1-15-9516/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-15-9516

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember

2015. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-9516 (15249000291) Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Kriminaalasi

T.K kriminaalasi

KarS § 266 lg 2 p 1 ja § 121

lg 2 p 2, 3

järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto

S

üüdistatav T.K

isikukood , elukoht: XXX xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel,

keskeriharid ; us, töökoht: juhutöödel Kriminaalkorras kehtivad karistused puuduvad; Väärteokorras 2 kehtivat karistust; Tõkend: elukohast lahkumise keeld. RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada T.K KarS § 266 lg 2 p 1järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada T.K KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõis üksikkaristustest raskeima ta T.K-le liitkaristuseks

suurendamise teel 7 (seitse vangistust. ) kuud

KarS § määrata, et mõistetud karistust ei pöörata 74 lg 1,3 alusel T.K-le

täitmisele, kui ühe T.K ei pane 1-( ) aastase katseaja jooksul toime uut

kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: -s

1)

elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires evaks; kauemaks kui 15 pä

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada T.K käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata T.K

elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Tõkend – – tühistada jõustumisel. elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse

KrMS § 180 lg 1 välja mõista riigituludesse menetluskuludena , 3 alusel T.K-lt

sundraha katteks 240 (kakssada neli eurot. kümmend)

Jätta menetluskulud summas välja mõistmata. 475,30 eurot T.K-lt

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus menetluskulud T.K kogusummas 240 (kakssada nelikümmend) eurot tasuda 1 (üks) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. T.K on kohustatud maksma igakuiselt

20 eurot kuni kogusumma tasumiseni. . kuupäevaks vähemalt 20 (kakskümmend)

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS

Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või

EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber

menetluskulude tasumisel on 99915700092854. -15-9516, Selgitusse tuleb märkida „1

menetluskulud, T.K“ .

Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse

kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu le 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

3

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määrus Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu kaebuse lahendamise menetluses. Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

T.K-le

et: on esitatud süüdistus KarS § 266 lg 2 p 1 järgi selles,

- tema 19.08.2015. a kella 18.00 ajal Jõgeva maakonnas Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxtalus tungis omavoliliselt valdaja xxxxxxxxxxxx tahte vastaselt s.o lukustamata ukse avamise teel sisse xxxxxxxxxxxx elamiseks kasutatavasse ruumi;

- tema 22.08.2015. a kella 08.00 ajal Jõgeva maakonnas

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs tungis omavoliliselt valdaja xxxxxxxxxxxx

tahte vastaselt s.o lukustamata ukse avamise teel sissexxxxxxxxxxto elamiseks kasutatavasse ruumi. T.K le on esitatud süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi selles, - et:

- tema 19.08.2015. a kella 18.00 ajal

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx pani toime kehalise

väärkohtlemise oma ema o suhtes, mis seisnes selles, et lõi vähemalt 4 xxxxxxxxxxx -5 korral

jalaga vastu oma ema xxxxxxxxxxxo vasakut jalga ning rebis juustest, millega tekitas

xxxxxxxxxxxxx -

e füüsilist valu ja tervisekahjustuse vasaku põlve kontusiooni;

- tema olles eelnevalt toime pannud vägivallateo, 22.08.2015. a kella 08.00 ajal Jõgeva

maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx pani toime korduvalt kehalise

väärkohtlemise oma ema xxxxxxxxxxxx suhtes, mis seisnes selles, et rebisxxxxxxxxxxxxxx pea vasakust kõrvast üleval pool 5x5 cm alal juuksed peast ning lõi rusikaga vastu kannatanu paremat labakätt, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – parema labakäe pöia piirkonna turse kuni randmeliigeseni.

KarS § 266 lg 2 p 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus

karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 121 lg 2 p 3 2, järgi toimepandud kuriteo eest taotleb

prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks KarS § 64 lg 1 alusel mõista 6 kuud vangistust. liitkaristuseks raskeima karistuse suurendamise teel 7 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui T.K 1-aastase katseaja

jooksul ajaks ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli

pandud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg kohustusi. 2 p 2 alusel mitte tarvitada alkoholi.

Asitõendiks olev CD jätta kriminaalasja juurde.

II Kohtu seisukoht

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatav on teinud kaitsjast loobumise taotluse.

Taotluse kohaselt loobub T.K kaitsja osalemisest kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses ja kohtuotsuse kuulutamisel.

KrMS § 45 lg 4 sätestab, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, v. a juhul, kui

süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning

4

soovib loobuda kaitsja osalemisest teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu KarS § 4 lg 3 ja § 266 lg 2, § 121 lg 2 järgi. T.K ei ole soovinud kaitsja osavõttu. Kohus hinnangul oli T.K

võimeline kriminaalasja kohtulikul arutamisel ise enda huve esindama. Kohtul ei tekkinud

selles kahtlusi ka T.K

küsitlemise käigus. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde.

P

rokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine

vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse

sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista süüdi T.K

KarS § 266 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud

kokkuleppele.

III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale

kohtueelses menetluses makstud tasu 105,60 eurot.

Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga

alammäär, s.o eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 201 585 5. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 690,60 eurot.

Kriminaalasjas on erikuluks KrMS § 176 lg 1 p 2 alusel T.K sundtoomise kulu summas 24,70 eurot (tl 26).

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud - süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 3 kohaselt hüvitab erikulud isik, kelle süül on need tekkinud. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

T.K taotles kohtult menetluskulude vähendamist ja vähendatud osas

menetluskulude tasumise võimaldamist osade kaupa. Prokurör taotles menetluskulude vähendamist olulises ulatuses ja menetluskulude tasumise võimaldamist 1 aasta jooksul.

Kohus on seisukohal, et menetluskulude vähendamine olulises ulatuses on põhjendatud. Siinjuures arvestab kohus, et T.K puudub regulaarne sissetulek. T.K ei tööta, ta teeb juhutöid, mida käesoleval ajal tal teha ei ole. T.K elab samas majas

oma emaga. Toitu on nad ise kasvatanud, käesoleval ajal söövad koos. Ema sissetulekuks on

pension. Kohus peab oluliseks arvesse võtta sedagi, et käesolevas kriminaalasjas on kannatanuks T.K ema. Seega rahalised probleemid võivad mõjutada poolte suhteid,

mis käesoleval ajal on head. Kohtu hinnangul on põhjendatud välja mõista menetluskulude

katteks 240 eurot,

mis tuleb määrata tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul.

Raina Pärn

5

Kohtunik