1-15-9367/12 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-9367 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 3. detsembri 2015 otsus Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu G.F (ik XXX), määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 3. detsembri 2015 otsus jätta muutmata.

2. G.F-i määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 3. detsembri 2015 otsusega tunnistati G.F

kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati vangistusega 7 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti G.F-i liitkaristuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust, liites mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 24. aprilli 2015 otsusega mõistetud 4 kuu ja 27 päeva pikkuse

vangistuse. KarS § 68 lg 1 alusel loetakse G.F-i karistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23. september 2015.

2. KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti G.F-ilt välja sundraha ja muud menetluskulud. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et menetluskulud 887 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus arvestas menetluskulusid süüdistatavalt välja mõistes, et G.F on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma. Samas palus G.F, et ta saaks menetluskulusid tasuda ositi 12 kuu jooksul, kuna kõigi menetluskulude hüvitamine käib talle

ilmselt üle jõu, arvestades, et tema sissetulekuks on töövõimetuspension 300 eurot. Vabanemisel loodab G.F jätkata töötamist.

3. Maakohtu otsuse vaidlustas määruskaebuse korras G.F, kes taotleb üle vaadata tema menetluskulud ja võimaluse korral kas vähendada või pikendada maksetähtaega.

2 G.F märgib, et temalt välja mõistetud menetluskulud on 887 eurot. Maksmise tähtaeg on 18. detsember 2016. G.F-i reaalne karistusaeg lõpeb 20. septembril 2016. Ta on raske puudega ja 80% ulatuses töövõimetuspensionär, kelle ülalpidamisel on 3 alaealist last. Pension on 300 eurot. Sellistel asjaoludel käib menetluskulude maksmine talle kohtu poolt määratud tähtaja jooksul üle jõu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu lahendi ja edasikaebusega, leiab, et määruskaebust edu ei saada ja see tuleb jätta rahuldamata.

5. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Antud juhul on A. G.F olnud maakohtus vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma ning kohus on menetluskulud süüdistatavalt ka välja mõistnud. Seejuures on maakohtule olnud teada

samad andmed, mis määruskaebuse esitaja on esitanud apellatsioonikohtule – s.t isiku

töövõimekaotus 80% ja pensioni suurus (kohtuistungi protokoll, tlk 70). Lisaks on kohus arvestanud otsustust tehes A. G.F-i väljavaateid jätkata vabanemisel töötamist. Asjaolu, et A. G.F on nüüd menetluskulude täieliku vabatahtliku tasumise osas meelt muutnud, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti arvestanud

A. G.F-i tahet tema kriminaalasjaga seotud menetluskulude tasumiseks. Menetluskulude

väljamõistmisest osalist loobumist ei tingi ainuüksi see, et isikul on raske puue ning

perekondlikud kohustused, sest see ei tähenda alati tingimata, et isikul puuduvad muud vahendid nõuete tasumiseks. Praegusel juhul on A. G.F välja toonud üksnes oma pensioni suuruse, ent tal oli enne vahistamist ka töökoht – seega oli tema sissetulek suurem. Samuti on võimalus, et A. G.F hõivatakse tööga kinnipidamisasutuses, kuna määruskaebuse esitaja on

maakohtus väitnud, et tema tervislik seisund võimaldab tal tööd teha (protokoll lk 70). Eeltoodut arvestades puuduvad apellatsioonikohtu hinnangul asjaolud, mis tingiksid maakohtu otsuses menetluskulude osas tehtud otsustuse ümbervaatamise.

6. Samuti on maakohus juba arvestanud KrMS § 180 lg-t 3 ning määranud menetluskulude

tasumise ositi 12 kuu jooksul. Tegemist on ühtlasi maksimaalse võimaliku tähtajaga, sest rahalise kohustuse ositi maksmisel ei või selle täieliku tasumise tähtaeg ületada ühte aastat. Seega ei näe seadus ette võimalust pikendada kohtukulude tasumise tähtaega A. G.F-i poolt taotletud viisil, s.o üle 1 aasta. Samas aga võimaldab seadus juhul, kui otsus on jõustunud ning isikul ei ole võimalik kohtu poolt määratud tähtaja jooksul nõudeid õigeaegselt tasuda, taotleda

mõjuvate põhjuste olemasolu korral täitmiskohtunikult menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist.

7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 3. detsembri 2015 otsus muutmata ja G.F-i määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk Mati Kartau Aarne Sarjas