1-15-8426/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

1-15-8426

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-8426 (15940000010) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi I.L-i süüdistus KarS § 361 järgi I.K süüdistus KarS § 361 lg 1 järgi Kokkuleppemenetluses Prokurör F.U Koik Süüdistatav I.L

ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus,

emakeel: vene keel, valdab eesti keelt, töökoht: XXXAS, elukoht: XXX, Harjumaa. tõkend: ei ole kohaldatud.

Varasem karistatus: Harju Maakohtu 04.06.2013 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi vangistus 2 aastat ja 6 kuud, millest ärakandmata vangistus 2 aastat 2 kuud ja 19 päeva, milline karistus jäeti KarS § 74 alusel 3 aastase katseajaga kohaldamata.

Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest , sh Kalapüügiseaduse § 231 lg 1 järgi Kaitsja Advokaat Mihkel Gaver Süüdistatav I.K

Ik: XXX, EV kodanik, haridus 8 klassi, emakeel: eesti keel, töökoht: XXX, elukoht: XXX Tõkend: ei ole kohaldatud

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata

Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest Kalapüügiseaduse § 231 lg 1 järgi Kaitsja Advokaat Risto Käbi RESOLUTSIOON

2

1. I.L süüdi tunnistada KarS §-s 361 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) miinimumpäevamäära

ulatuses, päevamäära arvestusega 10 (kümme) eurot päevamäär, so 1000 (üks tuhat eurot.

2. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata mõistetud rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes

võrdsetes osades 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ositi tasumisele

kuuluva rahalise karistuse osamaksete suurus ja tähtajad määratakse kohtuotsuse

lisana koostatavas makseinfos. Rahalise karistuse tasumisel tuleb rahaline karistus

tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud arvelduarvele, märkides ära makseinfos oleva kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „I.L, 1-15-8426, rahaline karistus, ositi tasumine“

3. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 04.06.2013 otsusega

mõistetud karistusega, so vangistusega 2 aastat ja 6 kuud, millest on ära kandmata

vangistus 2 aastat 2 kuud ja 19 päeva, milline karistus jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga kohaldamata.

4. KarS § 64 lg 2 alusel kuulub Harju Maakohtu 04.06.2013 otsusega mõistetud karistus

täitmisele Harju Maakohtu 04.06.2013 otsuses märgitud tingimustel ning käesoleva otsusega mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.

5. I.K süüdi tunnistada KarS §-s 361 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu.

6. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta I.K-le mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o

tähtajaline vangistus 1 kuu I.K suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies

ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et I.K temale määratud 1 (üks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

7. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada I.K-le määratud 1 aastase katseaja kulgemist

alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 21.12.2015.

8. I.L-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179

lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel:

• teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot;

• määratud kaitsjale kohtueelsel ja kohtulikul menetlusel makstud tasust 1308 (üks tuhat kolmsada kaheksa) eurot ja 28 (kakskümmend kaheksa) senti osa tasust, so 415 (nelisada viisteist) eurot, s.o kokku menetluskulu 1000 (üks tuhat) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12

kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB

pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske

Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „I.L , 1-15-8426, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos maksegraafiku ja

viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel I.L-ile

tema poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse

tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras. Ülejäänud osa menetluskulust, so määratud kaitsjale makstud tasust 893

(kaheksasada üheksakümmend kolm) eurot ja 28 (kakskümmend kaheksa) senti jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

9. I.K-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg

1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel:

• teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot;

• määratud kaitsjale kohtueelsel ja kohtulikul menetlusel makstud tasu 440 (nelisada nelikümmend) eurot ja 40 (nelikümmend) senti,

s.o kokku menetluskulu 1025 (üks tuhat kakskümmend viis) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul tasuda

Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas,

3

EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või

EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „I.K , 1-15-

8426, menetluskulud“. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse

kohtuistungil kätteandmise võimatusel I.K-le tema poolt avaldatud elukoha

aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse

maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

10. Kohtueelsel menetlusel tõlgile makstud tasu summas 61 (kuuskümmend üks) eurot ja

33 (kolmkümmend kolm) senti jätta KrMS § 173 lg 4 alusel riigi kanda.

11. Kohtueelsel menetlusel Keskkonnainspektsiooni kaudu esitatud tsiviilhagi Eesti

Vabariigi huvides 5296 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning TsMS § 440 lg 1 ja

VÕS § 1043 alusel osavastutuse kohaselt välja mõista I.K-lt ja I.L-ilt kummaltki 2648 (kaks tuhat kuussada nelikümmend kaheksa) eurot Eesti Vabariigi kasuks.

