2-15-11202/82 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2015.a, Tartu Tsiviilasja number 2-15-11202 Tsiviilasi X.X. taotlus lapse tagastamiseks Haagi 25.10.1980.a Lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni alusel Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 17. septembri 2015.a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Y.Y. i määruskabeus Kohtuistungi toimumise aeg

17. detsember 2015.a Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja (puudutatud isik): Y.Y. (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde ; Vastustajad:

1. avaldaja X.X. (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Grete Lüüs;

2. puudutatud isik W.W. (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi vanemabi Eve Laine; Kohalik omavalitsus: Elva linn, esindaja Agnes Laasberg RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Y.Y. i ja X.X. vahel järgmistel tingimustel sõlmitud kompromiss:

1.1. Y.Y. tagastab vabatahtlikult lapse W.W. Soome Vabariiki isa X.X. juurde.

1.2. Y.Y. il ja X.X. l säilib lapse W.W. suhtes ühine hooldusõigus.

1.3. Y.Y. ja X.X. lepivad omavahel kokku lapsega suhtlemise korra.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 17. septembri 2015.a määrus ja lõpetada tsiviilasja nr 2-15-11202 menetlus.

3. Jätta Y.Y. i ja X.X. menetluskulud nende endi kanda. W.W. le määratud esindaja menetluskulud jätta riigi kanda.

2

4. Saata määrus teadmiseks justiitsministeeriumile (haldi.koit@just.ee)

Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. Tartu Ringkonnakohtu menetluses oli Y.Y. i määruskaebus Tartu Maakohtu 17.09.2015.a määruse peale, millega kohus rahuldas X.X. avalduse W.W. tagastamiseks Soome Vabariiki.

1.1. Justiitsministeerium edastas 28.07.2015.a Tartu Maakohtule X.X. avalduse alaealise lapse W.W. Soome Vabariiki tagastamise küsimuse otsustamiseks Haagi 25.10.1980.a Lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni alusel. Taotluse kohaselt on X.X. l ja Y.Y. il oma lapse W.W. suhtes ühine hooldusõigus. W.W. on sündinud XXX Soome Vabariigis. Lapse kodu on Soome Vabariigis. Lapse ema Y.Y. läks 27. mail 2015.a koos lapsega puhkusele Eesti Vabariiki ja peale puhkust lapsega Soome ei naasnud.

1.2. Maakohus rahuldas 17.09.2015.a määrusega avalduse ja kohustas Y.Y. i konventsiooni art

12 lg 1 kohaselt tagastama W.W. Soome Vabariiki.

1.3. Y.Y. esitas määruskaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu 17.09.2015.a määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta rahuldamata X.X. avaldus alaealise lapse W.W. tagastamiseks Soome Vabariiki. X.X. ja W.W. esindaja leidsid, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja palusid jätta määruskaebus rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus kohustas menetlusosalisi 20.11.2015.a kohtunõudega täpsustama lapse tagastamise asjaolusid ning selgitas, et pooltel on võimalik vaidlus lahendada kompromissi sõlmimisega.

2. 24.11.2015.a esitasid Y.Y. , X.X. ja W.W. esindaja vandeadvokaadi vanemabi Eve Laine Tartu Ringkonnakohtule kompromisslepingu ja palusid ringkonnakohtul kompromiss kinnitada ning menetlus tsiviilasjas nr 2-15-11202 lõpetada. Ringkonnakohtu 17.12.2015.a istungil kinnitasid Y.Y. ja X.X. , et soovivad sõlmida kompromissi ja lõpetada kohtumenetluse. Y.Y. on nõus lapse vabatahtlikult isale tagastama ning tegeleb ise endale Soomes tööja elukoha otsimisega. Lapse esindaja arvates vastab kompromissi sõlmimine lapse huvidele. Elva linna esindaja hinnangul saab isa käesoleval ajal pakkuda lapsele paremaid tingimusi kui seda suudab ema lapsega üksi elades.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus läbi hagita asja hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

4. Ringkonnakohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, jättes kompromissi tekstist välja selle punktid 4 ja 5.

3 Ringkonnakohus tühistab seoses kompromissi kinnitamisega tulenevalt TsMS § 431 lg-st 2 Tartu Maakohtu 17.09.2015.a määruse ja lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel (koostoimes TsMS § 477 lg-ga 1 ja § 478 lg-ga 1) tsiviilasjas menetluse.

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kooskõlas TsMS §- ga 430 kinnitada, kuna kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus ei heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissi võimalik täita. Ringkonnakohus leiab, et menetluse lõpetamine vanemate vahel sõlmitava kompromissiga on esmajärjekorras alaealise lapse W.W. huvides. Ringkonnakohus veendus 17.12.2015.a kohtuistungil, et kompromissi sõlmimine ja lapsega Soome elama asumine vastab mõlema vanema soovile. Vanemad kinnitasid, et suudavad teha omavahel piisavalt koostööd ja teostada ühiselt lapse suhtes hooldusõigust, muuhulgas leppida omavahel kokku ka täpse lapsega Soome mineku aja. Sarnasel veendumusel oli ka lapse esindaja. Mõlema vanema kinnitusel hakkab laps elama isa X.X. kasutuses olevas eluruumis, kus on lapsele olemas kõik vajalik. Eeltoodust lähtudes ei ole vajalik reguleerida kohtumääruses täpsemalt lapse Soome Vabariiki tagastamise üksikasju.

6. Pooled on avaldanud, et välistavad kokkuleppel määruskaebuse esitamise võimaluse menetluse lõpetamise määrusele. Märgitu vastab TsMS § 661 lg-le 4, mille kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Tegemist ei ole kompromissi sisuga vaid menetlusosaliste poolt menetlusõiguste käsutamisega TsMS § 4 tähenduses. Seega kehtib poolte loobumine määruskaebuse esitamise õigusest ka ilma, et kohtul tuleks sellekohane poolte kokkulepe kohtumäärusega kinnitada. Kinnitamist ei vaja kompromissi punkt 5, mille kohaselt taotlevad pooled kohtult esitatud kompromisslepingu kinnitamist ja menetluse lõpetamist. Tegemist ei ole kompromissi sisuga, vaid samuti taotlusega kohtule, mille ringkonnakohus lahendab vastavalt seadusele.

7. Kompromissis sisalduv menetluskulude jaotus tuleneb vahetult seadusest. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul ei ole pooled kokku leppinud teisiti, s.o menetluskulud jäävad poolte endi kanda. W.W. le on Tartu Maakohtu 31.07.2015.a määrusega antud õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Seega TsMS § 172 lg 3 kohaselt jäävad lapsele määratud esindaja kulud riigi kanda

8. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa menetluse kompromissiga lõpetamise korral avaldaja pöörduda uuesti kohtusse samadel asjaoludel (s.o käesoleva aasta juunikuus toimunud lapseröövina käsitatav juhtum) sama puudutatud isiku vastu. Ringkonnakohus märgib, et kuna kõiki menetlusosalisi esindasid vaidluses advokaadid, siis olid menetlusosalised eelduslikult TsMS §-s 432 sätestatust teadlikud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp