1-15-8487/10 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-8487 Kohtukoosseis Andres Parmas, Urmas Reinola Pavel Gontšarov ja Kriminaalasi K.L-i -de 5, 7 süüdistuses KarS § 199 lg 2 p ja 9 ning

§ 25 lg järgi Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. oktoobri 2015. a otsus, lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav K.L Süüdistatav

K.L ( : XXX), EV kodanik, ik

põhiharidus, emakeel: vene keel; asukoht: Tallinna Vangla; kahtlustatavana kinni peetud 20.-22. juuni 2015,

7. august 2015 ja 31. august kuni 1. september 2015.

Alates 2. septembrist 2015 vahistatud; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud Prok

urör Abiprokurör Katrin Tron Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioon läbi vaatamata K.L-i ja tagastada see apellandile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.L-ile -de 5, 7 ja 9 ning esitati süüdistus KarS § 199 lg 2 p § 25 lg järgi

kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises selles, et tema isikuna, kes on toime pannud süstemaatilisi vargusi, uuesti ga võttis Tal

20. juunil 2015 koos KB- linnas XXXXXXXXX

XXXXXXX kaupluses ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata E AS-le kuuluvat kaupa kokku 84,15 euro väärtuses ja möödus kauba eest tasumata kassadest. Kuritegude jäi lõpule viimata turvatöötajate sekkumise tõttu. Samuti võttis ta 7. augustil 2015 ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata Tallinnas XXXXXXXXX XXXXXXXX kauplusest neli karpi Ariel kapsleid kogumaksumusega 31.89 eurot, millega möödus kassade rivist, jättes tahtlikult tasumata kauba eest, kuid ta . peeti kinni turvatöötaja poolt Samuti

31. augustil 2015 Tallinn X ebaseadusliku võttis ta XXXXXXXX XXXXXXXXXX omastamise

eesmärgil kaupa kogumaksumusega 75,16 eurot, kuid ei viinud kuritegu lõpule, sest pidas ta kinni. pärast kassa läbimist kaupluse turvatöötaja

2. Harju Maakohtu 30. oktoobri 2015. a otsusega tunnistati K.L KarS § 199 lg 2 p-de 5,7 ja 9 ning ja teda karistati vangistusega 6 § 25 lg järgi süüdi kuud. KrMS § 238 lg

alusel vähendati karistust ning mõisteti kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 4 karistuse kandmise algusajaks arvestati päeva ja

31. august 2015. Harju Maakohtu 8. juuni KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 2015. a otsusega mõistetud ja § alusel täitmisele pööramata jäetud karistuse KarS 74 lg 1, 2 võrra, s.o tähtajalise vangistuse 2 kuud ja 20 päeva võrra ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 6 kuud ja 16 päeva. Tõkendina kohaldatud vahistamine jäeti kuni kohtuotsuse jõustumise või karistusaja täitumiseni muutmata. K.L-ilt mõisteti välja kriminaalmenetluse kulud ja E -i tsiviilhagi. AS Maakohus lahendas ka asitõenditega seonduvad küsimused.

3. Karistuse liigi valikul lähtus maa süüdistatava suhtes, kellel puudub kohus asjaolust, et töökoht legaalne sissetulek, on rahalise karistuse kohaldamine välistatud ning tema suhtes ja tuleb kohaldada isiku vabadust riivavat karistust. Ses osas juhib maakohus tähelepanu veel ka asjaolule, et K.L on viisteist kehtivat väärteokaristust, mille kohaselt on teda karistatud kokku ligi 500 euro rahatrahvidega ning kõik need trahvid on K.L tasumata. Karistuse määra üle otsustades märkis maakohus, et K.L-i süüd tuleb hinnata alla keskmise, sest kuigi K.L-i käitumises esines kolm koosseisulist kvalifitseerivat tunnust, jäid kõik kolm toimepandud kuritegu katse staadiumi ja varastatu väärtus oli iga kord väike. Kuna süüdistatav pani uued kuriteod toime katseajal ja vahetult peale eelmist süüdimõistmist, siis ei saa kohtu hinnangul talle mõistetav karistus jääda miinimumi lähedale. Süüdistatava avaldatud kahetsust ei pidanud kohus siiraks. Süüdistatava soovi kohta siirduda ravile Viljandi rehabilitatsioonikeskusse märkis maakohus, et selline võimalus oli tal soovi korral kogu aeg. Tema väited kohese elu ja töökoha saamise kohta ei ole ses kontekstis aga - tõsiselt võetavad, sest ravi eelmärgitud keskuses on esimesed 9-11 kuud statsionaarne.

4. Harju Maakohtu otsusele esita K.L, kes taotleb s apellatsiooni süüdistatav

maakohtu otsuse tühistamist talle mõistetud karistuse osas ning palub asendada vangistuse raviga.

RINGKONNAKOHTU

PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooni ga ga,

leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

5. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda Riigikohus on

apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1- -11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

6. Kriminaalkolleegium leiab, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus süüdistatava ja seda alljärgnevatel põhjustel.

7. Kuigi seaduses on ette nähtud reaalse vangistuse kui vabaduskaotusliku karistuse raviga asendamise võimalus, on arutatavas asjas K.L-i apellatsioonis esitatud taotlus talle mõistetud vangistuse asendamiseks perspektiivitu. KarS § 692 lg 1 sätestab, et kui isikule mõistetakse kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus teo eest, mille ta on toime pannud ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu, võib kohus asendada vangistuse raviga. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt asendatakse vangistus raviga üksnes isiku kirjalikul nõusolekul, mille ta saab anda pärast seda, kui talle on selgitatud kõiki raviga kaasnevaid mõjusid. Lõike 6 punkti 1 kohaselt on ravi nimetatud paragrahvi tähenduses ka narkomaanide sõltuvusravi isikule, kes on kuriteo toime pannud narkomaania tõttu. KrMS § 2111 lg 1 kohaselt kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mille eest võib seaduse kohaselt mõista vangistuse, mille võib asendada narkomaanide sõltuvusraviga, võivad

uurimisasutus ja prokuratuur

ekspertiisimäärusega nõuda kohtupsühhiaatriaeksperdilt arvamust kahtlustatavale või süüdistatavale sõltuvusravi vajalikkuse kohta.

8. Arutatav kriminaalasi lahendati maakohtus lühimenetluse sätete järgi. Seega lahendas kohus kriminaalasja süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjalide põhjal. KarS § 692 lg 4 kohaselt asendatakse van minaalasja materjalides ei gistus raviga üksnes isiku kirjalikul nõusolekul. Kri ole K.L-i asendamiseks raviga. Toimiku materjalidest kirjalikku nõusolekut vangistuse

nähtuvalt ei ole KrMS § 2111

lg 1 kohaselt nõutud kohtupsühhiaatriaeksperdilt arvamust süüdistatavale sõltuvusravi vajalikkuse kohta. Kuna kriminaalasi lahendati lühimenetluses, ei olnud maakohtul võimalik eid nõuda. ka omal algatusel lisaandm

9. K.L-i apellatsioonis esitatud soov vangistuse Eelnevast lähtuvalt ei tingi asendamiseks raviga maakohtu otsuse tühistamist, mistõttu on süüdistatava apellatsioon ilmselt põhjendamatu. Seega leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alus § jätab el ja juhindudes KrMS 326 lg-st 3

kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.