12. I.K poolt 2648 euro hüvitamise tõttu lugeda I.K vastu esitatud

rahaline nõue täidetuks.

13. I.L-i poolt 1000 euro hüvitamise tõttu lugeda I.L-i vastu esitatud

rahaline nõue täidetuks 1000 euro ulatuses ning lugeda hüvitamata tsiviilhagiks 1648

(üks tuhat kuussada nelikümmend kaheksa) eurot ning vastavalt süüdistatava

kokkuleppele Keskkonnainspektsiooniga määrata, et seni hüvitamata ulatuses tuleb

I.L alates 10.01.2016 hüvitada 1648 eurot igakuiste võrdsete osadena 3

aasta jooksul mitte vähem kui 46 (nelikümmend kuus) euro kaupa kuus ning hüvitamisele kuuluv tsiviilhagi tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE891010220034796011, märkides ära kohustusliku viitenumbri 2800049463 ja selgitusena „Tsiviilhagi kriminaalasjas nr 1-15-8426, I.L“.

14. Asitõend: CD plaat videosalvestusega (tl 57) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

kriminaaltoimikusse.

15. Asitõend: Keskkonnainspektsiooni Harju büroos asukohaga Kopli 76, Tallinn,

hoiustatud kaks kilekotti pakendatud nakkevõrkudega KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kui süüteo toimepanemise vahendid ning hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

16. Asitõend: Keskkonnainspektsiooni Harju büroos asukohaga Kopli 76, Tallinn,

hoiustatud viis kilekotti pakendatud nakkevõrkudes olnud kala KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerida kui tahtliku süüteoga saadud vara ja kasutuskõlbmatuks muutumise tõttu hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise

soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates

kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib

teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja

võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest

eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades

määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

4

kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

Süüdistusakti kohaselt on ile esitatud süüdistus selles, et tema F.H

harrastuskalapüügiõiguse alusel kalastades augustis 2015.a. eeluurimisel täpselt

tuvastamata kuupäeval ühiselt ja kooskõlastatult koos I.K-ga asetasid Harju mk Keila vallas Leetse külas Läänemerel Lahepere lahte kalapüügiks kaks nakkevõrgujada ühe

pikkusega vähemalt 156,58 meetrit ja teise kuuest nakkevõrgust koosneva võrgujada

pikkusega vähemalt 350,10 meetrit, millistel kasutasid märgistust ehk isikukoode

XXX, 48201050327 ja 34411040310 (vastavalt I.L-i enda, tema abikaasa

XXXja I.L-i kalastuskaarti omava tuttava XXXisikukoodid) ja tõmbasid nimetatud nakkevõrgujadad 13.08.2015.a. varahommikul kaldale koos nakkevõrkudes olnud kaladega

- 493 lesta, 6 harilikku kammeljat, 1 merisiig ja 1 ahven, milliselt tegevuselt keskkonnainspektorid I.L-i ja I.K koos tabasid. Kalapüügi ebaseaduslikkus ehk riigi poolt kehtestatud nõuete rikkumine seisnes antud juhul alljärgnevas:

Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 22 lg 1 alusel tohib igaüks kalastuskaardi alusel või

harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise korral püüda harrastuskalapüügivahendiga kala

avalikul ja avalikult kasutataval veekogul, järgides KPS-ses või selle alusel kehtestatud

õigusaktis sätestatud piiranguid. KPS § 23 lg 1 p 4 kohaselt on nakkevõrk

harrastuskalapüügivahendiks. KPS § 29 lg 4 p 1 alusel on harrastuskalapüügiõiguse

piiranguks asjaolu, et ühe kalastuskaardi alusel tohib veekogul, kus on kehtestatud

kalastuskaartide piirarv, kasutada ühte nakkevõrku merel sügavusest sõltumata. Kehtiva

Kalapüügieeskirja § 6 lg 2 p 1 kohaselt on lubatud nakkepüüniseks nakkevõrk, mis on

kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti b alapunktis i – ehk

püünis, mis koosneb ühest võrgutükist ja mida hoitakse vees ujukite ja raskustega vertikaalasendis ning püüdmine seisneb selles, et vee-organismid takerduvad võrkudesse –

ning võrkude piirarvu ja püügiõiguse tasu arvestamisel loetakse arvestusliku võrgu

suuruseks võrk, mille ülemise selise pikkus on 70 m või võrgujada üldpikkusega kuni 70 m.

Märgitust pikema võrgu või võrgujada puhul on kalapüügiks nõutav juba kutselise kalapüügi õiguse omamine. KPS § 31 p 2 kohaselt on nakkepüünised (mille alla kuuluvad

ka nakkevõrgud) kutselise kalapüügi vahendiks ning KPS § 32 lg 1 kohaselt annab

kutselise kalapüügi õiguse kalapüügiluba, milleks võib olla nii kalalaeva kui kaluri

kalapüügiluba, millist õigust pole väljastatud ei I.L-ile ega I.K-le - I.L

oli 2015.a. augustis kehtiv kalastuskaart ühele nakkevõrgule, I.K puudus üldse kalastuskaart ehk harrastuskalapüügi õigus. Oma tegevusega rikkus I.L ka KPS § 71 lg 1 p 1, mille kohaselt kalapüüginõuete tõsisteks rikkumisteks kutselisel kalapüügil loetakse järgmisi kalapüügi või sellega seotud nõuete rikkumisi, millisteks on nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 nimetatud

tõsised rikkumised ehk tegevus, mida sama määruse artiklis 3 kehtestatud kriteeriumite kohaselt käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Sama määruse artikli 3 p 1.a) järgi käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina, kui kalalaev on kalastanud ilma riigi väljastatud kehtiva tegevusloa, loa või litsentsita.

KPS § 73 lg 1 p 1 kohaselt loetakse kalavarule kahju tekitamiseks kala püüdmist ilma

nõutava püügiõiguseta ning KPS § 73 lg 2 kohaselt tuleb kalavarudele tekitatud kahju

hüvitada. Hüvitamise kord ja kahju arvutamise metoodika on kehtestatud KPS § 73 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse 19.06.2015.a. määruse nr 67 „Kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning kalavarudele

tekitatud kahju hüvitamise akti vorm“ alusel ja kahju hüvituse arvutamisel kasutatakse määruse lisas nr 1 sätestatud määrasid, mille kohaselt on kahju määr isendi kohta 2 eurot lestal, 10 eurot harilikul kammeljal, 10 eurot merisiial ja 3,2 eurot ahvenal. KPS § 73 lg 6

alusel rakendatakse KPS § 71 loetletud rikkumise korral viiekordset isendile kehtestatud määra ehk antud juhul: (lest: 493x2x5) + (harilik kammeljas: 6x10x5) + (merisiig: 1x10x5)

5

+ (ahven: 1x3,2x5) = 5296,00 eurot.

Seega pani I.L toime loodusliku

loomastiku kahjustamise ehk kalapüügi nõuete rikkumise, tekitades sellega olulise ehk

vastavalt KarS § 121

4000 eurot ületava kahju keskkonnale ehk KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

I.K le on süüdistus esitatud selles, et tema, et tema augustis 2015.a. eeluurimisel

täpset tuvastamata kuupäeval ühiselt ja kooskõlastatult koos I.L ´iga asetasid

Harju mk Keila vallas Leetse külas Läänemerel Lahepere lahte kalapüügiks kaks

nakkevõrgujada ühe pikkusega vähemalt 156,58 meetrit ja teise kuuest nakkevõrgust koosneva võrgujada pikkusega vähemalt 350,10 meetrit, millistel kasutasid märgistust ehk

isikukoode XXX, 48201050327 ja 34411040310 (vastavalt I.L-i, I.L-i

abikaasa XXXja I.L-i kalastuskaarti omava tuttava XXXisikukoodid) ja tõmbasid

nimetatud nakkevõrgujadad 13.08.2015.a. varahommikul kaldale koos nakkevõrkudes

olnud kaladega - 493 lesta, 6 harilikku kammeljat, 1 merisiig ja 1 ahven, milliselt

tegevuselt keskkonnainspektorid I.L-i ja I.K koos tabasid. Kalapüügi

ebaseaduslikkus ehk riigi poolt kehtestatud nõuete rikkumine seisnes antud juhul alljärgnevas:

Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 22 lg 1 alusel tohib igaüks kalastuskaardi alusel või

harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise korral püüda harrastuskalapüügivahendiga kala

avalikul ja avalikult kasutataval veekogul, järgides KPS-ses või selle alusel kehtestatud

õigusaktis sätestatud piiranguid. KPS § 23 lg 1 p 4 kohaselt on nakkevõrk

harrastuskalapüügivahendiks. KPS § 29 lg 4 p 1 alusel on harrastuskalapüügiõiguse

piiranguks asjaolu, et ühe kalastuskaardi alusel tohib veekogul, kus on kehtestatud

kalastuskaartide piirarv, kasutada ühte nakkevõrku merel sügavusest sõltumata. Kehtiva

Kalapüügieeskirja § 6 lg 2 p 1 kohaselt on lubatud nakkepüüniseks nakkevõrk, mis on

kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti b alapunktis i – ehk

püünis, mis koosneb ühest võrgutükist ja mida hoitakse vees ujukite ja raskustega vertikaalasendis ning püüdmine seisneb selles, et vee-organismid takerduvad võrkudesse –

ning võrkude piirarvu ja püügiõiguse tasu arvestamisel loetakse arvestusliku võrgu

suuruseks võrk, mille ülemise selise pikkus on 70 m või võrgujada üldpikkusega kuni 70 m.

Märgitust pikema võrgu või võrgujada puhul on kalapüügiks nõutav juba kutselise kalapüügi õiguse omamine. KPS § 31 p 2 kohaselt on nakkepüünised (mille alla kuuluvad

ka nakkevõrgud) kutselise kalapüügi vahendiks ning KPS § 32 lg 1 kohaselt annab

kutselise kalapüügi õiguse kalapüügiluba, milleks võib olla nii kalalaeva kui kaluri

kalapüügiluba, millist õigust pole väljastatud ei I.L-ile ega I.K-le - I.L

oli 2015.a. augustis kehtiv kalastuskaart ühele nakkevõrgule, I.K puudus üldse kalastuskaart ehk isegi harrastuskalapüügi õigus. Oma tegevusega rikkus I.K ka KPS § 71 lg 1 p 1, mille kohaselt kalapüüginõuete tõsisteks rikkumisteks kutselisel kalapüügil loetakse järgmisi kalapüügi või sellega seotud nõuete rikkumisi, millisteks on nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 nimetatud

tõsised rikkumised ehk tegevus, mida sama määruse artiklis 3 kehtestatud kriteeriumite kohaselt käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Sama määruse artikli 3 p 1.a) järgi käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina, kui kalalaev on kalastanud ilma riigi väljastatud kehtiva tegevusloa, loa või litsentsita.

KPS § 73 lg 1 p 1 kohaselt loetakse kalavarule kahju tekitamiseks kala püüdmist ilma

nõutava püügiõiguseta ning KPS § 73 lg 2 kohaselt tuleb kalavarudele tekitatud kahju

hüvitada. Hüvitamise kord ja kahju arvutamise metoodika on kehtestatud KPS § 73 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse 19.06.2015.a. määruse nr 67 „Kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning kalavarudele

tekitatud kahju hüvitamise akti vorm“ alusel ja kahju hüvituse arvutamisel kasutatakse määruse lisas nr 1 sätestatud määrasid, mille kohaselt on kahju määr isendi kohta 2 eurot lestal, 10 eurot harilikul kammeljal, 10 eurot merisiial ja 3,2 eurot ahvenal. KPS § 73 lg 6

alusel rakendatakse KPS § 71 loetletud rikkumise korral viiekordset isendile kehtestatud

6

määra ehk antud juhul: (lest: 493x2x5) + (harilik kammeljas: 6x10x5) + (merisiig: 1x10x5) + (ahven: 1x3,2x5) = 5296,00 eurot. Seega pani I.K toime loodusliku loomastiku kahjustamise ehk kalapüügi nõuete rikkumise, tekitades sellega olulise ehk vastavalt

KarS § 121

4000 eurot ületava kahju keskkonnale ehk KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 21.12.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri F.U Koik, süüdistatava I.L ja tema kaitsja Mihkel Gaver vahel järgnev kokkulepe:

KarS § 361 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus I.L-ile karistuseks rahalist karistust 100 (ühesaja) miinimumpäevamäära suuruses

summas ehk 1000 (üks tuhat) eurot, mis tuleb KarS § 66 lg 1 alusel tasuda osadena 12

(kaheteistkümne) kuu jooksul. Rahaline karistuse viiakse täide iseseisvalt I.L-ile Harju MK 04.06.2013.a. otsusega KarS § 184 lg 1 järgi mõistetud vangistusest. Keskkonnainspektsioon on selles kr.asjas esitanud tsiviilhagi 5296 euro suuruses summas,

millest kokkuleppe sõlmimise ajaks on I.K hüvitanud vabatahtlikult ½ hagisummast

ehk 2648 eurot ning I.L samuti vabatahtlikult 1000 eurot, seega kokkuleppe sõlmimise hetkeks on tsiviilhagist veel hüvitamata 1648 (üks tuhat kuussada nelikümmend

kaheksa) eurot, mille hüvitamiseks I.L tasub kolme aasta jooksul igakuiselt alates

2016.a. jaanuarist kuu 10-ndaks kuupäevaks 46 (nelikümmend kuus) eurot

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE8910 10 2200 3479 6011, viitenumbriga 28

0004 9463, märkides selgitusse „Tsiviilhagi .

