3-15-2803/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 18.12.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2803 Haldusasi EE kaebus kohtutäituri tegevuse peale Menetlusosalised Kaebaja – EE Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 24.11.2015 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus EE määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta EE taotlus halduskohtumenetluses riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. 2. Jätta EE määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.11.2015 määrus haldusasjas nr 3-15-2803 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (RÕS § 15 lg 8, HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. EE esitas 10.11.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse kohtutäitur Tarvi Söömeri tegevuse peale. Kohtutäitur T. Söömeri 15.09.2015 teate kohaselt soovib ta kaebaja varad arestida 23.09.2015. Kirjas väidetu kohaselt võib kohtutäituri tegevuse peale esitada kaebuse 10 päeva jooksul kirja kättesaamisest, kuid T. Söömer tahab tulla vara arestima juba 8-ndal päeval. Kuna T. Söömer tahab tulla toiminguid teostama juba 23.09.2015, on tema tegevus vastuolus ka

17. septembri määrusega, mille kohaselt peab raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma selle jõustumisest 15 päeva jooksul. Samas käib praegu kohtulahendi nr 2-12- 39771 täitemenetluse peatamise ja lubamatuks tunnistamise protsess Riigikohtus. Oleks õiglane lükata täitemenetlus edasi ajani, mil Riigikohus on kujundanud oma seisukoha. T. Söömer ignoreerib seda vajadust. Põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonnaja eraelu puutumatusele ning § 33 kohaselt on kodu puutumatu. Kohtutäituri tegevus on vastuolus põhiseadusega ning seega rikub ta ka kohtutäituri vannet. Läbiotsimise korraldamine või kodu puutumatuse rikkumine vajab kohtu luba, mida T. Söömeril ei ole. T. Söömeri tegevus on

3-15-2803 2(4) vastuolus ka kohtutäituri seadusega. 1250 euro suuruse nõude korral ei tohiks kohtutäituri põhitasu ja täitemenetluse tasu ületada kokku 272,47 eurot, kuid täitur nõuab kaebajalt täitetoimingute eest 326,96 eurot. Kohus ei ole kinnitanud, et kaebaja puhul oleks tegemist võlgnikuga. Kaebaja on põhiseaduse mõistes ohver, kes ei suutnud erinevate ametkondade tegevusetuse tõttu õnnetusjuhtumi toimumist tõendada. EE lisas kaebusele vabas vormis taotluse riigi õigusabi saamiseks ja vormikohase menetlusabi taotluse ning teatise taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta, milles soovis menetlusabi riigilõivu maksmiseks, muude kohtukulude kandmiseks ja menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi tasu maksmiseks (tl 6-20). 2. Tallinna Halduskohus tagastas 24.11.2015 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel põhjendusega, et kaebuse läbivaatamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Täitemenetluses võlgniku, sissenõudja ja kohtutäituri õigusi ja kohustusi ning täitedokumendi täitmise menetlust reguleerib täitemenetluse seadustik (TMS), mille § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 217 lg 3 näeb ette, et kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. TMS § 218 lg

1 kohaselt võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Lisaks sätestab TMS § 11 lg 1 p 5, et maakohtu pädevuses on täitemenetlusega seotud hagide lahendamine. Kuna TMS sätestab kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks eraldiseisva menetluskorra, kuulub kaebus tagastamisele. 3. EE esitas 09.12.2015 halduskohtu 24.11.2015 määruse peale määruskaebuse. 15.12.2015 esitas EE uuesti vabas vormis taotluse riigi õigusabi saamiseks ning vormikohase menetlusabi taotluse (tl 49-63). Tallinna Halduskohus vabastas 16.12.2015 määrusega kaebaja riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel, jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule. Teise samal päeval tehtud määrusega edastas halduskohus EE riigi õigusabi taotluse Pärnu Maakohtule, viidates riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg-tele 1 ja 3 ning TMS § 11 lg 1 p-le 5. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. EE soovib määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 24.11.2015 määruse tühistamist ja asja saatmist halduskohtule läbivaatamiseks. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et tegemist ei ole avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega. Põhiseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt ei saa avalik võim põhiõigustega seotusest vabaneda ei eraõiguslike tegutsemisvormide korral ega ka avaliku võimu volitusi eraisikule delegeerides. Seetõttu on avalik-õigusliku juriidilise isikuga võrdses ulatuses põhiõigustega seotud ka eraisik (füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik), kellele on üle antud avaliku võimu teostamise volitus, nt kohtutäitur, kes tegutseb TMS alusel. Seega allub kohtutäitur halduskohtu jurisdiktsioonile. Halduskohus lähtus oma määruses TMS-st, mida ei saa praegusel juhul aluseks võtta. TMS §

1 sätestab seadustiku reguleerimisala. Kaebajat ei ole võlgnikuks tunnistatud ja ta pole andnud

3-15-2803 3(4) võlgniku vannet, samuti ei ole ta sissenõudja ega kohtutäitur. Kaebaja saab olla menetluskäigu ohver, mitte võlglane. Antud olukorra tõenduseks on algatatud halduskohtumenetlus. Halduskohtu seisukoha järgi peaks kaebaja pöörduma kirjalikult kohtutäituri poole. Kaebaja on seda teinud, kuid ei ole seni põhiseaduse täitmise kontekstis vastuseid saanud. Vastuse kohaselt lähtub kohtutäitur TMS-st, kuid see ei reguleeri kohtutäituri tegevuse vastavust põhiseadusele. Seetõttu ei jää muud võimalust, kui esitada kaebus halduskohtule.

Määruses märgitud edasikaebamise korra kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul. Samas ei lahendanud kohus taotlust saada õigusabi, mis laieneks ka kohtumääruse vaidlustamisele. Seega nõuab kohus pädeva määruskaebuse esitamist ringkonnakohtule, kuid ei taga õigusabi korrektse kaebuse esitamiseks. Kaebaja palub korrektse määruskaebuse esitamiseks ajapikendust, kuni talle on õigusabi kättesaadav. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendamata ja edastas selle Pärnu Maakohtule.

Ringkonnakohus leiab, et kuna kaebaja menetlusabi taotluste ja määruskaebuse põhjal on ilmne kaebaja soov saada riigi õigusabi ka praeguses halduskohtumenetluses, sh määruskaebemenetluses, tuleb kaebaja riigi õigusabi taotlus halduskohtumenetlust puudutavas osas lahendada. Ringkonnakohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse selles osas rahuldamata. RÕS § 6 lg-st 1 tulenev riigi õigusabi andmise eeldus (füüsiline isik ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest) võib taotleja puhul olla täidetud, kuid taotluse rahuldamisest tuleb halduskohtumenetlust puudutavas osas keelduda.

Praeguses menetlusstaadiumis, kus vaidlus käib halduskohtul vaidluse lahendamiseks pädevuse olemasolu või puudumise üle, on õigusabi andmisest keeldumise kohaseks aluseks RÕS § 7 lg 1 p-d 1 ja 5. Taotleja võimalus oma õigusi halduskohtus kaitsta on ilmselt vähene. Määruskaebus on kohtule arusaadav ning seda ei ole vaja jätta advokaadi abil täiendamiseks käiguta. Kaebaja koostatud menetlusdokumentide põhjal on ringkonnakohus veendunud, et kaebaja saab iseseisvalt hakkama ka Riigikohtule määruskaebuse koostamisega, kui ta ringkonnakohtu määrusega ei nõustu.

6. Halduskohus on tagastanud kaebuse õiguspäraselt ning määruskaebuse väited ei anna halduskohtu määruse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukoha ja põhjendustega, et kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ning HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes halduskohtu põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Halduskohus ei põhjendanud määrust seisukohaga, et tegemist ei ole avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega, vaid tugines õigesti HKMS § 4 lg-st 1 tulenevale halduskohtu pädevust välistavale asjaolule – seadus näeb praeguse vaidluse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra. Seda korda on halduskohus määruses asjakohaselt selgitanud. Halduskohtu pädevuse kontekstis ei ole oluline, milliste õigusnormide vastu kohtutäitur kaebaja hinnangul eksib. Kohtutäituri tegevuse õiguspärasust, sh kooskõla põhiseadusega, on pädev kontrollima maakohus.

Kaebuses toodud asjaoludest selgub, et kaebaja ei ole rahul kohtutäituri tegevusega täitemenetluses, mis seondub tsiviilasjaga nr 2-12-39771. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kõnealuses asjas jättis Pärnu Maakohus 21.06.2013 otsusega EE hagi OÜ Revalconnect vastu kahjuhüvitise nõudes rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 18.12.2013 määrusega määras Pärnu Maakohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja rahuldas kostja taotluse osaliselt, mõistes hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1250 eurot. Selle üle, kuidas täitemenetlus läbi viiakse, ei saa otsustada halduskohus.

3-15-2803 4(4)

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets