2-15-16054/28 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Diana Endoja

Määruse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2015. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-16054

Tsiviilasi

Eesti

Vabariik

(Maksu-ja

Tolliameti

kaudu)

avaldus XXX´i pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Kohtuistungi toimumise aeg

Pankroti väljakuulutamine

15.12.2015

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine pankrotihaldur

Avaldaja/võlausaldaja: Eesti Vabariik (Maksu- ja

Tolliameti kaudu, reg.kood: 70000349; asukoht: Lõõtsa

8a, Tallinn 15176; e-post: kohtumenetlus@emta.ee)

Võlgnik: XXX (IKXXX; elukoht: XXX; e-post: XXX)

Võlgniku lepinguline esindaja: Jelena Aru (e-post:

jelenaaru01@gmail.com)

Ajutine pankrotihaldur: Indrek Lepsoo (isikukood

37611282726; asukoht: asukoht: Roseni 7, Tallinn

10111; e-post: indrek@pankrotihaldur.ee; tel.nr +372

50 97 167, +372 6 645 135).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti kaudu) avaldus XXX´i pankroti

väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja XXX (isikukood XXX) pankrot 22.12.2015 kell 16:30.

3. Nimetada XXX (isikukood XXX) pankrotihalduriks Indrek Lepsoo (isikukood

37611282726;

asukoht:

asukoht:

Roseni

7,

Tallinn

10111;

e-post:

indrek@pankrotihaldur.ee; tel.nr +372 50 97 167, +372 6 645 135).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 14.01.2016 kell 09:30.

Üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas (Harju Maakohus,

Kentmanni kohtumaja, Kentmanni tn 13, 15158 Tallinn, V korrus, saal nr 518).

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude tähtajast (PankrS § 93 lg 1). Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud

nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).

6. Avaldada pankrotimääruse kohta viivitamata teade väljaandes Ametlikud Teadaanded

(pankrotiteade).

7. Määrata ajutise pankrotihalduri Indrek Lepsoo (isikukood 37611282726) töötasu

suuruseks 1 080,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 216,00 eurot ning

vajalike kulutuste katteks 70,00 eurot (sealhulgas käibemaks).

8. Välja mõista XXX (isikukood XXX) pankrotivara arvelt Indrek Lepsoo kasuks ajutise

haldur tasu 1 080,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 216,00 eurot ning

vajalikud kulutused 70,00 eurot ning kanda hüvitatav summa OÜ INC Partner

(registrikood 11008111), arveldusarvele .

9. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

10. Toimetada kohtumääruse ärakiri kätte võlausaldajale, võlgnikule ja pankrotihaldurile.

11. Saata kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva

jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada

ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine

ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3).

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse

seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg

6).

Asjaolud

Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti kaudu) esitas 27.10.2015 avalduse XXX´i pankroti

väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on XXXi maksuvõlg 26.10.2015 seisuga 3 283 749,79

eurot, mis koosneb Maksu- ja Tolliameti 30.03.2009 koostatud maksuotsuses nr 12-5/178

tasumisele määratud maksusummade ja nende laekumiste vahena (kokku 1 256 242,62 eurot)

ning võlgnetavatelt summadelt arvutatud intresside summana. Maksu- ja Tolliamet kontrollis

XXXi 2002. a tulude deklareerimise ja tulumaksu tasumise õigsust. Maksuhaldur leidis

maksukorralduse seaduse §-le 84 tuginedes tehinguid ümber kvalifitseerides, et XXX oli jätnud

osaliselt deklareerimata kasu AS-i XXXaktsiate võõrandamisest, mis on tulumaksuseaduse §

15 lg 1 kohaselt 2 tulumaksuga maksustatav tulu. Samuti arvas XXX enda maksustatavast tulust

ebaõigesti maha poja XXX koolituskulusid. Kontrolli tulemusel koostas maksuhaldur

30.03.2009 maksuotsuse nr 12-5/178, millega kohustas XXXi tasuma 2002. a eest täiendavalt

tulumaksu summas 20 014 500 eesti krooni (ehk 1 279 159,6 eurot). Maksuotsuse vaidlus läbis

nii vaide- kui ka kohtumenetluse. Kuivõrd XXX ei asunud peale maksuotsuse kohtuliku

vaidluse lõppemist (21.06.2011) vabatahtlikult maksuotsust täitma, edastas maksuhaldur

maksuotsuse 19.07.2011 täitmisavaldusega nr 13-5/876-1 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite

Kojale sundtäitmiseks. 4 aastat kestnud täitemenetluse tagajärjel on õnnestunud XXX´ilt võlga

sisse nõuda täituri abil vaid 18 031,07 eurot ning koos muude laekumistega kokku 18 180,71

mis moodustab kogu maksuvõlast üksnes 0,5%. Võttes arvesse, et XXX´il puudub vara, mille

realiseerimisest oleks võimalik maksukohustusi täita ning arvestades seda, et kohtutäitur on

realiseeritava vallasvara juba realiseerinud ning laekumistest nähtuvalt on sundtäitmise

tulemusena õnnestunud nelja aasta jooksul sundtäita üksnes 0,5 % kogu maksuvõlast, leiab

maksuhaldur, et XXXi täitemenetluses ei ole võimalik maksuotsusega ja intressinõudega

sissenõutavaid maksusummasid varade puudumise tõttu sisse nõuda, sest isik on varatu ning

maksevõimetu. Ka maksuhalduri hallatava töötajate registri kannete kohaselt ei ole XXXil

alates 2015 märtsikuust kehtivat töölepingut. Registris sisalduvate varasemate kannete kohaselt

sai XXX vahemikus jaanuar 2013 kuni veebruar 2015 XXXOÜ-lt (XXX) juhtimis- või

kontrollorgani liikme tasu (Äriregistri andmetel oli XXX alates 27.09.2002 – 05.02.2015 selle

äriühingu juhatuse liige) ning perioodil 01.02.2015 – 20.03.2015 töötas XXX töölepingu alusel

samas äriühingus. XXXmittetöötamist arvesse võttes ei ole tõenäoline, et isikul saaksid tekkida

mingidki vahendid maksuvõlgnevuste arvestatavas osas tasumiseks. Tuginedes eespool toodule

on maksuhaldur seisukohal, et XXX ei ole suuteline maksuhalduri nõudeid rahuldama. Lisaks

on maksuhaldurile teadaolevalt XXXil täitmata kohustused ka kohtutäituri ees summas ca 72

000 eurot (kohtutäituri arestinõude summas kajastub ka MTA kui võlausaldaja nõudesumma).

Maksu- ja Tolliamet on veendumusel, et XXX on maksejõuetu ning suutmatus rahuldada

võlausaldajate nõudeid ei ole ajutine.

Võlngik XXX esitas pankrotiavaldusele vastuväited, mille kohaselt ei nõustu maksuotsuses

tooduga ning leiab, et eespool kirjeldatud olukorras puudus maksuhalduril õiguslik ja faktiline

alus väita, et XXXAS-i aktsiate võõrandajaks 01.10.2002 müügitehingus oli XXX; puudub alus

samastada juriidilise isiku omandi võõrandamisest saadud tulu füüsilise isiku tuluga. Kuid

arvestades, et Tallinna Ringkonnakohus rahuldas Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebuse ja

Riigikohus ei võtnud XXXi kassatsioonkaebuse menetlusse, tegi XXX järelduse, et vaatamata

eespool kirjeldatud faktidele ja äri- ja asjaõigusseaduses sätestatule ja tsiviilõiguse

põhimõtetele, saab XXXi lugeda 01.10.2002 aktsiate müügitehingus XXXAS-i 28 000 aktsiate

tegelikuks võõrandajaks. Juhindudes maksuotsuses ja kohtulahendites toodust esitas XXX

25.03.2015 hagi OÜ XXXvastu alusetult saadu tagastamiseks. Vastavalt 23.10.2015

kohtukirjale teeb Harju Maakohus tsiviilasjas 2-15-4687 kohtuotsuse teatavaks 30.11.2015.

Vastavalt pankrotiavaldusele on võlausaldaja nõue kokku 3 283 749,79 eurot. XXXi hagi

tsiviilasjas 2-15-4687 rahuldamisel kohustub OÜ XXXtasuma viimasele 5 087 367 eurot. Seega

puudub antud olukorras alus väitmaks, et XXX on püsivalt maksejõuetu. XXX omab nõuded

OÜ XXXvastu ning see nõue moodustab XXXi vara, mille arvelt saab võlgnik oma

maksuvõlgnevust täies ulatuses likvideerida.

