1-15-10825/3 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Legislator summary
AI generateddetsember 2015. Valga kohtumaja a Kriminaalasja number 1-15-10825 Kohtukoosseis Kohtunik Marian Priks Kohtuistungi sekretär Tõlk Reelika Käis Alla Korkin Kriminaalasi süüdistuses § ; § 274 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav V.K
Legislator headnote
AI generated1-15-10825/3 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: Selg V.K itada, et LS § 127 alusel on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Kriminaalasi nr 1-15-10825
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus
Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
22. detsember 2015. Valga kohtumaja a Kriminaalasja number 1-15-10825 Kohtukoosseis Kohtunik Marian Priks Kohtuistungi sekretär Tõlk Reelika Käis Alla Korkin Kriminaalasi
V.K KarS
süüdistuses § ; § 274 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav V.K
Elukoht:xxxxxxxx; : XXX;xxxxxxxx; varem kohtulikult IK karistatud, karistatus kustunud ei ole kohaldatud. ; tõkend – Kaitsja v.adv Otto Preem, kokkuleppel
RESOLUTSIOON KrMS § 173, §§
249 ja §
248-
318 lg 3 p 4 alusel Kohus o t s u s t a s :
Süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista neli (4 V.K karistuseks ) kuud vangistust.
Süüdi tunnistada KarS § järgi ja karistuseks mõista üks (1) V.K
274 lg 2 p 3 aasta ja kolm (3 kuud vangistust. )
KarS § 64 lg 1 alusel mõista V.K´ile liitkaristuseks üks (1) aasta ja neli (4) kuud vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui
V.K kaheaastase (2-aastase) katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
2 (4)
KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ´ lt ära m torsõ duki juhtimise õigus viieks V.K i oo i
(5) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.
Selg V.K itada, et LS § 127 alusel on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
Asitõend: KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel asitõend katkine fliis ühes pakendis (asub kriminaalasja
- juures) hävitada kohtuotsuse jõustumisel.
Tsiviilhagi: Rahuldada Eesti Vabariigi (Politseija Piirivalveameti kaudu) tsiviilhagi ja VÕS § 1043 alusel V.K-lt 29 eurot Eesti Vabariigi (Politseija Piirivalveameti välja mõista
kaudu) kasuks (kanda Rahandusministeeriumi a/a EE891010220034796011 SEB või
EE932200221023778606 Swedbank, viitenumber 2800082310, selgitus: Politseija Piirivalveametile kahju hüvitamine).
Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 3, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 ja lg 3 alusel välja mõista V.K i ´ lt riigi tuludesse:
süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 585 eurot;
Joobeseisundi tuvastamisega seotud kulu 29 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude (614 eurot) tasumine ositi igakuiste võrdsete osamaks ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. etena
Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad
tähtaegselt tasunud.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis.
esitada Süüdistatav ja kaitsja võivad kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki ko e korras 15 haselt, see on määruskaeb päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga kohtumajale.
ASJAOLUD Kohus t u v a s t a s : Kriminaalasj V.K selles, et tema as süüdistatakse rikkudes Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 sätestatut, , juhtis sõiduautot Audi 16.08.2015.a kella 07.00 paiku, xxxxxxxxxxx A4 r/m xxxxxx seisundis kui etanoolisisaldus tema veres oli 2,45 +/- 0,07 mg/g.
3 (4) Antud teoga rikkus isik Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.
Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani V.K toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
…selles, et tema olles joobeseisundis 16.08.2015.a kella 07.00 paiku tabatud xxxxxxxxxx mootorsõiduki Audi A4 r/m täitava xxxxxx juhtimiselt, eirates eelnevalt ametikohustusi politseiametniku S. K. suulisi seaduslikke korraldusi, osutas nimetatud kohas ja ajal järgnenud kinnipidamisel füüsilis ’le, lüües teda lahtise käega kaela t vastupanu politseiametnikule S. K.
piirkonda p
õhjustades oma tegevusega S. K.’le moraalset kahju, füüsilist valu ja pindmise kaelaevigastuse ning 5 euro suuruse varalise kahju Valga Haigla visiiditasu näol.
…selles, et tema olles joobeseisundis 16.08.2015.a kella 07.00 paiku tabatud xxxxxxx mootorsõiduki Audi A4 r/m juhtimiselt ja olles nimetatud ajal kohas labakäega xxxxxxx
löönud ametikohustusi täi ’t ning toimetatud seejärel Valga tvat politseiametnikku S. K.
politseijaoskonda aadressil Valga Puiestee 4 üritas Valga politseijaoskonnas 16.08.2015.a kella 07.15 paiku rusikaga lüüa ametikohustusi täitavat politseiametnikku S. ’t, K mis
ebaõnnestus politseiametnikke R. sekkumise tõttu, kuid millest hoolimata ning R. V. S. õnnestus tal käega haarata S. K. seljas olevast politseivormist ( fliisjakist) ja tõmmata pagunist, mille tulemusena vormiriietus rebenes
moraalset kahju ning . Kuriteo läbi põhjustati S. K. vormiriietuse lõhkumisega riigile 29 euro suurune kahju.
Vägivalla kasutamisega võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, kui see on toime pandud korduvalt, pani V.K toime KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Eesti Vabariigi tsiviilhagi .
29 euro nõudes Kokkuleppe sisu: Karistuse liik ja määr V.K suhtes: Prokurör nõuab kohtus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus V.K neli (4) kuud vangistust. ´ile karistuseks
KarS § ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus
274 lg 2 p 3 V.K olm (3) kuud vangistust. ´ile karistuseks üks (1) aasta ja k
KarS § 64 lg 1 alusel mõista V.K´ile liitkaristuseks üks (1) aasta ja neli (4) kuud vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel.
KarS § 73 lg. 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui V.K
2 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. –
Tulenevalt KarS § 50 lg 1 p 1 võtta V.K´ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks
(5) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.
Menetluse käik:
4 (4) V.K on end inkrimineeritavas kuriteos süüdi tunnistanud ning andnud ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist tõenditega esinevad kõik ka asjas kogutud muude . Seega KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. V.K
KrMS § 244 ja § 245 nõuetest lähtuvalt on sõlmitud lihtmenetluse kokkuleppe. Süüdistatav , et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. V.K kinnitab kohtuistungil
Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Kaitsja jääb kokkuleppe juurde. Kaitsja ühele aastale palub ajatada menetluskulud . P b kokkuleppe juurde. le. rokurör jää Prokurör taotlusele vastu ei vaid
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi -le 1 - mõistetu.
KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on eurot. käesoleval ajal 585 KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Joobe tuvastamisega tekkinud kulu on antud juhul 29 eurot.
KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus on seisukohal, et taotlus menetluskulude ajatamisek
s on põhjendatud. Menetluskulude tasumine koheselt käib süüdistatavale üle jõu, kuna tema töötasust ei piisa selleks, ülalpidamisel on kaks last. Samuti on ta varem karistamata ning tema resotsialiseerumise väljavaated head. Seetõttu määrab kohus menetluskulud tasumisele ositi jooksul. ühe aasta
/allkirjastatud digitaalselt/
Marian Priks Kohtunik