2-15-13401/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-15-13401

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

18.detsember 2015, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

Korteriühistu Xxxxx x hagi K. I.i ja V. I.i vastu

korteriomandi võõrandamiseks kohustamiseks

Tsiviilasja hind

3500 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Korteriühistu Xxxxx x (registrikood xxxxxxxx,

asukoht Xxxxx x, xxxxx xxxx, xxxxx), seaduslik esindaja

juhatuse liige K.K.

Hageja lepinguline esindaja: Urmas Mardi (e-post:

ekyl@ekyl.ee)

Kostja I: K. I. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxx x-

xx, xxxxx xxxx xxxxx)

Kostja II: V. I. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxx x-

xx, xxxxx xxxx xxxxx)

Kohtuistung

02.12.2015

Kohtuistungil osalesid

K. K., U Mardi ja K. I.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Korteriühistu Xxxxx x hagi K. I.i ja V. I.i vastu korteriomandi võõrandamiseks

kohustamiseks.

2. K. I. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja V. I. (isikukood xxxxxxxxxxx) on kohustatud võõrandama

xxxxxx, Xxxxx xx x-xx asuva korteriomandi, registriosa nr xxxxxx.

3. K. I.il ja V. I.il on korteriomandi vabatahtlikult võõrandamiseks aega 6 kuud alates

kohtuotsuse jõustumisest. Kui kostjad kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei võõranda neile

kuuluvat korteriomandit vabatahtlikult, võõrandada Pärnus Xxxxx xx x-xx (registriosa number

xxxxxx) asuv korteriomand täitemenetluse korras.

4. Menetluskulud jätta võrdselt kostjate kanda. Määrata hageja hüvitatavate menetluskulude

suuruseks 914,73 € ja mõista K. I.ilt ja V. I.ilt kummaltki välja 457,37 € (nelisada viiskümmend

seitse eurot ja 37 senti) korteriühistu Xxxxx x kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

09.09.2015 Korteriühistu Xxxxx x esitas Pärnu Maakohtule hagi K. I.i ja V. I.i vastu

korteriomandi võõrandamiseks kohustamiseks.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt Pärnu linnas xxxxx xx x asub kaheksateistkümne

korteriomandiga elamu. Elamu ja selle juurde kuuluva maatüki majandamiseks on moodustatud

Korteriühistu Xxxxx x (edaspidi hageja). Hageja on registrisse kantud xx xx xxxx. K. I. (kostja I)

on Xxxxx xx x korteri nr xx omanik, korteriomanikuna kinnistusraamatusse kantud xx xx xxxx.

Pärnus Xxxxx xx x asuv korter nr xx on kostja I ja V. I.i (kostja II) ühisvara. Täiteasja nr

172/2009/1014 raames on kostja I kinnitanud, et korteriomand kuulub talle ja tema abikaasale V.

I.ile ühiselt abielu kestel soetatud ühisvarana alates kinnistusraamatusse kandmisest.

Hageja on Kostjale

I esitanud arveid korteriühistu majandamiskulude tasumiseks.

Korteriomanikuna ei ole kostja aastate jooksul ühistu majandamiskulude nõudeid nõuetekohaselt

täitnud. Kostja hoolimatuse tõttu on hageja korduvalt olnud sunnitud kohtusse pöörduma.

Mitteammendav loetelu kostjaga I seotud kohtuasjadest on järgmine:

- 10.03.2009 mõistis Pärnu Maakohus kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 25 792,43 krooni

(kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-09-3364).

- 15.02.2011 tehtud maksekäsuga mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja põhivõlg 1724,31 eurot

ja kõrvalnõuetena 559,91 eurot (maksekäsk asjas nr 2-10-66562/4).

- 23.08.2011 maksekäsuga mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja põhivõlg 409,76 eurot ja

kõrvalnõuetena 190,22 eurot (maksekäsk asjas nr 2-11-31026/4).

- 14.12.2011 maksekäsuga mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja põhivõlg 364,58 eurot ja

kõrvalnõuetena 20,25 eurot (maksekäsk asjas nr 2-11-50081/4).

- 05.04.2012 algatatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõudis hageja kostjalt I 501,04 eurot

(menetluse lõpetamise määrus asjas nr 2-12-13728/5).

- 09.11.2012 maksekäsuga mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja põhivõlg 566,05 eurot ja

kõrvalnõuetena 33,27 eurot (maksekäsk asjas nr 2-12-38530/4).

- 17.04.2013 maksekäsuga mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja põhivõlg 566,05 eurot ja

kõrvalnõuetena 33,27 eurot (maksekäsk asjas nr 2-13-9576/6).

- 30.10.2014 maksekäsuga mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja põhivõlg 1064,13 eurot ja

kõrvalnõuetena 181,45 eurot (maksekäsk asjas nr 2-14-30167/5).

27.10.2014 toimus hageja üldkoosolek. Koosolekul oli esindatud 12 korteriomanikku-

ühistuliiget, kellele kuulus 65,83% kinnistusraamatusse kantud kaasomandi osadest.

Päevakorrapunkti nr 3 all arutas koosolek Xxxxx xx x-xx võõrandamise nõuet. Koosoleku

juhataja esitas koosolekul selgitused:

a) K. I. on ühistus pidev võlgnik juba vähemalt 2002 aastast. Ta on kommunaalmakseid tasunud

vaid osaliselt, ei ole reageerinud ühistu poolt korduvalt saadetud võlateatistele ega vastanud

ühistu poolt pakutud maksegraafiku ettepanekutele (v.a üks kord, kuid ka sõlmitud graafikust ei

pidanud võlgnik kinni);

b) K. I.ilt võlgnevuse sissenõudmine on olnud ühistule kauaaegne ja aeganõudev lisatöö, kuna

võlgnik tasub oma võlgnevust enamasti kohtu kaudu, ehk siis ühistu on alates 2003 aastast

pöördunud võla sissenõudmiseks kohtu poole juba 10-l korral, sh 2010. aastast esitatud

maksekäsu kiirmenetluse avaldused, millest viimane septembris 2014;

c) K. I.i ja tema pereliikmete elustiil ei peegelda pidevat rasket rahalist seisu (korteris

pidutsetakse pidevalt, lisaks tehakse korteris remonti, töökohad on olemas, sõidetakse

sõiduautodega), mistõttu jääb arusaamatuks, miks kommunaalmaksete arved jäävad pidevalt

maksmata. K. I.il ei ole olukorda mitte millegagi põhjendada ning elatakse süüdimatult teiste

ühistu liikmete arvel.

Koosolekul osalenud kostja I ei soovinud/suutnud oma käitumist millegagi õigustada.

27.oktoobri 2014 seisuga oli kostja I poolt tasumata arvestusperioodi september 2013 kuni

oktoober 2014 (sealhulgas) majandamiskulud.

Üldkoosolekul võeti päevakorrapunkti nr 3 raames vastu alljärgnevad otsused:

a) Kohustada K. I.i võõrandama talle kuuluv korteriomand aadressil Xxxxx x-xx, xxxxx. Otsuse

poolt hääletas 11 omanikku, vastuhääletajaid ei olnud.

b) Anda K. I.i võõrandamiskohustuse vabatahtlikuks täitmiseks aega kolm kuud alates

korteriomandi võõrandamiskohustuse otsuse vastuvõtmisest. Otsuse poolt hääletas 11 omanikku,

vastuhääletajaid ei olnud.

c) Volitada korteriühistu juhatust esitama maakohtusse hagiavaldus, kui korteriomanik ei täida

vabatahtlikult üldkoosoleku otsust. Otsuse poolt hääletas 11 omanikku, vastuhääletajaid ei olnud.

Koosolek andis kostjale I veel ka viimase võimaluse võlgnevus tasuda. Kostja võlga

üldkoosoleku poolt määratud 6. novembriks 2014 ei tasunud. Kostja I ja kostja II ei ole hageja

üldkoosoleku otsust, millega kohustati Xxxxx x-xx korteriomand võõrandama, täitnud.

Käesoleva nõude esitamisel on üldkoosoleku kohustavast otsusest möödunud rohkem kui

kümme kuud.

Hageja taotleb kohustada K. I.i ja V. I.i võõrandama Pärnus Xxxxx xx x-xx asuv korteriomand ja

jätta menetluskulud kostjate kanda

Haginõude rahuldamisel palub hageja, et maakohus määraks otsuse resolutsioonis kostjatele

tähtaja kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks ning juhul, kui kostjad ei võõranda neile kuuluvat

korteriomandit vabatahtlikult kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest, võõrandada Pärnus Xxxxx xx x-xx (registriosa number xxxxxx) asuv korteriomand

täitemenetluse korras.

KOSTJATE VASTUS

Kostja I, K. I., 21.102015 kirjalikus vastuses hagi õigeks ei võta. Kostja leiab, et tal ei ole

võimalik lahkuda oma elamispinnalt. Peres elab alaealine poeg L. (sündinud xx xx xxxx), kes

õpib xxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx. Kostja ei ole ühiselu reegleid rikkunud ega pahatahtlikult

kommunaalmaksete tasumisega viivitanud.

Kostja II, V. I., kohtu määratud tähtaja jooksul kirjalikku vastust kohtule ei esitanud.

Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale I edasiandmiseks vastu võtnud

06.10.2015 abikaasa K. I..

KOHTUISTUNG

02.12.2015 eelistungil ja sellele vahetult järgnenud kohtuistungil hageja jäi oma nõuete juurde.

Hageja selgitas, et väga pikka aega tasuvad kostjad korteriomandiga seotud makseid ühistule

üksnes kohtulahendite saamisel, tegemist on väikese majaga, kostjate pideva võlgnevuse tõttu ei

ole võimalik planeerida maja kordategemist ja selleks pangalaenu võtmist. Kohtuistungi ajaks oli

kostjatel taas kogunenud võlgnevus ca 700 € ning pärast hagiavalduse kohtusse andmist on

kostja suhtes tehtud ka uus maksekäsk. Üldkoosoleku otsuses näidatud ajaks kostjad ei tasunud

võlga tähtaegselt ega kogu ulatuses, mingid maksed laekusid, kuid otsuse punkti 3 alapunkti d) ei

täidetud. Kostjad ei ole ühelgi kuul arveid tähtaegselt tasunud. Hageja taotleb hagi rahuldada ja

anda kostjatele vabatahtlikuks täitmiseks kolm kuud, korteriomandi selle tähtaja jooksul

võõrandamata jätmise korral määrata korteriomand võõrandamine täitemenetluse korras.

Kostja I kohtuistungil võttis hagi aluseks oleva faktilised asjaolud omaks, kuid jäi esitatud

vastuväidete juurde ja ei ole nõus kodu müüma. Kostja I väitis, et kandis istungipäeva hommikul

ühistule üle 220 €. Kostja I kinnitusel on ta kõik arved kätte saanud, vastuväiteid arvete ega

ühistu tegevuse kohta tal ei ole. Arvete tasumisega viivitamise tingivad kostja II probleemid

palkade kätte saamisega xxxxxxx, firmal, kus abikaasa töötab, on pooleli vaidlus ametiühinguga

palkade osas. 2014 oli abikaasa 5 kuud kodus tööta, ootas palka, oktoobris suri kostja II ema.

Kostja I ei ole ühistule enda pere makseraskustest teatanud, linnalt toetust ei ole taotlenud.

Ühistu üldkoosolekul vastu võetud võõrandamisotsuses näidatud ajaks 06.11.2014 kostja I tasus

võlgnevuses suurema osa, arusaamatuse tõttu jäi tasumata ca 100 €, mille kostja I tasus paar

päeva pärast tähtaega ning kostja I arvas, et sundmüük sel juhul ei käivitu.

Kostja II istungile ei ilmunud, mitteilmumise põhjustest ei teatanud. Kohtukutse on V. I.ile kätte

toimetatud abikaasa K. I.i kaudu. Kostja I, K. I. teatas kohtule, et V. I. on xxxxxxx tööl, on

istungist teadlik ja on nõus asja arutamisega tema osavõtuta.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, uurinud igakülgselt kirjalikke tõendeid ja kuulanud menetlusosalised istungil ära,

leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414

lg 1 aluse kohus lahendab asja sisuliselt kostja II osavõtuta. V. I.i oli kohtukutses sellise

võimaluse eest hoiatatud. V. I. ei ole kohut teavitanud mitteilmumisest ega selleks mõjuva

põhjuse olemasolust, K. I. 02.12.2015 istungil teatas kohtule, et V. I. on nõus asja arutamisega

tema osavõtuta.

2. Hageja taotleb korteriomandiseaduse (KOS) § 14 lg 2 alusel kohustada kostjaid võõrandama

neile

abikaasade

ühisvarana

kuuluv

korteriomand,

kuna

korteriomandi

omanikuna

kinnistusraamatusse kantud kostja I on olnud korduvalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega

viivituses rohkem kui kolm kuud. 27.10.2014 üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise hetkel oli kostja

viivituses 14 arvestuskuu maksetega.

3. Asjas ei ole vaidlust hagi aluseks olevate põhiliste faktiliste asjaolude üle. Kostja I võttis

02.12.2015 istungil hagi aluseks olevad asjaolud: Pärnus, aadressil Xxxxx x – xx asuv

korteriomand on kostjate kui abikaasade ühisvara, korteriühistu Xxxxx x liikmete 27.10.2014

üldkoosoleku toimumise ajal oli kostja I viivituses 14 kuu majandamiskulude tasumisega, alates

2003.a on kostjalt I ühistu esitatud arvete tasumata jätmisest tulenev võlgnevus korduvalt kohtu

kaudu välja mõistetud ning kohtuistungi toimumise ajaks oli kostjal I taas võlgnevus hageja ees.

Kostja leiab aga, et korteriomandi võõrandamiseks kohustamine ei ole põhjendatud, ta ole

ühiselu reegleid rikkunud ning asja on võimalik lahendada kompromissiga.

4. KOS § 14 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku

suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks,

võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KOS § 14 lg 2 punkti 1 kohaselt võib

korteriomandi võõrandamisnõude esitada, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata KOS

§-s 11 loetletud kohustused. KOS § 14 lg 2 punkti 2 järgi võib võõrandamisnõude esitada muu

hulgas siis, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle

kolme kuu.

5. Hagiavaldusele lisatud käibeandmiku (lk 36) andmetest nähtuvalt kostjal I oli korteriühistu ees

2013.a septembrikuu alguses võlgnevus 532,10 €, septembrist 2013 – oktoobrikuuni 2014 esitati

kostjale I arveid kokku summas 1304,22 €, kostjatelt laekus sellel perioodil kokku 685 € ning

2014.a oktoobrikuu seisuga kostja I võlgnes ühistule 1376,35 €. 14 kuu jooksul kostjad ei teinud

ühelgi korral makseid sellises ulatuses, et tasutud oleks olnud koguvõlg, kõige väiksem

võlasaldo kogu perioodi jooksul oli 676,95 €, mis ületab kuue kuu arvete summat. Esitatud

käibeandmiku ja kostja I omaksvõtuga on tõendatud, et kostjad on olnud korduvalt kuue kuu

majandamiskulude tasumisega viivituses rohkem kui kolm kuud ning haginõudega seotud

üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise hetkel oli kostja viivituses 14. arvestuskuu maksetega. Seega

oli korteriühistu liikmeteks olevatel korteriomanikel KOS § 14 lg 2 punktis 2 sätestatud õiguslik

alus nõuda korteriomandi võõrandamist.

6. KOS § 14 lg 3 järgi otsustavad omanikud võõrandamisnõude häälteenamuse alusel. KOS § 17

lg 1 näeb ette, et käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega

tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. KOS § 19 lg 2 kohaselt on

üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole

kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest Kuna kõik korteriühistu liikmed on ühtlasi

korteriomanikud, siis on võõrandamise otsuse vastuvõtmiseks nõutav, et korteriühistu

üldkoosolekul osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kaasomandiosadest ja otsuse poolt

on enamus üldkoosolekul osalejatest. Tulenevalt KOS § 19 lg-st 4 ei olnud kostjal I tema korteri

võõrandamise küsimuses hääleõigust.

7. Hagiavaldusele lisatud Korteriühistu Xxxxx x protokolli nr 2-1/18 ja sellele lisatud

üldkoosolekust osavõtjate nimekirjast nähtuvalt 27.10.2015 üldkoosolekul osales 18 ühistu

liikmest 12 ühistu liiget või hääleõiguslikku volitatud esindajat, puudus 6 ühistu liiget. Osalevate

ühistuliikmete arv moodustas 66,67% korteriühistu liikmete arvust ning osalejatele kuulus

65,83% kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Protokolli punktis 3 sisalduvate, kostja

K. I.i korteri võõrandamiseks kohustamisega seotud kolme otsustuse poolt on hääletanud 11

korteriomanikku ehk kõik üldkoosolekul osalenud korteriomanikud, kellel oli nende küsimuste

otsustamisel hääleõigus.

Kostjate korteriomandi kaasomandiosa - 676/11410 mõttelist osa kinnistust – moodustab

kaasomandiosast 5,92%, seega kostja I korteri võõrandamise nõude poolt hääletanud

korteriomanikele kuuluvate kaasomandiosade suurus kokku oli 60,75% ehk üle poole

kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest.

Eeltoodust järelduvalt korteriühistu Xxxxx x üldkoosolek oli otsustusvõimeline ning otsus kostja

I kohustamiseks võõrandada talle kuuluv korteriomand on kehtivalt vastu võetud.

Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg-st 1 tulenevalt jõustus üldkoosoleku 27.10.2014 otsus selle

vastuvõtmisest, kuna üldkoosolek ei otsustanud teisiti. Korteriühistu liikmed on kohustatud

järgima ühistu põhikirja, juhtorganite otsuseid, samuti seadusest tulenevaid korteriomaniku

kohustusi.

8. Korteriühistu otsus xxxxxx, Xxxxx x – xx asuva korteriomandi võõrandamiseks

kohustamiseks on tehtud ainult kinnistusraamatusse kantud omaniku K. I.i suhtes. Kohus leiab,

et ka kostja II, V. I., on kohustatud korteriühistu üldkoosoleku otsuseid täitma ja tegema

korteriomandi võõrandamiseks vajalikke tahteavaldusi, mistõttu on hageja õigustatud esitama

korteriomandi võõrandamise nõude mõlema kostja vastu.

K. I. täiteasjas 172/2009/1014 kinnisasja arestimisel 06.11.2009 (arstimisakt toimikus lk 13 – 15)

ja ka praeguses tsiviilasjas 02.12.2015 kohtuistungil kinnitas, et Xxxxx x-xx korteriomand on

tema ja V. I.i abikaasade ühisomand. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 järgi ühisomand on

kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand.

Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas

seaduses ei ole sätestatud teisiti (AÕS § 70 lg 6). AÕS § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik

vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja

alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Perekonnaseaduse (PKS) § 28

lg 1 kohaselt teostavad abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku

lepitud teisiti. PKS § 29 lg 1 sätestab, et kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad

sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa

nõusolekul. PKS § 31 lg-s 1 ja §-is 32 sätestatu kohaselt on abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka

kuuluvate esemetega tehtud mitme - või ühepoolne tehing tühine.

9. KOS § 13 lg 1 järgi korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-

õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi

majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad

sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. KÜS § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused

elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude

kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.

KÜS § 5 lg 5 järgi saaks ka siis, kui kostja II oleks ühisomanikuna kinnistusraamatusse kantud,

olla korteriühistu liikmeks ainult üks abikaasadest. Riigikohus on mitmetes lahendites (vt nt

lahend 3-2-1-124-10) väljendanud seisukohta, et KÜS § 5 lg 5 eesmärgiks ei ole vabastada

kaasomanikest korteriomanikke majandamiskulude tasumise kohustusest olukorras, kus nad ei

ole kokku leppinud, kes neist on korteriühistu liige. Majandamiskulude tasumise kohustuse

puhul tuleb korteriühistu liikmete kindlaksmääramisel lähtuda KÜS § 5 lg-s 1 sätestatud

üldreeglist, mille kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja

korteriomanikud, st kõik korteriomandi kaasomanikud juhul, kui korteriomand on kaasomandis.

Kohus leiab, et sellisest tõlgendusest saab lähtuda ka praegusel juhul, kus kostja II

ühisomanikuna kinnistusraamatusse kandmine sõltub ainult kostjate endi tahtest ja vastavate

avalduste tegemisest ning korteriomandil lasuvate majandamiskulude võlgnevuse tõttu on ühistu

otsustanud nõuda korteriomandi võõrandamist. Seega vastutab ka kostja II korteriomandil lasuva

võlgnevuse tekkimise ja selle tagajärgede eest, kuigi ühistu arved korteriomandiga seotud

majandamiskulude tasumiseks on adresseeritud ainult kinnistusraamatusse kantud omaniku K. I.i

nimele ja kohtulahenditega on võlgnevusi välja mõistetud samuti K. I.ilt. Kostjad ei ole

üldkoosoleku otsust täitnud ega enda korteriomandit võõrandanud.

10. KOS § 14 lg 5 sätestab, et kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda,

otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja

hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Kui

korteriomanikud on moodustanud korteriühistu, on KÜS § 2 lg-st 1 ja KOS § 8 lg 1 teisest

lausest tulenevalt õigustatud korteriomandi võõrandamise nõudega hagi kohtule esitama ka

korteriühistu. KOS § 14 lg 6 järgi võib nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustiku

alusel. Tulenevalt TMS § 14 lg-st 1 on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav

võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse

täitmiseks kohustav täitedokument. Kohus nõustub hageja põhjendusega, et kuna abikaasad

teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kuid hageja ei saa eeldada, et kostja II on

kohtuväliselt nõus ühisvara võõrandamiseks tahteavaldust andma, siis oli vajalik ja põhjendatud

korteriomandi võõrandamiseks kohustamise nõude esitamine ka kostja II vastu.

11. Kohus nõustub hageja põhjendustega ka selles osas, et korteriomandi võõrandamise nõude

kui äärmusliku abinõu kasutamine on kostjate suhtes põhjendatud. Kostjad on pika perioodi

vältel (alates 2002) rikkunud korteriomanikele seadusega pandud kohustusi. Kohtule esitatud

käibeandmik ning K. I.i vastu esitatud nõuetes tehtud kohtuotsus ja 8 maksekäsku (lk 16 – 31)

tõendavad hageja väiteid kostjate maksekäitumise kohta pika perioodi jooksul: kostjad on

järjepidevalt võlgu. Kostja I selgitused, et viivitused ühistu arvete tasumisel on tingitud kostja II

probleemidest seoses palga kättesaamisega, ei veennud kohut. Kostja I väited makseraskuste

kohta on paljasõnalised. K. I. kohtuistungil kinnitas, et ei ole makseraskuste olemasolust

teatanud ühistule ega ole taotlenud kohalikult omavalitsuselt toimetulekutoetust. Mõistlikult ei

saa eeldada, et kostja II probleemid palga kättesaamisel on kestnud üle viie aasta (hageja sõnul

on kostjatel pidev võlgnevus alates 2002.aastast, kuid kohtule on tõendatud võlgnevuse

olemasolu kõige varem 2009.a kohtuotsusega). Kostjad ei ole kohtulahenditest järeldusi teinud

ega enda käitumisstandardeid muutnud, kuigi võlgnevuse kohtus väljamõistmisega kaasnevad

täiendavad rahalised kohustused menetluskulude tasumise näol. Kohus nõustub hageja

seisukohaga, et kohustuste rikkumine kahjustab hagejat ja tema liikmeid, kelle arvelt on kostja

omandiga seotud kohustusi täidetud. Kostjate võlgnevuste tasumisele ja võlgade sissenõudmisele

kuluvat ressurssi saaks kasutada kõigi ühistuliikmete huvides elamu heakorrastamiseks.