01.12.2015 kohtumäärusega nimetas kohus ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. Ajutine haldur

esitas 11.12.2015 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete

täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine haldur

on seisukohal, et võlgnik on olemasolevate andmete kohaselt maksejõuetu, kuna ta ei suuda

rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb XXX pankrot välja kuulutada vastavalt PankrS § 31 lg 1.

Tuginedes avalikele vararegistritele, võlgniku ja kolmandate isikute poolt edastatud ning ajutise

halduri poolt kogutud informatsioonile on ajutine haldur selgitanud välja, et võlgniku

teadaolevaks varaks on rahalised vahendid arvelduskontol ning tähtajalisel hoiusel

kogusummas 3 204,65 eurot. Tuginedes avalikele vararegistritele, võlgniku ja kolmandate

isikute poolt edastatud ning ajutise halduri poolt kogutud informatsioonile on ajutine haldur

tuvastanud, et XXX omab pankrotiavalduse menetlusse võtmise seisuga alljärgnevaid

teadaolevaid kohustusi. Ajutisele haldurile teadaolevalt moodustab võlgniku kohustus Maksu-

ja Tolliameti ees 3 283 749,79 eurot, mis koosneb Maksu- ja Tolliameti 30.03.2009.a.

maksuotsuses nr. 12- 5/178 tasumisele määratud maksusummade ja nende laekumise vahena

(kokku 1 256 242,62 eurot) ning võlgnetavatelt summadelt arvutatud intresside summana

(kokku 2 027 507,17 eurot). Maksu- ja Tolliamet kontrollis XXX 2002.a. tulude deklareerimise

ja tulumaksu tasumise õigsust. Maksuhaldur leidis, et XXX oli jätnud osaliselt deklareerimata

kasu AS XXXaktsiate võõrandamisest, mis on tulumaksuga XXX maksustatav tulu. Samuti

arvas XXX enda maksustatavast tulust ebaõigesti maha poja XXXkoolituskulusid. Kontrolli

tulemusel koostas maksuhaldur 30.03.2009.a. maksuotsuse nr. 12-5/178, millega kohustas

XXX´i tasuma 2002.a. eest täiendavalt tulumaksu summas 1 279 159,62 eurot. Maksuotsuse

vaidlus läbis nii vaide- kui ka kohtumenetluse. Kuivõrd XXX ei asunud peale maksuotsuse

kohtuliku vaidluse lõppemist (so 21.06.2011.a.) vabatahtlikult maksuotsust täitma, edastas

maksuhaldur maksuotsuse 19.07.2011.a. täitmisavaldusega kohtutäiturile täitmiseks. 4 aastat

kestnud täitemenetluse tagajärjel on õnnestunud XXX´ilt sisse nõuda täituri abiga 18 031,07

eurot. Võlgnik on esitanud pankrotiavaldusele vastuväited, mille kohaselt ta ei nõustu

maksuotsuses tooduga ning leiab, et maksuhalduril puudus õiguslik ja faktiline alus väita, et

AS XXXaktsiate võõrandajaks 01.10.2002.a. müügitehingus oli XXX. Võlgnik on seisukohal,

et puudub alus samastada juriidilise isiku omandi võõrandamisest saadud tulu füüsilise isiku

tuluga. Kuid arvestades, et Tallinna Ringkonnakohus rahuldas Maksu- ja Tolliameti

apellatsioonkaebuse ning Riigikohus ei võtnud võlgniku kassatsioonkaebust menetlusse, tegi

võlgnik järelduse, et teda saab lugeda aktsiate tegelikuks võõrandajaks. Eeltoodust tulenevalt

esitas võlgnik 23.10.2015.a. hagi OÜ XXXvastu alusetult saadu, so 5 087 367,00 eurot

tagastamiseks. Harju Maakohtu 18.11.2015.a. otsusega jäeti hagi rahuldamata ning

menetluskulud XXX kanda. Võlgnik on saatnud Maksu- ja Tolliametile 26.11.2015.a. uue

pöördumise, milles palub tühistada maksuotsuse tulenevalt MKS § 102 ning loobuda võlgniku

vastu esitatud pankrotiavaldusest. Ajutisele haldurile teadaolevalt Maksu- ja Tolliamet

võlgniku 26.11.2015.a. esitatud taotlust ei rahulda, mistõttu soovib võlgnik pöörduda enne

pankrotiavalduse lahendamist veelkord halduskohtu poole. Ajutine haldur leiab, et võlausaldaja

on tõendanud nõude olemasolu, kuna maksuotsus on jõustunud. Võlgniku kohustus

võlausaldaja ees on pankrotiavalduse esitamise seisuga kokku 3 283 749,79 eurot, mis koosneb

Maksu- ja Tolliameti 30.03.2009.a. maksuotsuses nr. 12- 5/178 tasumisele määratud

maksesummade ja nende laekumiste vahena (kokku 1 256 242,62 eurot) ning võlgnetavatelt

summadelt arvutatud intresside summana (kokku 2 027 507,17 eurot).

Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad võlgniku ja kolmandate isikute poolt edastatud

ning ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 3 283 749,79 eurot.

Kuivõrd võlgniku vastu on algatatud mitmeid täitemenetlusi, suureneb võlgniku kohustuste

maht võimalike kohtutäiturite poolt esitatavate tasu nõuete näol.

Ajutine haldur on arvamusel, et arvestades võlgniku olemasolevaid kohustusi ning asjaolu, et

võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema teadaolevaid varasid kordades, puudub

käesoleval ajal võlgnikul võimalus oma kohustusi võlausaldajate ees täies ulatuses täita.

Ajutisel halduril puudub alus arvata, et võlgniku majanduslik olukord võiks lähitulevikus

mingil moel muutuda või mingis ulatuses oluliselt paraneda. Võlgnik on küll avaldanud, et

XXX omab nõuet OÜ XXXvastu, kuid Harju Maakohus on jätnud võlgniku hagi OÜ XXXvastu

rahuldamata. Lisaks eeltoodule puudub ajutise halduri hinnangul OÜ-l XXXpiisav vara, mille

arvelt oleks võimalik positiivse kohtulahendi korral võlgniku võimalikku nõuet rahuldada.

Võlgnik on saatnud Maksu- ja Tolliametile pöördumise, milles palub tühistada maksuotsuse

ning loobuda võlgniku vastu esitatud pankrotiavaldusest, kuid ajutisele haldurile teadaolevalt

jätab Maksu- ja Tolliamet võlgniku taotlused rahuldamata. Seega on ajutine haldur seisukohal,

et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus PankrS

§ 1 lg 2 mõttes, sest võlgnik ei ole suuteline tasuma sissenõutavaks muutunud kohustusi ning

võlgnikul puudub vara, mis kataks tema kohustused ja selline seisund ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks hiljemalt

26.01.2011.a., mil Riigikohus keeldus XXX´i kassatsioonkaebust Tallinna Ringkonnakohtu

14.03.2011.a. otsusele haldusasjas nr. 3-09-1863 menetlusse võtmast. Sellega jõustus Tallinna

Ringkonnakohtu

14.03.2011.a.

otsus,

millega

rahuldati

Maksu-

ja

Tolliameti

apellatsioonkaebus ning tehti otsus, millega jäeti XXX kaebus Maksu- ja Tolliameti

30.03.2009.a. maksuotsuse nr. 12-5/178 tühistamiseks rahuldamata ning võlgnikul tuli asuda

täitma maksuotsusest tulenevat kohustust Maksu- ja Tolliameti ees. Olemasoleva

informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimine on

põhjustatud Maksu- ja Tolliameti maksuotsusest, mille tulemusel kasvas võlgniku

maksukohustus määras, millega võlgnik arvestanud ei olnud ning mille tasumiseks on võlgnikul

vahendid puudunud. Samas on ajutisel halduril alust arvata, et võlgnik on hoidnud oma

kohustuste täitmisest kõrvale ning asunud makseraskuste ja probleemide tekkimisel kohustuste

15.12.2015 kohtuistungil kuulas kohus ära võlausaldaja, võlgniku ja ajutise pankrotihalduri.

Võlausaldaja ja ajutine haldur jäid varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja palusid välja

kuulutada võlgniku pankrot. Võlgnik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta pankroti välja

kuulutamata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või

võlausaldaja. Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti kaudu) esitas 27.10.2015 avalduse XXXi

pankroti väljakuulutamiseks. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui

võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda

rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis

hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutise halduri aruande kohaselt

on võlgniku teadaolevaks varaks rahalised vahendid arvelduskontol ning tähtajalisel hoiusel

kogusummas 3 204,65 eurot. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad võlgniku ja

kolmandate isikute poolt edastatud ning ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes

kokku vähemalt 3 283 749,79 eurot. Ajutine haldur on arvamusel, et arvestades võlgniku

olemasolevaid kohustusi ning asjaolu, et võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema

teadaolevaid varasid kordades, puudub käesoleval ajal võlgnikul võimalus oma kohustusi

võlausaldajate ees täies ulatuses täita. Ajutisel halduril puudub alus arvata, et võlgniku

majanduslik olukord võiks lähitulevikus mingil moel muutuda või mingis ulatuses oluliselt

paraneda. Võlgnik on küll avaldanud, et XXX omab nõuet OÜ XXXvastu, kuid Harju

Maakohus on jätnud võlgniku hagi OÜ XXXvastu rahuldamata. Lisaks eeltoodule puudub

ajutise halduri hinnangul OÜ-l XXXpiisav vara, mille arvelt oleks võimalik positiivse

kohtulahendi korral võlgniku võimalikku nõuet rahuldada. Võlgnik on saatnud Maksu- ja

Tolliametile pöördumise, milles palub tühistada maksuotsuse ning loobuda võlgniku vastu

esitatud pankrotiavaldusest, kuid ajutisele haldurile teadaolevalt jätab Maksu- ja Tolliamet

võlgniku taotlused rahuldamata. Seega on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku makseraskused

on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõttes, sest võlgnik

ei ole suuteline tasuma sissenõutavaks muutunud kohustusi ning võlgnikul puudub vara, mis

kataks tema kohustused ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine.

Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks hiljemalt

26.01.2011.a., mil Riigikohus keeldus XXX´i kassatsioonkaebust Tallinna Ringkonnakohtu

14.03.2011.a. otsusele haldusasjas nr. 3-09-1863 menetlusse võtmast. Sellega jõustus Tallinna

Ringkonnakohtu

14.03.2011.a.

otsus,

millega

rahuldati

Maksu-

ja

Tolliameti

apellatsioonkaebus ning tehti otsus, millega jäeti XXX kaebus Maksu- ja Tolliameti

30.03.2009.a. maksuotsuse nr. 12-5/178 tühistamiseks rahuldamata ning võlgnikul tuli asuda

täitma maksuotsusest tulenevat kohustust Maksu- ja Tolliameti ees. Olemasoleva

informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimine on

põhjustatud Maksu- ja Tolliameti maksuotsusest, mille tulemusel kasvas võlgniku

maksukohustus määras, millega võlgnik arvestanud ei olnud ning mille tasumiseks on võlgnikul

vahendid puudunud.

Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on olemasolevate andmete kohaselt maksejõuetu, kuna

ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb XXX pankrot välja kuulutada vastavalt PankrS §

31 lg 1.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt

võlgniku vara, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole

tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus kuulutab PankrS § 31 lg 1 alusel välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise aeg

on 22.12.2015 kell 16:30.

Pankrotihaldur Indrek Lepsoo on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks

käesolevas tsiviilasjas. Martin Krupp vastab PankrS § 56 nõuetele ning on põhjendatud

nimetada ta käesolevas asjas pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Kohus määrab Indrek

Lepsoo pankrotihalduriks.

PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest

ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse

viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).

PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes

Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates

märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta

viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 13,5 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 080,00 eurot, millele lisandub

käibemaks summas 216,00 eurot ning vajalikud kulud summas 70,00 eurot (sealhulgas

käibemaks).

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud

määrata ajutise halduri tasuks 1 080,00 eurot (13,5 x 80= 1080), millele lisandub käibemaks

summas 216,00 eurot ning vajalikud kulud summas 70,00 eurot (sealhulgas käibemaks). PankrS

§ 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri

tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui

pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik