1-14-9048/13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.12.2015, Narva kohtumajas, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-14-9048 Kohtunik Anu Ammer Kohtuasja nimetus

Viru vangla kriminaalhooldusosakonna esinduse Jõhvi

kriminaalhooldusametniku Kaja Krivani erakorraline ettekanne taotlusega katseaja pikendamiseks Süüdimõistetu

M.S , i.k. XXX, ukoht: määratud el xxxx Kohtumääruse õiguslik alus KrMS § 427 lg 1, KarS § 74 lg 4, § 75 lg 2 p 2 RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata kriminaalhooldusametniku taotlus pikendada M.S-ile Viru Maakohtu 31.12.2014 ega. kohtuotsusega määratud katsea

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast.

Asjaolud

Viru Maakohtu 31.12.2014 M.S i ja teda kohtuotsusega mõisteti süüdi KarS § järg karistati 6-kuulise vangistusega. KarS § 74 jättis kohus ärakandmisele kuuluva karistuse täitmisele pööramata kui lg 1 alusel

M.S ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ja lg-s 2 p-s 2 ja 2 sätestatud kont nõudeid ning roll kohustusi. Katseajaks määras kohus 1 aasta ja 6 kuud ning katseaja alguseks luges kohus 31.12.2014. Lisakaristusena võttis kohus M.S-ilt sõiduki juhtimisõiguse 5 kuuks.

02.12.2015 esitas kriminaalhooldusametnik Kaja Krivan kohtule erakorralise ettekande taotlusega pikendada M.S-i katseaega 3 on rikkunud kuu võrra, kuna süüdimõistetu alkoholi tarvitamise keeldu.

Erakorralises ettekandes esitatu kohaselt on 27.10.2015 kella 21.56 paiku Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonnas registreeritud juhtum nr 3130150075358 selle kohta, et aadressil xxxx M.S

, olles alkoholijoobe seisundis, pani toime lähisuhtevägivalla juhtumi. Tulenevalt

Korrakaitseseaduse § ja Piirivalveametil õigust ülalnimetatud juhtumis -st 37 ei ole Politseijoobeseisundit tuvastada. Lähtudes lähisuhtevägivalla juhtumitele reageerimise ja ohvriabile info edastamise juhenditest, on väljakutsele reageerinud politseipatrulli poolt koostatud

lähisuhtevägivalla infoleht, kus on märgitud, et M.S oli nähtavalt alkoholijoobes, alkoholi tarvitamise fakti kinnitab ka tema elukaaslane Jelena Soonvald.

Hooldusaluse kirjalikku seletust ametnikul esitada pole. 30.11.2015 helistas ametnik M.S-ile

, et täpsustada 27.10.2015 sündmuse asjaolusid. M.S

kinnitas

telefonivestluses, et ta ei olnud alkoholijoobes. Käis aadressil xxxx ukselukku parandamas ja arvas, et luku parandamise lärmi peale kutsusid naabrid politsei välja.

Senise kriminaalhoolduse kokkuvõttes märgib kriminaalhooldusametnik, et esmakohtumine

M.S-iga toimus 26.01.2015, talle selgitati katseaja kontrollnõudeid ja kohustusi ning nende mittetäitmise tagajärgi. Õiguste ja kohustuste arusaadavust on süüdimõistetu kinnitanud oma allkirjaga. Alkoholi tarvitamisele viitavaid tunnuseid ei ole hooldusaametnik korduvatel kontrollidel tuvastanud.

Positiivseks peab kriminaalhoolduametnik ka asjaolu, et M.S on katseajal registreerimiskohustust täitnud korrektselt. Isik on riskide hindamise tulemusena ametniku soovitusel suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mille M.S on läbinud osaledes kõikidel planeeritud kohtumistel. M.S-ile on määratud töövõimetuspension kuni 31.12.2016 ja käesoleval ajal on ta arvel Töötukassas.

M.S on katseajal (26.03.2015) toime pannud ühe väärteo KarS § 218 lg 1 järgi – väheväärtuslik asja varavastane süütegu. Karistuseks määratud rahatrahv 80 eurot on tasutud. u

Lähtudes eeltoodust teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku pikendada M.S-ile

Viru Maakohtu 31.12.2014 otsuseg

a määratud katseaega kuu võrra.

Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et katseaja pikendamine võimaldab tõhusamalt tegeleda M.S-i põhiriskide maandamisega hoolduskavas püstitatud eesmärkide

saavutamiseks.

Kohtumääruse põhjendused

KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohus

tusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega.

KrMS § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täienda vate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

Korrakaitseseaduse § 37 lg 1 p 2 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan joobeseisundile viitavate tunnuste korral kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada isiku, kellel esinevad ilmsed joobeseisundile viitavad tunnused, kui ta võib olla ohtlik endale või teistele. Joobeseisundile viitavate tunnuste loetelu ning nende tunnuste esinemise või mitteesinemise tuvastamise viiside loetelu on kehtestatud sotsiaalministri 26.06.2014 määrusega nr. 37, mille § 3 võimaldab politseil allutada isik joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile isiku välise vaatluse või tema küsitlemise tulemusena.

Kohus, tvunud erakorralise ettekandega, on seisukohal, et lähtudes eeltoodust ja tu kriminaalhooldu kohtu hinnangul olid alused sametniku taotlus ei ole põhjendatud olukorras, kus isikul joobeseisundi tuvastamiseks olemas, kuid süüdimõistetu alkoholi mittetarvitamise kohustuse rikkumine o Kohus n tuvastamata ning tõendamata. jätab kriminaalhooldusametniku taotluse rahuldamata.

Anu Ammer kohtunik