3-15-2996/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-2996 Määruse kuupäev

22. detsember 2015.a Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi R.K kaebus Viru Vangla 31.08.2015.a otsuse nr 2- 6/23266-3 tühistamise ning vangiregistri kande parandamise taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõudes Menetlusosalised Kaebaja R.K, esindaja vandeadvokaat Janek Valdma Resolutsioon

1. Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord ja muud selgitused

2. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

3. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1. R.K esitas 17.07.2015.a Viru Vanglale taotluse (tl 5-6) parandada kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogus (edaspidi vangiregister) kanne selle kohta, millal tekib kohtul õigus otsustada R.K tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle, ning kanda eelnimetatud kuupäevana registrisse 28.07.2024.a.

R.Kle mõisteti kriminaalasjades nr 1/2-1676/96 (ka 1/2-14/97, Tallinna Linnakohtu 02.01.1997.a otsus, muudetud ringkonnakohtu 01.04.1997.a otsusega) ja 1/2-797 (Tallinna Linnakohtu 30.12.1997.a otsus, muudetud ringkonnakohtu 23.04.1998.a otsusega) tehtud kohtuotsustega karistuseks eluaegne vabadusekaotus ja karistuse kandmise alguseks loeti 27.04.1996.a. Sellest kuupäevast lähtudes on Viru Vangla arvestanud tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamise ajaks 27.04.2026.a.

R.K arvates tuleks arvestada ka seda, et ta viibis vahi all 11.04.1994.a kuni 10.01.1996.a ehk

1 aasta, 8 kuud ja 30 päeva. Karistusseadustiku § 77 lg 1 kohaselt võib kohus eluaegse vangistusega karistatud isiku katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui süüdlane on karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt kolmkümmend aastat. Kriminaalasjades nr 1/2- 1676/96 (1/2-14/97) ja 1/2-797 tehtud kohtuotsustes on öeldud, et vahi all viibitud aeg loeti karistusest kantuks. Seepärast tuleks ennetähtaegse vabastamise otsustamise aega nihutada vahi all oldud aja võrra ettepoole ja määrata selleks 28.07.2024.a. Vastasel korral on R.K ennetähtaegse vabastamise otsustamise ajaks karistusest ära kandnud mitte 30 aastat, vaid 31,83 aastat.

2. Viru Vangla jättis 31.08.2015.a otsusega nr 2-6/23266-3 (vaidlustatud otsus, tl 7-8) taotluse rahuldamata. Vangla kohustus on täita jõustunud kohtuotsuseid ja -määrusi. R.K kannab praegu karistust Harju Maakohtu 24.05.2010.a kohtuotsuse alusel, kohtuasi 1-07- 8640. Selle kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt loetakse karistusaja alguseks 27.04.1996.a. Kohtuotsus jõustus 13.12.2011.a. Kohtuotsuse resolutiivosas ei ole eelvangistuses viibitud ajavahemikku välja toodud ja vanglal puudub selles asjas otsustuspädevus. Tingimisi enne tähtaega vabastamise tähtaja saab vangla üle vaadata pärast seda, kui maakohus on teinud kohtuotsust täpsustava määruse eelvangistuse karistusaja hulka arvamise kohta.

3. R.K esitas 29.09.2015.a punktis 2 toodud otsusele vaide. Viru Vangla jättis 29.10.2015.a vaide rahuldamata.

4. R.K esitas 30.11.2015.a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-4). Kaebaja palus tühistada punktis 2 nimetatud haldusakti ning teha vanglale ettekirjutuse vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus vangiregistri kande parandamiseks. Kaebuse põhjendused kattuvad punktis 1 toodud põhjendustega.

Kaebaja leiab, et vaidlus tuleb lahendada halduskohtus. Vangla pädevuses on esitada kohtule materjalid kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Vangla teeb vangiregistrisse kande tähtaja kohta, millal kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise otsustamine on võimalik. Kaebaja on pöördunud kande parandamiseks Harju Maakohtu poole (kohtuasi 1-15-2843). Selles kohtuasjas leidis kohus, et kui kinnipeetav ei ole rahul tema suhtes kinnipeeturegistrisse kantud tingimisi ennetähtaegse vabanemise kuupäevaga, siis on tal õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebuse halduskohtule.

Kohtu seisukoht

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Kaebaja eesmärk halduskohtusse pöördumisel on saavutada seda, et vangiregistrisse oleks kuupäevana, mil kohtul tekib õigus otsustada kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastamine, kantud 27.04.2026.a. asemel 28.07.2024.a.

6. Vangistusseaduse (VangS) § 51 lg 1 ja 3 kohaselt peetakse riigi infosüsteemi kuuluva andmekoguna „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu“, lühendatult vangiregister. Vangiregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsus on VangS § 51 lg 1 alusel kehtestanud „Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri“ pidamise põhimääruse, põhimääruses nimetatakse registrit lühendatult kinnipeeturegistriks. Kohus kasutab seaduses toodud nimetusi.

Põhimääruse § 21 lg 1 kohaselt kantakse kinnipeetava karistuse kohta registrisse 1) otsuse või määruse teinud kohtu nimi; 2) otsuse või määruse kuupäev ja number; 3) otsuse või määruse jõustumise kuupäev 4) süüteo nimetus ja süüdimõistmise alus «Kriminaalkoodeksi» või «Karistusseadustiku» järgi;

5) mõistetud karistuse määr ja karistuse liik; 6) vangistuse või aresti kandmise algusja lõppkuupäev; 61) kuupäev, millal kohtul tekib õigus otsustada kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega; 7) kuupäev, millal kohtul tekib õigus otsustada kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamine; 8) vabanemise aeg ja alus; kui karistus on lõpuni kandmata, tehakse selle kohta märge. Põhimääruse § 9 lg 1 kohaselt täidetakse registrit olemasolevate andmete piires ning § 4 lg 2 kohaselt ei ole registri andmetel õiguslikku tähendust.

7. Riigikohus leidis kohtuasjades 3‑3‑4‑2‑12 ja 3-3-1-52-12, et nii vaidlus selle üle, millal hakkas kinnipeetava karistusaeg kulgema, kui ka selle üle, kuidas arvutada kinnipeetava tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks taotluse esitamise tähtaega, tuleb lahendada maakohtus. Need küsimused puudutavad maakohtu lahendi sisu selgitamist. Kui vaidluse lahendaks halduskohus, siis peaks halduskohus andma hinnangu maakohtu otsusele ja selles märgitut vajadusel tõlgendama. Riigikohus ei pea sellist lähenemist menetlusseadustikega kooskõlas olevaks ega otstarbekaks. Tegemist on maakohtu lahendi täitmisel ilmnenud ebaselgusega, mille lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega.

8. Kohtuasjas 1-07-8640 tehtud kohtuotsuse põhjal on kaebajale määratud vabadusekaotuslik karistus kokku seitsmes kohtotsuses. Kaebuses ja vanglale esitatud taotluses nimetatud kohtuasjad on nende seas ajalises järjestuses neljas ja viies. On selge, et alates teisest kohtuotsusest tuli igas otsuses moodustada liitkaristus, arvestades varasemate otsustega määratud karistusi. Viimases kohtuasjas 1-07-8640 arvestati liitkaristuse moodustamisel kuuendat, 29.11.2000.a. Tallinna Linnakohtu poolt mõistetud karistust. Kohtuasjas 1-07-8640 tehtud otsuse resolutsiooni punkti 3.4. kohaselt suurendati mõistetavat 8 aastast vangistust eelmise, Tallinna Linnakohtu 29.11.2000.a. otsusega mõistetud eluaegse vangistusega ning liitkaristuseks mõisteti eluaegne vangistus. Karistusaja alguseks loeti 27.04.1996.a. Otsus on jõustunud.

9. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kaebajal ei ole võimalik saavutada oma eesmärki halduskohtusse pöördumisel ja kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. On küll õige, et kandeid vangiregistrisse teeb vangla, kuid vangla peab seejuures lähtuma maakohtu poolt tehtud kohtuotsusest. Seni, kuni kaebaja ei ole saavutanud maakohtu otsuse resolutsiooni muutmist, täpsustamist või selgitamist maakohtu poolt, ei ole vanglal võimalik kaebaja ennetähtaegse vabastamise otsustamise aega vangiregistris parandada.

Kaebaja ei saa nõuda vanglalt seda, et vangla asuks uurima, kas ja kuidas on liitkaristuste moodustamisel läbi mitme kohtuasja arvesse võetud eelvangistuses viibitud aeg ning vajadusel muudaks selle arvesse võtmiseks maakohtu otsusega kindlaks määratud karistuse kandmise alguskuupäeva. Seejuures on kohtuasjas 1-07-8640 tehtud otsuse põhjal eelvangistuses viibitud aeg „kaduma läinud“ mitte viimaste, vaid varasemate otsuste tegemisel. Vangla on õigesti viidanud sellele, et tema ülesandeks on vangistuse täideviimine (VangS § 105 lg 1) ning vanglal tuleb lähtuda viimasest jõustunud kohtuotsusest, millega määrati kaebajale praegu kehtiv liitkaristus.

10. Kohus märgib lisaks, et isegi kui vanglal oleks võimalik teha vangiregistrisse maakohtu otsusega vastuolus olevat kannet, on kaebaja kaebeõigus halduskohtus vaieldav. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Vangiregistri andmetel ei ole õiguslikku tähendust. Kui vangla kaebaja poolt õigeks peetud ajal ei edasta maakohtule materjale kaebaja ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks, on kaebajal õigus pöörduda avaldusega otse täitmiskohtuniku poole (Riigikohtu lahend 3-3-1-45-15 p 12). Seega ei saa praeguses kohtuasjas vaadeldav kanne vangiregistris, isegi kui see on vale, rikkuda kaebaja õigusi.

11. Kaebaja on kohtu andmetel vähemalt kahel korral pöördunud maakohtu poole taotlusega täpsustada kaebaja karistusaja alguskuupäeva. Kohtuasjas 1-10-10566 (tl 14-16) palus kaebaja täpsustada Harju Maakohtu 07.06.1996.a kohtuotsusega nr 1-221/95 talle karistuseks mõistetud vangistuse kandmise alguskuupäeva. Kohus jättis avalduse rahuldamata, kuna ta ei nõustunud sellega, et eelvangistuses viibitud aeg on jäänud karistuse hulka arvestamata. Kohtumäärus jõustus 28.09.2010.a. Kohtuasjas 1-15-2843 (tl 17-20) palus kaebaja parandada vangiregistri kannet ja kanda registrisse kuupäevana, mil kohtul tekib õigus otsustada kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastamine, 28.07.2024.a. Kohus selgitas kaebajale, et kui kaebaja ei ole rahul tema suhtes kinnipeeturegistrisse kantud tingimisi ennetähtaegse vabanemise kuupäevaga, siis on tal õigus esitada kaebus halduskohtule, kuid võttis ka sisulise seisukoha kaebaja karistusaja alguse suhtes ja jättis taotluse rahuldamata. Kohus leidis, et eelvangistuses viibitud aeg on juba arvatud kaebaja karistusaja hulka. Kohtumäärus jõustus 19.06.2015.a.

Kuna maakohus ei tagastanud kohtuasjas 1-15-2843 kaebaja taotlust pädevuse puudumise tõttu, vaid lahendas selle sisuliselt, ning ka halduskohus ei tagasta kaebust pädevuse puudumise tõttu, siis ei edasta halduskohus kohtuasja pädeva kohtu määramiseks Riigikohtule (HKMS § 121 lg 3).

12. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot (tl 13).

HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Seega riigilõiv tagastamisele ei kuulu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Jõks Kohtunik