12. Eeltoodud põhjendustel kohus rahuldab hagi ja kohustab kostjaid võõrandama korteriomandi

asukohaga Xxxxx x – xx xxxxxx , registriosa nr xxxxxx.

Hageja taotlusel ja tuginedes TsMS § 365 lg-le 1 kohus annab kostjale korteriomandi

vabatahtlikuks täitmiseks tähtaja ning määrab, et kui kostjad otsust vabatahtliku täitmise tähtaja

jooksul ei täida, tuleb korter võõrandada täitemenetluse korras. Arvestades kostjatel alaealise

lapse olemasolu peab kohus põhjendatuks anda kostjatele korteriomandi vabatahtlikuks

võõrandamiseks 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

13. menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja kanda. TsMS § 165

lg 1 alusel vastutavad kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades. Kohus leiab, et

menetluskulude teises proportsioonis jagamiseks ei anna alust kostja II istungilt puudumine.

Hageja hagiavalduses taotles kostjatelt menetluskulude väljamõistmist summas 715 €, millest

riigilõiv 300 € ja kulud õigusabile 7 tunni eest summas 415 € (sisaldab käibemaksu). 02.12.2015

kohtuistungi kulude kohta hageja esitas täiendavalt nimekirja kooskõlas TsMS § 176 lg-ga 1

kohtu määratud tähtajaks. Hageja istungiga seotud menetluskulud on 305,40 €, millest

õigusabikulud kokku 3,5 tunni eest summas 219 € ning transpordikulud marsruudil Tallinn -

Pärnu – Tallinn kokku 288 km eest määraga 0,30 € summas 86,40 €.

Kostja I kohtuistungil hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kostjad kohtu

määratud tähtaja jooksul ei esitanud vastuväiteid ka hageja istungiga seotud menetluskuludele.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist menetluses esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses lepingulise esindajana TsMS § 218 lg 1 p 2

nõuetele vastav Urmas Mardi. Seega hagejal on õigus taotleda õigusabikulude hüvitamist.

Kulude nimekirja kohaselt õigusabikulud koosnevad: nõudega seotud konsultatsioon kliendiga 1

tund (54 €), nõude koostamiseks KÜ dokumentidega tutvumine – 1,5 tundi (81 €), hagiavalduse

koostamine 4,5 tundi (280 €), kohtuistungiks ettevalmistumine 2 tundi (84 €) ja osalemine

istungil 1,5 tundi (135 €).

Arvestades hageja esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, asja sisu ja keerukust

ning kohtuistungi kestust on kohus seisukohal, et näidatud ajakulu kokku 10,5 tundi, mille

hüvitamist hageja taotleb, on selles asjas vajalik ja põhjendatud. Hageja esindaja näidatud

õigusabi tasu erinevad määrad erinevate toimingute eest on mõistlikud ja vastavuses sellega,

kuivõrd toimingu tegemiseks on vaja õigusalasi eriteadmisi. Põhjendatud on transpordikulu

sõitmiseks esindaja alalisest tegevuskohast kohtuistungile Pärnusse arvestades samas määras

riigi õigusabi osutajale ettenähtuga 0,3 € / km.

Hageja kohtuistungil kinnitas, et menetluskulude summa sisaldab käibemaksu. Hageja ei ole

kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada ning seega TsMS § 174 lg 10 kohaselt ei ole hagejal õigus nõuda

kostjatelt õigusabikuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist. Eeltoodu alusel kohus määrab

hageja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 914,73 € (sh õigusabikulu 528,33 €, sõidukulu

86,40 €, riigilõiv 300 €), mis vastavalt kulude jaotusele jääb võrdselt kummagi kostja kanda.

Heli Käpp

/Allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik