2-15-118524/8 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

lk 1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

22. detsember 2015 Kuressaare Tsiviilasja number 2-15-118524 Hagi ese K S (K) hagi E S (K) vastu elatise nõudes. Menetlusosalised Hageja : K K ( seaduslik esindaja AP Kostja E K

Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Rahuldada hagi. 2. Välja mõista kostjalt E K’ilt( alaealise K K ( kasuks elatis alates 31. 08. 2015 summas 100 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni 3. Elatise on E K kohustatud kandma alaealise seadusliku esindaja AP arvelduskontole iga eelneva kuu jooksul 30. kuupäevaks. Elatise käsutamisõigus on alaealise seaduslikul esindajal AP.

4. Menetluskulude jaotus

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Avaldaja seaduslik esindaja AP esitas 31.08.2015 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse E Slt elatise saamiseks K. R. S eest 195 eurot kuus. Kohus tegi 03.09.2015 võlgnik E. Sle makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite 29.09.2015.

lk 2

Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 20.10.2015 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning K. R. S nõue E. S vastu anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus tegi avaldaja seaduslikule esindajale ettepaneku esitada oma nõue hagimenetluses ettenähtud vormis, kuid esindaja seda ei teinud.

13. novembri 2015.a. määrusega võttis kohus avalduse menetlusse hagina kuna tutvunud esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusega ning leidis, et sellest nähtuvad vajalikud andmed avalduse hagina menetlusse võtmiseks.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagile ei vastanud, kuid maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites ja kirjalikus menetluses tehtud avalduses on kostja kinnitanud, et tema sissetulek ei võimalda tal maksta elatist nõutud summas /t.l. 9/. Kostjal on kohtule teadaolevalt kokku neli alaealist last kellele ta on kohustatud andma elatist. Kostja sissetulek on talvel 400 € ringis ja suvel 700 € (neto). Kostja soovib maksta vastavalt võimalustele 50 € kuus, suvel veidi rohkem.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja tutvunud esitatud materjalidega, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel:

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja K K on kostja E Ki poeg. Vanemad elavad lahus. Alaealine K K elab hageja, oma ema, juures ja on tema ülalpidamisel. Lisaks hagejale on kostjal veel kolm alaealist last, kelle suhtes on tal seadusest tuleneva ülalpidamiskohustus. Hageja seadusliku esindajana esitas lapse ema kohtule nõude elatise saamiseks kostjalt summas 195 eurot kuus. Vastavalt Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PkS § kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni;

lk 3

PkS § 100 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PkS § 101 lg. 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01. 01. 2015 on 195 € kuus. Lõike

2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PkS § 102. lg. 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus lähtub otsuse tegemisel lapse huvidest, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi. Kohus peab vajalikuks märkida, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Elatis minimaalmääras tagab lapse vajaduste rahuldamise optimaalses määras, mis on vanema kohustus ja seda kohustust ei saa panna isikule, kes ei ole laste bioloogiline isa. Samas peab kohus arvesse võtma vanema kohustust tema teiste alealiste laste ees ja tema sissetulekut, mis ei võimalda tal ülalpidamiskohustust täita ilma, et ta kahjustaks enda tavalist ülalpidamist. Kostja tööoskused ei võimalda tal otsida ka tasuvamat tööd. Kohus peab siinkohal vajalikuks selgitada, et juhul kui kostja vabaneb kohustusest elatise maksmiseks mõne oma lapse suhtes, on ta kohustatud panustama rohkem teiste laste ülalpidamiseks. Ka on last kasvataval vanemal õigus pöörduda kohtusse elatise suurendamise taotlusega. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks mõista elatis välja alla elatise minimaalmäära, 100 eurot kuus.

Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg. 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder