2-15-12827/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-15-12827

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

21. detsember 2015, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-12827

Tsiviilasi

Nordea

Bank AB

hagi

Kersti

Murometsa

vastu

20 417,10 euro nõudes

Tsiviilasja hind

20 417,10 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja

Nordea

Bank AB

(rk 516406-0120;

asukoht

Stockholm 105 71, Rootsi Kuningriik) Eesti filiaali kaudu

(rk 12608043; asukoht Liivalaia 45, 10145 Tallinn), esindaja

Darja Sudarinen, e-post darja.sudarinen@nordea.com;

kostja Kersti Muromets (ik XXXX; e-post XXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata Nordea Bank AB hagi Kersti Murometsa vastu 20 417,10 euro

väljamõistmiseks nõude aegumise tõttu.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jätta poolte menetluskulud Nordea Bank AB kanda.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse.

Hageja nõue

Nordea Bank AB (hageja) esitas 28.08.2015 Tartu Maakohtule Kersti Murometsa (kostja) vastu hagi,

milles nõuab kostjalt 20 417,10 euro väljamõistmist.

Hageja ja kostja sõlmisid 17.07.2008 laenulepingu nr 09320171631 (leping I), mille alusel maksis

hageja kostjale välja 35 151 eurot Sampo Pank AS laenu refinantseerimiseks ja XXXX asuva

korteriomandi

remondiks.

Hageja

ja

kostja

sõlmisid

23.07.2008

krediitkaardi

lepingu

nr 5404165270434386 limiidiga 639,12 eurot (leping II). Lepingute I ja II nõuetekohast täitmist tagas

21.07.2008 sõlmitud tagatisleping (notariaalne hüpoteegi loovutamise kokkulepe ja hüpoteegiga

tagatavate nõuete muutmine).

2(4)

Kuivõrd kostja lepingutest I ja II tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, ütles hageja

01.02.2011 teatega lepingud I ja II ennetähtaegselt üles 16.02.2011, nõudes eelnevalt kogu võlgnevuse

tasumist hiljemalt 15.02.2011. Kui kostja ei tasunud võlgnevust ka pärast lepingute I ja II ülesütlemist,

esitas hageja 19.10.2011 kohtutäiturile täitmisavalduse. Täitemenetluses realiseeriti tagatiseks olnud

korteriomand 27.01.2015 hinnaga 30 000 eurot, millest kohtutäitur maksis hagejale välja

25 985,64 eurot. Saadud summa arvelt tasuti teenustasu võlgnevus 11,98 eurot (posti teel kostjale

saadetud teatise tasu 6,39 eurot ja sellelt arvestatud viivis 5,59 eurot), krediitkaardi võlgnevus

1023,12 eurot, kindlustusvõlgnevus 147,67 eurot (hageja sõlmis kostja arvel kindlustuslepingud),

notari tasu 17,12 eurot (hüpoteegi seadmise lepingu notariaalse ärakirja kulu) ning vähendati lepingu I

põhiosa võlgnevust 24 785,75 eurot. Kuna saadud summa ei olnud piisav kogu võlgnevuse katmiseks,

on hagejal kostja vastu nõue summas 20 417,10 eurot, millest põhinõue on 8251,02 eurot, intressid

763,74 eurot ja viivis 11 402,34 eurot.

Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 20 417,10 eurot, jätta menetluskulud

kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 900 eurot (riigilõiv).

Hageja ei nõustu kostja seisukohaga nõude aegumise osas. Täitedokumendi täitmiseks esitamise

tagajärjeks on nõude aegumise katkemine 19.10.2011. Korteriomand müüdi enampakkumisel

27.01.2015, müügist saadud raha kanti hagejale üle 02.03.2015 ja täitemenetlus lõpetati 06.08.2015

otsusega. Hageja arvates tekkis tal alates müügihinna laekumisest hageja kontole võimalus esitada

kohtusse hagi, sest alles siis selgus lõplik nõude suurus. Enne tagatiseks olnud korteriomandi

realiseerimist ei olnud selge, kas ja kui suures ulatuses saab hageja nõue korteriomandi müügist saadud

raha arvelt rahuldatud. Hageja hinnangul on ebamõistlik nõuda, et paralleelselt läbiviidava

täitemenetlusega peab hageja aegumise vältimiseks esitama kohtule hagi. Kui tagatise müügist saadud

raha arvelt saab rahuldatud kogu hageja nõude, puudub hagejal vajadus hagi kohtule esitamiseks.

Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 17.07.2008 laenulepingust nr 09320171631

koos lepingu lisaga, 23.07.2008 Topeltneto krediitkaardi taotlusest, 21.07.2008 hüpoteegi loovutamise

kokkuleppest ja hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise notariaalsest lepingust, 03.02.2015 tulemi

jaotuskavast täiteasjas nr 186/2011/2055, eraisiku laenulepingu üldtingimustest, tagasimaksete

ajaloost, 05.07.2012 kindlustussertifikaadist nr 886416, 28.06.2013 kindlustussertifikaadist nr 886416,

01.07.2014 kindlustuspoliisist 3X101100278667, panga üldtingimustest 05/2010, 01.02.2011 lepingu

erakorralise ülesütlemise teatest, 19.10.2011 täitmisavaldusest, 06.08.2015 täitemenetluse lõpetamise

otsusest ja konto väljavõttest (tl 10-32, 59-75, 99-101).

Kostja vastus hagile

20.09.2015 ja 19.10.2015 menetlusdokumentides leiab kostja, et tagatise realiseerimisest hagejale

makstud 25 985,64 eurot oleks hageja pidanud arvestama lepingu I põhisumma katteks. Hagejal ei

olnud õigust saadud rahast katta lepingu II järgset võlgnevust, kuna hüpoteek seda ei taganud

(kohtutäitur eemaldas kostja vastuväite esitamisel hüpoteegiga tagatud nõudest lepingu II nõude).

Sellest tulenevalt peaks olema põhisumma jääk 7074,15 eurot ja seetõttu ei ole õige ka hageja viivise

arvestus. Kostja palub mitte arvestada viivist tagatiseks olnud korteriomandi pikalt kestnud

müügiperioodi eest, sest kostja ei saanud oma tegevusega seda perioodi mõjutada. Kuna hageja ütles

lepingu II üles aprillis 2010 ega esitanud rohkem kui viie aasta jooksul kostjale ühtegi nõuet, on

lepingust II tulenev nõue 1023,12 eurot aegunud. Kostjale on arusaamatu, kuidas ja millal tekkisid

teenustasu võlgnevus, kindlustusvõlgnevus ja notari tasu võlgnevus. Kostjale teadaolevalt on

notariaalse hüpoteegi seadmise lepingu ärakirja kulu peetud kinni laenu väljamaksmisel. Kostja

märgib, et on nõus sõlmima kompromissi hageja pakutud tingimustel: maksegraafik maksimaalselt

17 aastaks 9014,76 euro (põhinõue ja intressid) tasumiseks, millele lisandub pool hageja riigilõivust,

igakuine makse seega umbes 45-50 eurot.

21.10.2015 ja 14.12.2015 menetlusdokumentide kohaselt on kostja hinnangul kogu hageja nõue

aegunud. Hageja ütles lepingud I ja II üles 16.02.2011. Lepingust tulenevad nõuded oleks aegunud

16.02.2014, aga hageja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse 19.10.2011. Sellest tulenevalt aegumine

katkes ja algas uuesti. Uueks aegumise tähtajaks sai 19.10.2014. Täitemenetluses hüpoteegi

realiseerimise alustamine ei keela nõude esitamist kohtusse. Põhjendatud ei ole hageja seisukoht

lugeda täitemenetlusest raha laekumist nõude aegumise katkemiseks. Kostja palub kohaldada aegumist

3(4)

ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud (on saanud tasuta

juriidilist nõu).

Kostja lisas vastusele väljavõtte poolte elektronkirjavahetusest ja koopia 05.03.2012 täitetoimingu

teatamisest täiteasjas nr 186/2011/2055 (tl 81-84).

Kohtu põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel lahendab kohus tsiviilasja kirjalikus

menetluses (tl 89-90).

2. Kohtul tuleb esitatud hagi osas lahendada taotlus aegumise kohaldamiseks.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult

kohustatud isiku taotlusel. Kostja on palunud kohaldada aegumist.

3. Vastavalt TsÜS § 142 lg-le 1 aegub nõudeõigus seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg)

jooksul.

Kohus märgib, et nõude aegumise tuvastamiseks tuleb esmalt hageja nõue kvalifitseerida, sest nõude

kvalifikatsioonist sõltub, millise tähtaja jooksul hageja nõue aegub.

Hagis esitatud asjaoludel saab hageja nõude kostja vastu kvalifitseerida laenulepingu nr 09320171631

(tl 10-11, 12) ja krediitkaardi lepingu nr 5404165270434386 (tl 13) rikkumisest tuleneva

täitmisnõudena. Vaidlust ei ole selles, et kostja jäi osamaksetena tagastatava laenu ja intressi

tasumisega makseviivitusse, ega ka selles, et kostja jättis tagasi maksmata kasutatud krediidilimiidi,

mistõttu ütles hageja vaidlusalused lepingud nende rikkumise tõttu ennetähtaegselt üles 16.02.2011

(tl 71).

4. Laenu- ja krediitkaari lepingutest tulenev nõue on tehingust tulenev nõue. Lepingu ülesütlemisega

sissenõutavaks muutunud nõude puhul ei ole tegemist korduva kohustusega, mistõttu selline nõue

aegub TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 esimese lause järgi kolme aasta jooksul nõude sissenõutavaks

muutumisest (vt 3-2-1-153-10 p 12, 3-2-1-95-08 p 11).

TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1

esimese lause järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. 01.02.2011 lepingute erakorralise ülesütlemise teate kohaselt muutus hageja nõue

kostja vastu esialgselt sissenõutavaks alates 16.02.2011 ning hakkas kulgema ka selle nõude kolme

aastane aegumistähtaeg.

5. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 19 järgi on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud

kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga

tagatud nõude rahuldamiseks. Antud juhul on pooled lisaks laenu- ja krediitkaardi lepingutele

sõlminud 21.07.2008 ka TMS § 2 lg 1 p-s 19 sätestatud notariaalselt tõestatud kokkuleppe – hüpoteegi

loovutamise kokkulepe ja hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmine (tl 14-22). Vaidlust ei ole selle üle,

et laenulepingust tulenevate kostja kohustuste täitmist tagas kostja korteriomandile hageja kasuks

seatud hüpoteek (laenulepingu p 6). Samas nähtub 21.07.2008 notariaalsest kokkuleppest, et

lepinguosalised, sh hageja ja kostja on leppinud kokku, et alates käesoleva lepingu sõlmimisest on

korteriomandit koormava hüpoteegiga summas 770 000 krooni (49 211,97 eurot) tagatud kõik

hüpoteegipidaja nõuded, mis tulenevad omaniku ja hüpoteegipidaja vahel sõlmitud ja edaspidi

sõlmitavates võlaõiguslikest lepingutest (sh laenulepingutest), nende täiendustest, muudatustest ja/või

lisadest, sh tingimuslikud nõuded. Hüpoteegiga on tagatud nii nõue, intressid, viivis, võla

sissenõudmise kulutused, hüpoteegipidaja poolt korteriomandi omaniku eest tasutud kindlustusmaksed

kui ka muud kõrvalnõuded (p 3.2). Seega tagas 21.07.2008 notariaalselt tõestatud kokkulepe ka

23.07.2008 sõlmitud krediitkaardi lepingust tulenevaid hageja nõudeid kostja vastu.

Täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on käesoleval ajal TsÜS § 157 lg-te 1 ja 2 järgi

10 aastat (enne 05.04.2011 30 aastat) täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude

sissenõutavaks muutumist. Kuna hageja nõue muutus sissenõutavaks 16.02.2011, tekkis hagejal

viidatud ajast õigus nõuda hüpoteegiga tagatud nõude ulatuses sundtäitmist.

6. TsÜS § 159 lg 1 kohaselt katkeb aegumine ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega.

Kohus selgitab, et aegumise katkemine tähendab sisuliselt aegumistähtaja uut algust tervikuna, mille

puhul ei arvestata seni kulgenud aegumist. Aegumine katkeb ja algab uuesti täitmisavalduse ja

4(4)

täitedokumendi täitmiseks esitamisele järgnevast päevast. Vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja esitas

19.10.2011 kohtutäiturile TMS § 23 lg 1 järgi täitmisavalduse (tl 72-73) ja täitedokumendi

(21.07.2008 notariaalselt tõestatud kokkulepe) täitemenetluse läbiviimiseks. Kuna kehtiva

kohtupraktika kohaselt on täitemenetluse alustamise tagajärjeks TsÜS § 159 lg 1 järgi nii algse nõude

kui ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumise katkemine (vt 3-2-1-153-10 p 13), algas hageja

laenu- ja krediitkaardi lepingutest tuleneva nõude ja notariaalsest kokkuleppest tuleneva nõude

aegumistähtaeg 19.10.2011 järgnevast päevast tervikuna uuesti. Tehingust tuleneva nõude kolme

aastast aegumistähtaega arvestades järeldub eeltoodust, et laenu- ja krediitkaardi lepingutest tulenevate

nõuete uueks aegumistähtpäevaks sai 19.10.2014 (so kolm aastat arvates aegumistähtaja uuest

kulgema hakkamisest, mis järgnes esialgse aegumistähtaja katkemisele). Kuivõrd käesolevas asjas on

hagi maakohtule esitatud 28.08.2015 (tl 2), seega pärast nõude aegumist, võib kohustatud isik (kostja)

TsÜS § 142 lg-le 1 tuginedes keelduda oma kohustuse täitmisest. Koos põhikohustusest tuleneva

nõudega aegub TsÜS § 144 järgi ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, isegi kui see ei oleks eraldi veel

aegunud.

7. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et TsÜS § 159 lg 1 järgi saaks aegumistähtaega hakata uuesti

arvestama alates täitemenetluses korteriomandi realiseerimisel selle müügihinna laekumisest hageja

kontole. Sellisel juhul oleks tegemist aegumise peatumisega, mille korral mingit ajavahemikku pärast

aegumise algust ei loeta aegumise hulka. Kohus märgib, et TsÜS 10. peatüki 5. jaos (§-d 158 - 169)

sätestatud aegumise katkemise ja peatumise aluseid ei ole võimalik kohaldada valikuliselt. Seega ei ole

hageja esitatud seisukoht kooskõlas TsÜS § 159 lg-s 1 sätestatuga.

Kohus selgitab, et TMS § 2 lg 1 p 19 järgne notariaalselt tõestatud kokkulepe ei ole asjaõigusseaduse

(AÕS) kohaselt hüpoteegi olemuslik osa ning see üksnes lihtsustab hüpoteegi realiseerimist. Seega ei

kaotaks hüpoteek oma tagatisiseloomu ka juhul, kui hüpoteegi realiseerimise eesmärgil tuleks

pöörduda kohtusse täitedokumendi saamiseks. Olukorras, kus hüpoteegipidajale on ettenähtav, et tal ei

õnnestu oma nõuet täies ulatuses rahuldada tagatise realiseerimise arvelt (võlgnetavad summad

ületavad müüdava kinnisasja väärtust või täitemenetluse kestus võib ületada algse nõude

aegumistähtaega), on hüpoteegipidaja õigustatud paralleelselt toimuva täitemenetluse ajal oma

tehingust tuleneva nõude maksmapanekuks pöörduma kohtusse, et saada TMS § 2 lg 1 p 1 järgne

täitedokument. Kuigi kohtumenetlusega kaasnevad kulud võivad olla suuremad kui kohese

sundtäitmise kokkuleppele tuginemisega kaasnevad kulud, on ka kohese sundtäitmise kokkuleppega

seotud mitmesugused õiguslikud riskid, mida ei ole põhjendatud jätta täies ulatuses võlgniku kanda.

8. Kuna hageja laenu- ja krediitkaardi lepingute rikkumisest tulenev täitmisnõue on aegunud ning

kostja on taotlenud aegumise kohaldamist, siis eeltoodud kohtu põhjendustel jätab kohus Nordea

Bank AB hagi Kersti Murometsa vastu 20 417,10 euro väljamõistmiseks rahuldamata nõude aegumise

tõttu. Kuivõrd hageja nõue on aegunud, ei tule kohtul anda hinnangut kostja 20.09.2015 ja 19.10.2015

menetlusdokumentides esitatud sisulistele vastuväidetele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus

menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja

arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Viidatud sätte

alusel jätab kohus poolte menetluskulud hageja kanda.

10. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Kuna kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud, ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks

määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik