2-15-115438/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Hannes Olev

Kohtujurist Viktor Bome Otsuse tegemise aeg ja koht

21.detsember 2015, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-115438 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Osaühing Aktiva Finants hagi XXXvastu võlgnevuse nõudes

1095,28 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn); hageja lepinguline esindaja Kadri Timuska (e-post: jurist@julianus.ee); kostja XXX(isikukood XXX, registrijärgne elukoht XXX; epost: XXX).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt XXX hageja osaühing Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus 547,64 eurot (viissada nelikümmend seitse eurot ja 64 senti), viivis 325,30 eurot (kolmsada kakskümmend viis eurot ja 30 senti) ja viivise põhivõlgnevuselt (547,64 eurot) alates 08.10.2015 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni 0,15% päevas, kuid mitte rohkem kui 222,34 eurot.

3. Mõista kostjalt XXXhageja osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis menetluskuludelt (200 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine

1. Menetluskulud jätta kostja XXX kanda.

2. Mõista kostjalt XXX välja menetluskulud summas 200,00 (kakssada) eurot, mis koosnevad maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust summas 45 eurot ja hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 155 eurot osaühing Aktiva Finants kasuks.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjon summas 100 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; aktsiaselts Nordea Bank – EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank - EE513300333522160001.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

2-15-115438 menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus ei pea põhjendatuks õigusabikulu välja mõista, kuivõrd antud juhul ei ole põhjendatud õigusabiteenuse tellimine hageja poolt, kes on omandanud kolmandalt isikult nõude eesmärgiga seda nõuet realiseerida. Samuti on kohtu hinnangul hageja isikut ja tema ajalugu arvestades tegemist firmaga, mis peab ilmselgelt omama pädevust nõuda sisse võlgu (äriregistri andmetel on hageja tegelenud ka inkassofirmana), kuid kes on mingil ebaselgel põhjusel pöördunud võlgnevuse sissenõudmise teostamiseks teise isiku poole kes omakorda soovib tasu esinduse eest. Seejuures kuuluvad nii hageja kui hageja esindaja äriregistri andmetel samasse gruppi (OÜ XXX, hageja ja hageja esindaja on grupi tütarettevõtted. Tütarettevõtjat loetakse emaettevõtja kontrolli all olevaks, kui emaettevõtja omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevusja finantspoliitikat. Antud juhul omab emaettevõtja 100% hageja ja hageja esindaja osadest, seejuures on ka majandusaasta aruannetes hageja ja hageja esindaja kajastatud kui grupi tütarettevõtted), millest tekib kohtu hinnangul põhjendatud küsimus, miks ei võinud nõuet omandada ja võla sissenõudmisega tegeleda otse esindajana tegutsev grupi liige, kuivõrd seeläbi oleks võinud vältida õigusabikulu teket, mis võlgnikku koormama hakkab. Kohus leiab, et vastava tegevusega, millega luuakse kunstlikult ja põhjuseta võlgnevusele lisanduvaid tasusid, tekitatakse võlgnikule põhjendamatul määral lisakohustusi, mis ei ole antud juhul kuidagi õigustatud. Seejuures ei ole kohtu hinnangul tegemist niivõrd keerulise nõudega, mis vajaks õigusabi hankimist. Kohus leiab, et kuivõrd antud juhul ei ole millegagi tõendatud hageja poolt õigusabiteenuse vajamine ja ei ole põhjendatud võlgnikule lisakohustuste tekitamine, ei ole põhjendatud ka hageja õigusabikulude välja mõistmine kostjalt. Samuti leiab kohus, et isegi kui õigusabikulu katmine oleks sisuliselt põhjendatud, ei ole ainuüksi kolme lehekülje pikkuse ja sisult lihtsa avalduse koostamise eest põhjendatud välja mõista hageja poolt taotletavat summat.

TsMS § 420 lg 1 kohaselt ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

TsMS § 415 lg 2 kohaselt võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hannes Olev Kohtunik