostjalt II

mõisteti kostja I kasuks välja menetluskulude hüvitisena 13 362,62 eurot. Nimetatud

kohtulahendite täitmiseks alustati täitemenetlused, kinnisasi aadressil XXX arestiti

ning kinnistusraamatusse seati kohtutäituri ja kostja I kasuks keelumärge. Kuna

kinnisasi kuulub tegelikult hagejale, kostjale II ja kostjale III ühiselt, siis ei või sellele

pöörata sissenõuet kostja II vastu suunatud nõude täitmiseks.

61. Käesolevas asjas on vaidlus eelkõige selles, kas hageja, kostja II ja kostja III vahel

sõlmiti seltsinguleping (ühise tegutsemise leping) ning kas seltsingulepingust tulenevalt

kuulub vaidlusalune kinnistu hageja, kostja II ja kostja III ühisomandisse. Kuni

30.06.2002 kehtis TsK (tsiviilkoodeks) § 438 lg 1, mis sätestas, et pooled kohustuvad

ühise tegutsemise lepingu järgi ühiselt tegutsema ühise majandusliku eesmärgi

saavutamiseks. Alates 01.07.2002 kehtiva VÕS (võlaõigusseadus) § 580 lg 1 järgi

kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise

eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige

panuste tegemisega. TsK ajal kehtinud ühise tegutsemise lepingut ja alates 01.07.2002

kehtiva VÕS-i seltsingulepingut reguleerivate normide näol on tegemist sarnaste

regulatsioonidega. Kuna seltsinguleping on oma olemuselt kestvusleping, siis lähtuvalt

võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse

rakendamise seaduse § 12 lg-st 1 kohaldatakse enne 01.07.2002 sõlmitud

seltsingulepingule alates 01.07.2002 võlaõigusseaduses sätestatut.

62. Asja materjalidele lisatud kinnisasja võlaõigusliku ostu-müügilepingu ja avalduse

eelmärke kinnistamiseks (I kd, tlk 66-72) järgi sõlmisid AS Sampo Liising, kui müüja

9(12)

Tsiviilasi nr: 2-14-13786

ja O.Z, kui ostja Harku vallas XXX alevikus XXX asuva kinnistu müügilepingu.

12.04.2005 sõlmisid AS Sampo Liising ja O.Z asjaõiguslepingu (I kd, tlk 61-65)

kinnistu asukohaga XXX omandi üleandmiseks. Hageja üheks nõudeks on tuvastada, et

kinnistu XXX, XXX on seltsingulepingu alusel hageja, kostja II ja kostja III

ühisomandis. Käesolevast asjast nähtuvalt on kostja II ja kostja III hagi õigeks võtnud

(II kd, tlk 7 ja 24) ning tsiviilmenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 järgi, kui kostja

võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus

hagi. Riigikohus on leidnud, et seltsingulepingu pooled võivad kokku leppida, et vara

omandatakse asjaõiguslikult nende kaasomandisse või ka ühe poole ainuomandisse, see

ei välista seltsingu sätete kohaldamist. Sel juhul võib olla sõlmitud kokkulepe kasutada

vara seltsingu eesmärgil, st majanduslikus mõttes ühisvarana. Seltsingu sätteid saab

kohaldada eelkõige mingi konkreetse varalise eesmärgi puhul, selleks võib olla ka vara

ühine soetamine. Seltsingu likvideerimise sätete kohaldamist ei välista see, et

asjaõiguslikult on vara seltsingu kasuks soetatud poolte kaasomandisse või ühe poole

ainuomandisse. Pooltevahelises suhtes (sisesuhtes) saab vara eelkirjeldatud tingimustel

lugeda ühisvaraks, mille saab seltsingu likvideerimisel jagada. (Riigikohtu lahend

tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14 p 17). Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et kostja

II ja kostja III võtsid hagi õigeks on ringkonnakohus seisukohal, et seltsinglaste

sisesuhtes tuleb vaidlusalust vara lugeda ühisvaraks.

63. Ringkonnakohtu arvates ei saa hageja nõuet, tuvastada, et vaidlusalune kinnistu on

seltsingulepingu alusel hageja, kostja II ja kostja III ühisomandis hoolimata kostja II ja

kostja III õigeksvõtust siiski rahuldada, sest hagi aluseks olevatest asjaoludest

nähtuvalt on hagi eesmärgiks tuvastada kinnistu ühisomand välissuhtes ja parandada

kinnistusraamatu omanikukanne. Vaidlusaluse kinnistu võlaõiguslik müügileping

sõlmiti TsK kehtimise ajal ja asjaõigusleping VÕS kehtimise ajal. Õige on maakohtu

seisukoht, et AÕS (asjaõigusseadus) § 119 lg-st 1 kui ka AÕS § 120 lg-st 2 tulenevalt

pidi nii kinnistu võlaõiguslik müügileping, kui ka asjaõigusleping olema notariaalselt

tõestatud. Nimetatud lepingud on küll notariaalselt tõestatud, kuid kinnistu omanikuna

on kinnistusraamatusse kantud vaid kostja 3. Ringkonnakohus on seisukohal, et juhul,

kui seltsingulepingu (enne 01.07.2002 järgi ühiste tegusemise lepingu) eesmärgiks on

omandada kinnisasi ühisomandisse, siis tuleb esiteks seltsinguleping sõlmida

notariaalselt tõestatud vormis ning teiseks peab ühisomandisse omandamiseks sõlmitud

kinnistu müügi- ja asjaõigusleping olema notariaalses vormis. Kuigi seltsinguleping

kinnisasja omandamiseks peab olema sõlmitud notariaalselt, kõrvaldab selle puuduse

AÕS § 119 lg 2 järgi omandamiskande (kinnisasja omandamine ühisomandisse või

kaasomandisse) tegemine seltsinglaste nimele. Kuna käesolevast asjas nähtuvalt ei ole

eelnimetatud lepingud sõlmitud notariaalses vormis, siis tuleb hageja nõue tuvastada

vaidlusaluse kinnistu kuulumine ühisomandisse jätta rahuldamata. Maakohus on õigesti

leidnud, et vormipuuduse tõttu ei saa kinnistu omandamisele suunatud lepinguid

hageja, kostja II ja kostja III ühisomandisse lugeda kehtivateks. Hageja seisukoht, et

2002.a alguses, kui hageja, kostja II ja kostja III vahel sõlmiti kinnistu omandamiseks

ühise tegutsemise leping, oli see vormivaba, on ekslik, sest ka sel ajal kehtisid AÕS

sätted, mis kinnisasja müügi- ja asjaõiguslepingule sätestasid kohustusliku notariaalse

vormi.

64. Eelpooltoodust nähtuvalt on ringkonnakohus seisukohal, et vaidlusaluse kinnistu

ühisomandiõigus seltsinglaste välissuhtest tulenevalt tõendamist ei leidnud. Hageja

esitas AÕS § 65 lg-st 1 tuleneva nõude. Kinnistusraamatu kande parandamise nõude

rahuldamise üheks võimalikuks eelduseks võib olla see, et hageja toob hagi alusena

esile asjaolud, millest nähtub asjaõiguslepingu tühisus. Hagis tugines hageja sellele, et

kinnistu omandamiseks sõlmitud leping oli näilik. Näilikuks tehinguks oli kinnistu

10(12)

Tsiviilasi nr: 2-14-13786

omandamine kostja II poolt ja varjatud tehinguks kinnistu omandamine kõikide

seltsinglaste poolt. Ringkonnakohus osutab, et kuna asjaõigusleping on käsutusena

suunatud konkreetsele õigusmuudatusele (mitte sellest mulje jätmisele), on seda raske

pidada TsÜS § 89 alusel tühiseks näiliku tehinguna. Tehingu näilikkuse asjaolud

puudutavad kausaaltehingut. Seega ei ole hageja väited tehingu võimaliku näilikkuse

kohta põhjendatud.

65. Hageja on apellatsioonkaebuses esile toonud, et ta küll möönab, et kohtul võib puududa

võimalus omanikukande parandamise nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks,

kuid kuna käesoleval juhul on võimalik tuvastada seltsinglaste ühisomandisse kuuluv

vara ning kaks teist seltsinglast (kostja II ja kostja III) ei vaidle sellele vastu, siis ei

tohiks nimetatud hagi rahuldamine olla võimatu. Hagi aluseks olevate asjaolude

kohaselt esitas hageja nõuded ühisomandiõiguse tunnustamise ja kinnistusraamatus

omanikukande parandamiseks nõusoleku andmiseks seetõttu, et kinnisasi oli

täitemenetluses kostja II võlgnevuse tõttu kostja I ees arestitud. Hagi alusena ei ole

esile toodud asjaolusid, millest võiks nähtuda, et hageja soovib mingil põhjusel

tuvastada ühisvara koosseisu seltsinglaste sisesuhtes. Ringkonnakohtu arvates on

põhimõtteliselt võimalik, juhul kui selleks on tuvastushuvi, ka enne seltsingu

likvideerimist esitada nõue, mille eesmärgiks on tuvastada seltsinglaste ühisvara

(seltsinguvara) koosseis sisesuhtes. Selleks peab aga hageja hagis esile tooma

tuvastushuvi. Käesolevas asjas ei ole hageja esile toonud selliseid asjaolusid, millest

võiks järeldada hageja tuvastushuvi seltsinglaste sisesuhtes seltsinguvara koosseisu

tuvastamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et seltsinglaste sisesuhtes seltsinguvara

koosseisu kindlaksmääramine ei mõjuta kinnistusraamatusse omanikuna kantud

seltsinglase välissuhtest tulenevate kohustuste täitmist kinnisasja müügist saadud

summadest. Ringkonnakohus osutab, et kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna

kantud seltsinglase võlausaldajad saavad AÕS § 56 lg-le 1 tuginedes eeldada, et kanne

on õige, sest vaidluse korral kinnistusraamatu andmete üle eeldatakse kande õigsust.

Seega isegi juhul, kui hageja oleks hagis mingil põhjusel palunud tuvastada

seltsinglaste sisesuhtes ühisvara (seltsinguvara) koosseis, ei takistaks see

täitemenetluses kinnistu müüki ja selle arvelt kinnistusraamatusse omanikuna kantud

isiku võlgnevuste tasumist müügist saadud summadest. Ringkonnakohtu arvates on

ekslik hageja seisukoht, et juhul, kui seltsinglaste sisesuhtes tuvastatakse, et hagejale

kuulub 60 % kinnistust (selle väärtusest) ja kostjale II ja III ülejäänud osa, siis peaks

enne vara võõrandamist täitemenetluses kostja II võlgnevuse tasumiseks seltsinglaste

vahel vara jagama ja alles siis saaks kostja II võlausaldaja, juhul, kui kostjale II jääks

vara jagamisel mingi vara, selle arvel oma nõude rahuldada. See seisukoht on vastuolus

sellega, et kinnistusraamatu kande õigsust eeldatakse. Hageja viidatud võrdlus

seltsinguvara jagamise ja abielu ühisvara jagamisega ei ole kohane, sest erinevalt

seltsinguvarast tuleneb abielu ühisvara korral kinnistusraamatu kande ebaõigsus

seadusest, juhul kui kinnistusraamatusse on kantud vaid üks abikaasadest.

66. Hageja esitas ka nõude tuvastada, et ühisomandi lõppemisel kuuluks hagejale 60 % ja

kostjatele II ja III ülejäänud osa vaidlusalusest kinnistust. Seltsingulise varasuhte

likvideerimisel on vaja täita ühised kohustused, tagastada panused ning alles seejärel

kuuluks järelejäänud vara VÕS § 604 järgi seltsinglastele vastavalt nende osadele

kasumi jaotamises, st VÕS § 592 lg 1 järgi vastavalt poolte panustele. Kuigi hagis

kirjeldatud seltsingu lõppemisel ei peaks toimuma kõikehõlmav likvideerimismenetlus

panuste tagastamise ja kogu seltsingusse soetatud vara jaotamisega, tuleb

ringkonnakohtu arvates seltsingu likvideerimissätteid kohaldades arvestada ka

seltsingu kohustustega. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et vaidlusalust kinnistut

koormab mitu hüpoteeki (I kd, tlk 151-152). Kuna seltsingu ühiste kohustuste suurus

11(12)

Tsiviilasi nr: 2-14-13786

ning seltsinguvara väärtus selgub seltsingu likvideerimise käigus, ei ole

ringkonnakohtu arvates, hagi aluseks olevaid asjaolusid arvestades, võimalik rahuldada

hageja tuvastusnõuet, et seltsingu likvideerimisel kuuluks hagejale 60 % kinnistust ja

kostjatele II ning III ülejäänud osa. Eelpooltoodust nähtuvalt osutas ringkonnakohus, et

hageja ei ole hagis esile toonud selliseid asjaolusid, millest võiks järeldada hageja

tuvastushuvi seltsinglaste sisesuhtes seltsinguvara koosseisu tuvastamiseks. Sellest

tulenevalt ei ole hageja esile toonud ka sellist tuvastushuvi, et määrata seltsinglaste

sisesuhtes võimalik vara määrade jaotus. Lisaks ei ole ringkonnakohtu arvates võimalik

rahuldada sellist tuvastusnõuet, kus ilma seltsingu likvideerimise soovita (nagu hageja

seda on hagis väljendanud) etteulatuvalt (hüpoteetiliselt) tuvastataks, et juhul kui

seltsing likvideeritakse, siis vaidlusalusest kinnistust (selle väärtusest) 60 % kuulub

hagejale ning ülejäänud osas kostjale II ja kostjale III.

67. Kuna vaidlusaluse kinnistu ühisomandiõigus tõendamist ei leidnud, siis tuleb hageja

tuvastusnõuded ja kinnistusraamatus kande parandamisele suunatud nõue jätta

rahuldamata. Kuna vara arestist vabastamise ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

nõuete rahuldamise üheks eelduseks on, et hageja oleks vaidlusaluse kinnistu

(ühis)omanik, see asjaolu aga tõendamist ei leidnud, siis tuleb ka need nõuded jätta

rahuldamata.

68. Kuna hagi on õigesti jäetud rahuldamata, siis on tulenevalt TsMS § 386 lg-st 4

maakohtu poolt hagi tagamise tühistamine põhjendatud.

69. Kostja I esitas asjas taotluse jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata, kuna hageja

loobus esimesena esitatud apellatsioonkaebusest ja seega ei saanud ta teist

apellatsioonkaebust esitada. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei loobunud

apellatsioonkaebuse esitamisest TsMS § 644 mõttes, vaid teatas, et ta ei ole volitanud

RÕA korras määratud esindajat kaebust esitama.

Menetluskulude jaotus

70. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu

seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata,

siis tuleb hageja menetluskulud ringkonnakohtus jätta tema enda kanda ja kostjate

menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2

määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas

lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.

71. Hageja sai 18.05.2015 määrusega menetlusabi ja ta vabastati apellatsioonkaebuse

esitamisel riigilõivu summas 650 euro tasumisest. TsMS § 190 lg 2 ja 4 alusel tuleb

hagejalt riigilõiv Eesti Vabariigi kasuks välja mõista ning TsMS § 179 lg 9 järgi tuleb

tasumisega viivitamisel välja mõista viivis. H.Ale määrati 03.04.2014 Harju Maakohtu

määrusega õigusabi riigi kulul, ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi kulud. RÕA

korras esindajale määrati ringkonnakohtu menetluse ajal vandeadvokaat S.P poolt

ringkonnakohtu menetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 216 eurot. Kuna

hageja vabastati riigi õigusabi kulude tasumisest, siis tuleb RÕA kulud jätta Eesti

Vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Tiit Kollom

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

12(12)

Tsiviilasi nr: 2-14-13786