1-15-2509/22 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-2509 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 8. oktoobri 2015

määrus, millega jäeti tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata süüdimõistetu N.M

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu N.M (ik XXX), määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 8. oktoobri 2015 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt

Advokaadibüroo In Jure kaudu 96 eurot (s.h käibemaks 16 eurot) advokaat Marko Paabumetsale tema poolt N.M-ile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 4. Mõista N.M-ilt välja menetluskulud riigituludesse.

N.M

tasuda väljamõistetud summa Maksuja Tolliameti

arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a

EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele

märkida viitenumber 99915700022646 ja selgitus „N.M 1-15-2509 kohtukulud“.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N.M jäeti Viru Maakohtu 8. oktoobri 2015. a määrusega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata talle Harju Maakohtu 28. märtsi 2015. a otsusega mõistetud liitkaristusest. Karistuse kandmise aja alguseks loetakse 26. märts 2015 ja karistustähtaeg lõpeb 24. märtsil 2016.

2. Maakohus leidis, et kinnipeetava puhul on täitmata vangistusest vabastamise oluline

eeltingimus – s.o õiguspärane käitumine vangistuses. N.M-i on kahel korral distsiplinaarkorras karistatud. Kohus leidis, et see näitab isiku suhtumist kehtestatud korda.

N.M-i on kriminaalkorras karistatud 3 korral samalaadsete kuritegude eest. Jätkuv

süütegude toimepanemine viitab sellele, et N.M ei ole võimeline käituma seaduskuulekalt ning kandma mõistetud karistust vabaduses piirangute näol, mis on leebemad kui reaalne vangistus. Viimati asendati N.M-ile mõistetud karistus üldkasuliku tööga ja ta allutati käitumiskontrollile, ent see ei olnud tulemuslik, kuna N.M pani mõnekuulise

vaheaja jooksul toime uue samalaadse kuriteo. Kohus järeldas sellest, et N.M-i ei

paneks tingimuslik karistus uutest kuritegudest loobuma ning tal on tõenäoliselt suur risk käitumiskontrollist kõrvalehoidumiseks. Kohus leidis, et N.M ei ole oma varasema käitumisega kohtu väljendatud usaldust õigustanud ning puudub igasugune veendumus, et ta sel korral suudaks katseaja edukalt läbida. Selliselt aga jäävad kriminaalhoolduse eesmärgid täitmata. Vangistuses viibides on N.M võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Kohus leidis, et arvestades N.M-i kuritegude korduvust ja dünaamikat ning tema käitumist käitumiskontrolli ajal, ei ole tema

vabastamine õigustatud. N.M-i ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ja ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Määruskaebuses taotletakse maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada N.M tingimisi ennetähtaegselt. Kaebuse põhiteesid on järgmised. N.M ei nõustu kohtu järeldustega. Ta leiab, et on vangistuses viibitud ajal teinud oma

senise elukäigu üle järeldused, otsustanud vabaduses õiguskuuleka eluviisi kasuks. Samuti

soovib ta leida töö, jätkata õpinguid, maksta ära kõik trahvid ja omandada sõiduki juhtimisõigus.

4. Tartu Ringkonnakohtu 12. novembri 2015. a määrusega anti N.M-ile riigi õigusabi. 24. novembril 2015. a asus kaitseülesandeid täitma advokaat M. Paabumets.

5. Tartu Ringkonnakohtu 11. detsembri 2015. a määrusega anti prokurörile ja kaitsjale

õigus esitada määruskaebuse osas oma seisukohad. 14. detsembri 2015. a registreeriti

ringkonnakohtus kaitsja M. Paabumetsa kirjalik seisukoht, milles ta toetab N.M-i

3

määruskaebust ning leiab, et maakohtu seisukoht ei ole põhjendatud. N.M tuleks

tingimisi ennetähtaegselt vabastada ning panna talle kohustuseks mitte omada või tarvitada

narkootilisi aineid, otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks.

Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga N.M-i ohtlikkusest. Vangla iseloomustuse kohaselt tuleneb, et üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on 2 aasta jooksul 34% ja Viru Vangla toetab N.M-i ennetähtaegset vabastamist. Kõikide kuritegude põhjuseks

on olnud N.M-i mõtlematu käitumine, mootorsõiduki juhtimine omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Isik ei ole vägivallakuritegusid toime pannud, märgatavad ohtlikkuse tunnused puuduvad. Ka kahe distsiplinaarkaristuse olemasolu ei ole olnud vanglale takistuseks,

et toetada N.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist on toetanud ka prokuratuur. Maakohus ei ole käsitlenud, miks vanglaasutuse poolt koostatud iseloomustus ei ole veenev tõend hindamaks süüdistatava poolt lähtuvaid riske ja

ohte ennetähtaegsel vabastamisel. Vangla ja prokuratuur on vahetult kokku puutunud süüdistatava isikuga ja andnud positiivse toetava iseloomustuse süüdimõistetu vabastamiseks kontrollnõuetega. Seega tulnuks maakohtul esitada põhjendused, miks on vangistusasutuse ja prokuratuuri seisukoht väär.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Tutvunud Viru Maakohtu määrusega, sellele esitatud kaebuse ja kirjaliku seisukohaga ning kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, soostub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga N.M-i vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise

kohta. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks neid korrata, märkides üksnes, et esimese astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud

asjaolusid kogumis. Kohus on jõudnud õigustatud järeldusele, et korduvalt samalaadsete

kuritegude eest karistatud isiku, kelle varasem kriminaalhooldus on luhtunud ning kelle käitumine vangistuses ei ole õiguspärane, ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Kohtul puudus veendumus, et isik ei pane vabanedes toime uusi kuritegusid ning kriminaalhoolduse

kohaldamise korral oleks uute kuritegude toimepanemise risk maandatud. Ringkonnakohus soostub maakohtu seisukohaga.

N.M on veendunud, et ta uut kuritegu toime ei pane ning on andnud erinevaid lubadusi oma elu korraldamise osas vabaduses. Ringkonnakohus soostub siiski maakohtu seisukohaga, et uute kuritegude oht on N.M-i puhul olemas. Ohtlikkuse prognoosiks annab eelkõige põhjust N.M-i enda käitumine talle eelmisel korral määratud katseajal, kui ta pani toime uue liiklussüüteo vahetult peale talle eelmiste karistuste (Harju Maakohtu 31. jaanuari 2015. a otsus ja Harju Maakohtu 10. märtsi 2015. a otsus) mõistmist, mille eest ta kannab karistust Harju Maakohtu 28. märtsi 2015. a otsuse alusel. Seega on põhjendatud maakohtu seisukoht, et

käitumiskontroll ei pruugi olla tulemuslik. Ringkonnakohus möönab, et

kahtlemata on kohtupraktikas täheldatav suurem oht uute kuritegude toimepanemiseks nende isikute poolt, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ehkki kaitsja on välja toonud, et nii prokuratuur kui ka vangla toetavad N.M-i ennetähtaegset vabastamist ning kohtu põhjendustest

peaks vastupidise lahendi tegemise korral nähtuma, miks selline arvamus on väär, ei saa ringkonnakohtu hinnangul maakohtu määrusele etteheiteid teha. Kohus on ära põhjendanud,

miks konkreetse kinnipeetava puhul on ennetähtaegset vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad, kui vabastamist toetavad.

4

7. Arvestades KrMS § 390 lg-s 1 ja § 337 lg 1 p-1 sätestatut, tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

8. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi suuruse kindlaksmääramiseks. Kriminaalkolleegium leiab, et lähtudes riigi õigusabi seaduse § 21 lg-st 3, § 22 lg-st 7 ja Eesti

Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" (edaspidi Kord) punktidest 2 ja 23 on taotlus põhjendatud. Korra p 23 järgi on määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 120 eurot. Korra punkti 2 kohaselt lisandub juhul, kui riigi

õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on

käibemaksukohustuslane, riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Taotluse kohaselt on kaitsjal tingimisi vabastamise aluseks olevate materjalidega tutvumiseks ja seisukoha koostamiseks kulunud 2 tundi. Kokku taotleb kaitsja 96 euro (sh käibemaks 16

eurot) hüvitamist. Arvestades seisukoha argumentide asjakohasust ja mahtu, loeb

ringkonnakohus taotluses esitatud summa põhjendatuks. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral kulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jäävad kulud N.M-i kanda.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau