2-15-15422/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-15- 15422 Otsuse tegemise aeg ja koht 16.12.2015.a. Tallinn Kohtunik Maie Seppo Kohtuasi XXX hagi XXX vastu abielu lahutamise nõudes Hagihind 3500,00 eurot Menetlusosalised

Kohtuistungite toimumise aeg Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX Kostja XXX(isikukoopd XXX, elukoht XXX)

11.11.2015, 15.12.2015

RESOLUTSIOON 1. Lahutada XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX ) vahel Tallinna Perekonnaseisuametis 24.01.2003. a. sõlmitud abielu - akt nr XXX. 2. Jätta hagejale abielu ajal kantud kantud perekonnanimi XXX . 3. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. 4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 5. Tagastada XXXarvelduskontole XXXXXXXXXXXX pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 50,00 eurot. Riigilõiv 100,00 eurot on tasutud 14.10.2015 XXX arvelduskontolt XXXXXXXXXXXXXXX Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE062200221059223099 selgitusega XXX ja XXX hagi abielu lahutamiseks EDASIKAEBAMISE KORD Pooled loobusid kohtuistungil apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD Hageja ning kostja abielu sõlmiti 24. jaanuaril 2003.a. Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielust on sündinud 03.06.2003.a. poeg Anton Novgorodski.

Hagiavalduse kohaselt on XXXja XXXabielulised suhted pöördumatult lõppenud. Hageja on pakkunud kostjale lõpetada abielu perekonnaseisuametis, kuid kostja on keeldunud. Lähtudes ülaltoodud asjaolust tuleb abielu lahutada kohtus. Hageja palub poolte abielu lahutada. Kohtuistungitel jääb hageja oma nõude juurde. Kostja ei vaidle hagile vastu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Perekonnaseaduse § 65 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Poolte vahel puudub vaidlus abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle. Perekonnaseaduse § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Perekonnaseaduse § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Pooled kinnitasid 15.12.2015.a. kohtuistungil, et abielulised suhted on poolte vahel pöördumatult lõppenud ja nad ei soovi kooselu taastada. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Seega tuleb abielu lahutada. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja ei esitanud avaldust tema varem kantud perekonnanime taastamiseks. Seega säilib hagejal tema abielu ajal kantud perekonnanimi.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §164 lg 1 sätete kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemisest apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled loobusid 15.12.2015.a. toimunud kohtuistungil apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ning vastavalt poolte kokkuleppele käesolev kohtuotsus edasikaebamisele ei kuulu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maie Seppo kohtunik