1-15-9366/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-15-9366

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember

2015. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-9366 (15249000360) Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Kriminaalasi

A.B kriminaalasi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto S

üüdistatav A.B

isikukood XXX, elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, põhiharidus, töökoht: OÜ JYKY- teetööline;

Kriminaalkorras 1 kehtiv karistus: Tartu Maakohtu 03.05.2012. a otsusega mõistetud süüdi KarS § 121 järgi ja karistatud 1-aastase vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg 1,3 alusel täitmisele pööramata 18-kuulise katseajaga; Väärteokorras 1 kehtiv karistus. Tõkend: puudub.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada A.B KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § määrata, et mõistetud karistust ei pöörata

74 lg 1,3 alusel A.B-le

täitmisele, kui kaheksateistkümne A.B ei pane 18-( ) kuulise katseaja jooksul toime uut -s

kuritegu ja täidab KarS §

75 sätestatud kontrollnõudeid:

1) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elada kohtu määratud alalises elukohas –

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada A.B käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada A.B osalema sotsiaalprogrammis (nt vihajuhtimine) kriminaalhooldaja äranägemisel.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata elukohajärgse A.B

kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetlu A.B-lt skuludena sundraha eurot

585 (viissada kaheksakümmend viis) ja riigi õigusabi kulu 105 (ükssada viis) eurot 60 senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et A.B kogusummas on õigus menetluskulud

690 (kuussada üheksakümmend) tasuda 1 (üks) aasta eurot 60 senti jooksul kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast kuust alates. A.B on kohustatud maksma igakuiselt eurot kuni kogusumma tasumiseni . kuupäevaks vähemalt 58 (viiskümmend kaheksa) (viimane osamakse 52,60 eurot).

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS

Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või

EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700092663. -15-9366, Selgitusse tuleb märkida „1 menetluskulud, A.B “.

Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise oluliselt korral või kui on rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu le 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määrus Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu kaebuse lahendamise menetluses. Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu A.B-le on esitatud süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et tema isikuna, keda on

03.05.2012. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt karistatud KarS § 121 lg 1 järgi, 23.10.2015. a ajavahemikul kella 22.00-st kuni kella 22.30-ni A.B s.o oma elukoha koridoris pani toime korduvalt kehalise väärkohtlemise s.o teise inimese tervise kahjustamise, mis seisnes selles, et lõi tahtlikult alaealiselexxxxxxxxxxxxxxxxxx (sündinud ) rusikaga ühel korral vasaku silma alla, ühel korral rusikaga vastu xxxxxxxxxx. a

suud ning ühel korral rusikaga kuklasse, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – ajuvapustuse ning ühe hamba kildmurru ning seejärel lõi A.B õigusvastast tegevust takistama asunud alaealisele (sündinud xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx) tahtlikult ühel korral rusikaga vasaku silma alla, millega tekitas kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx füüsilist valu.

KarS § 121 lg 2 p 3 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui A.B 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on A.B kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada A.B osalema sotsiaalprogrammis (näit. vihajuhtimine) kriminaalhooldaja äranägemisel.

II Kohtu seisukoht Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatav on teinud kaitsjast loobumise taotluse. Taotluse kohaselt loobub A.B kaitsja osalemisest kohtuistungist. KrMS § 45 lg 4 sätestab, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, v. a juhul, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning soovib loobuda kaitsja osalemisest teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu KarS § 4 lg 3 ja § järgi.

121 lg 2 A.B ei soovinud kaitsja osavõttu ja kohtu hinnangul oli ta võimeline enda huve ise esindama. Kohtul ei tekkinud selles kahtlusi ka

A.B küsitlemise käigus. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. P

rokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista süüdi KarS § A.B lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 105,60 eurot. Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 201

5. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 690,60 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud - süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. A.B

1 aasta jooksul. esitas taotluse määrata menetluskulude tasumine ositi Prokurör toetas taotlust.

Kohus leiab, et menetluskulude tasumise võimaldamine osade kaupa 1 aasta jooksul on põhjendatud ja vajalik. Siinkohal arvestab kohus, et A.B töötab OÜ-s JYKY teetöölisena. A.B sissetulek on erinev, alates 200 eurost kuni miinimumtasuni. A.B elab üksi. Varasemalt väljamõistetud menetluskulud on A.B kinnitusel tal tasutud. Kohus, võttes arvesse menetluskulude kogusummat ja A.B sissetulekuid, on seisukohal, et ilmselgelt on A.B-le kõikide menetluskulude korraga tasumine ülejõukäiv. Seega tuleb menetluskulud tasumisele määrata osade kaupa 1 aasta jooksul. A.B-le tuleb anda võimalus tasuda menetluskulud vabatahtlikult.

Raina Pärn Kohtunik