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 21.12.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri F.U Koik, süüdistatava I.K ja tema kaitsja Risto Käbi vahel järgnev kokkulepe:

KarS § 361 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus I.K-le

karistuseks 1 (üks) kuu vangistust, mis tuleb jätta KarS § 73 alusel tingimisi

täielikult täitmisele pööramata katseajaga 1 (üks) aasta – seda juhul kui I.K ei pane nimetatud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Keskkonnainspektsiooni on selles kr.asjas esitanud tsiviilhagi 5296 euro suuruses summas,

millest kokkuleppe sõlmimise ajaks on I.K hüvitanud vabatahtlikult ½ hagisummast

ehk 2648 eurot ning I.L samuti vabatahtlikult 1000 eurot, seega kokkuleppe sõlmimise hetkeks on tsiviilhagist veel hüvitamata 1648 (üks tuhat kuussada nelikümmend

kaheksa) eurot ning arvestades kannatanu Keskkonnainspektsiooni kirjalikku seisukohta

kokkuleppemenetluse nõusolekus tuleb antud tsiviilhagi I.K poolt lugeda täielikult täidetuks.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkulepete ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkulepete kohta, prokuröri ja kaitsjale arvamused

kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde,

asub seisukohale, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 169; §-st 73; §-st 78 asub

kohus seisukohale, et I.L ja I.K kuuluvad neile KarS §-s 361 lg 1

ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja neile tuleb mõista karistus sõlmitud kokkulepete kohaselt.

Menetluskulud

7

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas

kriminaalasjas on süüdistatavate menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses ja

kohtulikus menetluses ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo

toimepanemise eest. Lisaks sellele on menetluskuluks tõlgile makstud tasu kohtueelses menetluses.

Puutuvalt tõlgile makstud tasusse nähtub kriminaaltoimikust, et tõlki on kaasatud

tunnistajate ülekuulamisse. KrMS § 177 p 3 kohaselt loetakse tõlgile makstud tasu lisakuluks ning vastavalt KrMS § 173 lg 4 sätetele jäävad lisakulud selle isiku kanda, kellel

need on tekkinud. Kuivõrd kulu tekkis Keskkonnainspektsioonil, so riigi eelarvest rahastataval asutusel, tuleb need kulud jätta Keskkonnainspektsiooni, so riigi kanda.

Kohtulikul menetlusel kinnitasid mõlemad süüdistatavad endal töökoha olemasolu, millest

saab järeldada ka sissetuleku olemasolu. Samas on menetluskulud suhteliselt suured. Kuivõrd I.K avaldad valmisolekut menetluskulu täies ulatuses koheselt tasuda ning ta ei esitanud taotlust menetluskulude vähendamiseks või ajatamiseks, leiab kohus, et välja

mõistetav määratud kaitsjale makstud tasu ja sundraha tuleb süüdistatavalt välja mõista täies ulatuses.

Mis puudutab süüdistatavalt I.L-ilt välja mõistetavaid menetluskulusid, siis süüdistatava kaitsja määratud korras on esitanud kaitsjatasu taotlused, milles kajastub ka transpordikulu. Kohus leiab, et süüdistatavaid tuleb kohelda võrdselt ning kohtu arvates ei saa välja mõistetav menetluskulu suureneda kaitsja transpordikulu tõttu. Seega tuleks välja

mõistetava menetluskulu hulka arvestada vaid õigusabi osutamisele kulunud summad.

Lisaks sellele esitas süüdistatav taotluse menetluskulude vähendamiseks seoses majandusliku olukorraga. Kohtule esitati nelja lapse sünni tõendid, millest saab järeldada,

et süüdistataval on neli alaealist ülalpeetavat. Lisaks sellele andis süüdistatav selgitusi temale lasuvate rahaliste kohustuste ja sissetulekute suuruse kohta. Kohus leiab, et esitatud

kirjalikud tõendid ja suulised selgitused olid piisavalt veenvad ja põhjendatud, et vähendada süüdistatavalt välja mõistetavaid menetluskulusid ning määrata nende tasumine

pikema aja jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o kohtuotsuse

jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse tasumata

jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/