2-14-1098/37 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

18. detsember 2015 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-14-1098

R L AS versus J S ja I R

Hagi ese

võlanõue

Hagi hind

7509,87 €

Kohtukoosseis

kohtunik Silvi Maiste

Hageja

R.L.(isikukood ; elukoht xxxx x, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx

xxxxxx xxxxx)

Hageja esindaja

Kostja I

Kostja II

Kostjate esindaja

Kohtuistungi toimumise aeg

RES0LUTSIOON

advokaat Nikolai Kõiv ( OÜ Advokaadibüroo Nikolai Kõiv,

Tallinna 2 Viljandi 71011, e-post nikolai@matti.ee),

J.S.(isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxx xxxx xx-x.

xxxxx-xxxx, xxxxx xxxxxx)

I.R.(isikukood xxxxxxxx; elukoht xxxxx xxx xx-x. xxxxx-

xxxx, xxxxx xxxxxxxx)

Erki Casar (e-post adolfioigus@gmail.com)

25.november 2015

1. Rahuldada hageja taotlused: vähendada haginõuet summani 13620,37 eurot ja võtta vastu

loobumine hagist kostja I R vastu ning lõpetada tsiviilasjas menetlus I R osas.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2014 määruse, mille kohaselt - teha Tartu

Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr 3741939 xxxxxxx xxxxxx xxxxx xxx

xxxxx-xxx xxxx xxx xx xxxx xx x korteriomandi osas täieliku käsutamise keelumärge R L (L)

(isikukood xxxxxxxxx) kasuks -, määratud hagi tagamine.

3. Hagi rahuldada osaliselt ja välja mõista J S R L kasuks 7000 eurot (seitse tuhat eurot ).

4. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada tagatis 807 € ja kanda nimetatud summa R L

arvelduskontole nr. 221023778606 Swedbank AS.

5. Jaotada menetluskulud ning jätta need 51 % ulatuses kostja ning 49 % ulatuses hageja kanda.

6. Välja mõista J S R L kasuks menetluskuluna 32,40 eurot.

7. Saata otsuse koopia menetlusosalistele.

8. Saata otsuse koopia Riigi Tugiteenuste keskusele ja Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale

täitmiseks.

Selgitused otsusele

9. TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata

Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;

10. TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest;

11. apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil;

12. TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja

kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hagiavaldus

Hagejale kuulub Xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx xxxx x x xxxxx. 18.mail

2013.a. tegi kostja J S hagejale R L antud elamu kapitaalremondi osas hinnapakkumise

kogusummas 45900 €.18.mail 2013.a.sõlmisid hageja ja J S koostöölepingu, mille kohaselt J

S kohustus teostama hageja elamule kapitaalremondi hinnapakkumises loetletud tööde osas

kogumaksumusega 45 900 €. Lepingu kohaselt tuli lepingutasu tasuda hageja poolt kolmes

etapis: I etapp 24250 €, II etapp 11537 € ja III etapp 10113 €. Vastavalt lepingule tuli raha

kanda kostja J S elukaaslase I R arvelduskontole. Vastavalt lepingule kandis hageja I R

arvelduskontole nr. 1101714618 09.05.2013.a. 4500 €, 20.05.2013.a. 5000 €, 21.05.2013.a.

5000 €, 22.05.2013.a. 5000 €, 24.05.2013.a. 11108 €, 14.06.2013.a. 2000 €, 20.06.2013.a. 3000

€, 28.06.2013.a. 5000 €, 08.07.2013.a. 1537 €, 26.07.2013.a. 3000 €, 14.08.2013.a. 3113 €,

03.09.2013.a. 600 €, 10.09.2013.a. 82 €, 11.09.2013.a. 170 € , kokku 49 110 eurot. Hageja tasus

veel sularahas J S 09.09.2013.a. 170 € ja 11.09.2013.a. 350 €, kokku 520 €. Hageja on tasunud

J.S.ja I.R.kokku 49 630 €.

J S teostas hagejale kokkulepitud töid osaliselt, osa töid jättis J S teostamata. Hageja pöördus

mitmel korral J S poole nõudega lõpetada pooleliolevad tööd. J S lubas mitmel korral tööd

lõpetamata, kuid oma lubadusi ta ei täitnud ja tööd jäid tegemata. 04. novembril 2013.a. tegi

hageja ajutise tööde järelevalve teostaja Heinrich Reinbachi juuresolekul J.S.suuliselt ja ka

kirjalikult allkirja vastu teatavaks, et viimane ehitustööde lõpetamise tähtaeg on 18.11.2013.a.

Raha summas 10 113 € kuulub R-L.tagasimaksmisele, kui J S ei osta vajaminevat materjali ja

seadmeid välja ajavahemikul 05.11. 2013 kuni 10.11.2013.a. Samuti peab ja kohustub J S

teostama vastavad tööd ja maksma töölistele kokkulepitud töötasu; kui selleks tähtajaks tööd

teostatud ei ole, peab J.S.raha tagasi maksma. Esitatud tingimuste kohaselt kui tööd 18.

novembriks lõpetatud ei ole, peab J.S.raha tagasi maksma. Siis kutsutakse kohale erapooletu

hindaja. Nende tingimustega J.S.nõustus andes selle kohta oma allkirja. J.S.oma lubadust ei

täitnud ja jättis ehitustööd lõpetamata.

Hageja pöördus erapooletu ehitusfirma Muhk Invest OÜ poolel palvega teostada antud

ehitusobjektil teostatud ja teostamata tööde ülevaatus ning esitada hinnapakkumine teostamata

tööde maksumuse osas. 27.11.2013.a. esitas Muhk Invest OÜ hagejale hinnapakkumise

teostamata ehitustööde osas. Esitatud hinnapakkumise kohaselt on Janis Sarve poolt teostamata

ehitustöid koos materjalidega kokku maksumusega 16 138,94 €.

27.11.2013.a. saatis hageja R.L.J.S.tähitud kirjaga 18.mail 2013.a. sõlmitud koostöölepingust

taganemisavalduse ja palus tagastada hiljemalt 02.12.2013.a. R.L,tema poolt tasutud raha

summas 16 138,94 €, so. summa millises ulatuses R.L,on tööd teostamata.

Hageja palub hagi rahuldada VÕS § 3 p 1, § 8 lg 1, § 11lg.1, § 76, § 82 lg.1, §100, §101 lg.1p.1,

101 lg.2, §186p.5, §188 lg.1, §189lg.1

Antud juhul on hageja ja kostja vahel 18.05.2013.a. sõlmitud kirjalik leping, mis vastab VÕS-i

§ 635 lg.1 töövõtulepingu tunnustele. Antud juhul oli kostja poolseks lepingu täitmise tähtajaks

määratud 15.09.2013.a. Hageja andis kostjale lepingu täitmiseks täiendava tähtaja

18.11.2013.a. Antud juhul on hageja täitnud lepingulist kohustust ja tasunud lepingust tuleneva

tasu, kuid kostja J S poolt on lepingust tulenevad kohustused täitmata- tellitud ehitustööd on

lõpetamata .Antud juhul on hageja tasunud kostja J S ettepanekul J S elukaaslasele

I.R.ülekandega kokku 49 110 eurot ja J.S.520 eurot. Kokku on hageja tasunud 49630 €. Selle

eest on hageja saanud J S ehitustöid kokku summas 33 491,06 euro ulatuses. Hagejal on saamata

ehitustöid koos materjalide maksumusega 16138,94 euro ulatuses, mille väljamõistmist hageja

kostjatelt taotleb. Võttes arvesse, et tegelikult sai raha summas 49110 eurot I.R.ja 520 eurot sai

J S, siis seetõttu leiab hageja, et tegemist on solidaarvõlgnikega VÕS-i § 65 lg.1 kohaselt ja

hageja taotleb võlasumma 16138,94 euro väljamõistmist Janis Sarvelt ja Inna Remmelgaselt

solidaarselt.

Kohtuistungil 25.11.12015 ( tl 190 pöördel) hageja loobus nõudest I R vastu ja palus

võlasumma välja mõista J S.

Kostja J S vastus

Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõuet. Kostja on seisukohal, et puuduvad alused hagi

rahuldamiseks ning palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja näeb ühe

võimalusena, et kui pooled lahendavad lisatööde tasumise küsimuse ning kui hageja tasub

temale peale tööde tegemist lubatud 4000.- eurot, siis on kostja nõus lõpetama objekti. Hageja

ei ole tasunud kolme kokkuleppes sätestatud etappi eest nagu viimane ekslikult väidab.

Ülekannetega tasutud 49 110.- eurost 6358.- eurot on tasutud vundamendi eest. Tegemist on

tööga, mis ei sisaldunud hinnapakkumises ning milles leppisid pooled eraldi kokku. Lisaks

eeltoodule on III etapist tasumata 4000.- eurot. Eeltoodut kinnitab hageja 14.08.2013a kostjale

1 edastatud e-mail, milles pooled teevad selgeks, kes kellele on tasunud ja palju on veel vaja

tasuda. Antud kirjas teatab hageja, et vundamendi eest on tasutud 6358, tasutud on I ja II etapp

ning III etapi osas teeb ülekande 14.08.2013a summas 3113.- eurot. Hageja on jätnud avalduses

märkimata ka kostja poolt teostatud tööd, millede eest hageja ei ole samuti tasu maksnud.

Tegemist on töödega, millede teostamises lepiti kokku peale kokkuleppe (hagi lisa nr 8)

sõlmimist, kuna nende teostamise vajadus ilmnes peale kokkuleppe sõlmimist. Kostja poolt

teostatud lisatööde maksumus on kokku 5344.- eurot (lisa nr 2). Kostja ei ole nõus kahju

suurusega ning selle aluseks võetud hinnapakkumisega. Hageja tasudes I ja II etapi eest,

kinnitab antud etappide sisuks olnud tööde nõuetekohast teostamist. Teostamata jäi üksnes osa

III etapi töödest ning seda hageja tegevuse tõttu. Edastatud hinnapakkumine ei tõenda veel, et

selles märgitud tööd jäeti kostja 1 poolt tegemata. Hinnapakkumises näidatud tööde

maksumused ei ole mõistliku suurusega. Hinnapakkumises on teostamata tööde nimekirjas

palju selliseid töid, mis on kostja poolt tehtud. Näiteks hinnapakkumise lisas nr 1 p 1,5, 8-10.

Lisas nr 2 p 1 toodud garaažiukse (1146,23.-) paigaldas selle müünud tootja Kinema OÜ.

Eeltoodu annab aluse arvata, et hinnapakkumine on tehtud objektiga tutvumata. Lisas nr 2 lk 1

p 31-35 materjalid oli kostja poolt ostetud ja viidud objektile, Lisa nr lk 2 p 1 ja 19 nimetatud

tööd on teostatud kostja poolt, jne. Osad tööd on kajastatud topelt: Lisa nr 1 p 6 vihmasüsteemi

osaline paigaldus ning Lisas nr 2 lk 2 p 20 on samuti vihmasüsteemipaigaldus (161,20.-).

Pooled ei ole leppinud kokku garaažipõranda remondis (176,40.- eurot).Osad artiklid on lahti

kirjutamata, näiteks: Lisa nr 2 lk 1 p 33 Transport 195.- eurot (mille transport?); Lisa nr 2 lk 1

p 9 välisuks, värvimine, transport (kui palju iga asi maksab ja miks värvimine); Lisa 2 lk 1 p 15

kinnitusvahendid (238,36.-) (millised ja mille jaoks); Hageja enda tegevus põhjustas osade

tööde tegemata jätmise. Hageja pidi III etapi eest tasuma ette, mida viimane aga ei teinud.

Hageja tasus: 26.07.2013a 3000.- eurot; 14.08.2013a 3113.- eurot ja 03.09.2013a 600.- eurot.

Oma 14.08.2013a kirjas kinnitab hageja oma kohustust tasuda veel 4000.- eurot, mida viimane

aga ei teinud, mistõttu ei saanud kostja 1 teostada kõiki III etapi töid. Hageja sõlmis enne

kostjale antud täiendava tähtaja lõppemist otselepingud kahe kostja alluvuses oleva töötajaga.

Antud tegevusega tegi hageja ise kostjal võimatuks lepingu edasise täitmise ning otsustas osad

tööd lõpetada juhtides ise tööde tegemist. Hageja väide, et on tasunud kostjale 350.- eurot

tänavakivide ostmiseks ei ole tõene. Lähtudes eeltoodust on kostja seisukohal, et hageja kahju

hüvitamise nõudest tuleb maha arvestada: vahe hagile lisatud hinnapakkumise ja mõistlike

hindade vahel (kostja 1 esitab selle esimesel võimalusel); Lisatööde maksumus 5344.- eurot;

Maksmata 4000.- eurot; Maksmata 350.- eurot tänavakivide eest; Hinnapakkumises sätestatud

asjaolud, millised on seal kajastatud alusetult nagu näiteks garaažiuks koos paigaldusega

1146,23.- eurot, vihmaveesüsteemi paigaldamine 161,28.- eurot, garaažipõranda remont

123,48, jne.

Kostja I Rvastus

Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid ja palub jätta menetluskulud hageja kanda.

Kostja leiab, et tema ei saa olla antud asjas kostjaks. Lepinguline suhe on hagejal kostja J S.

Töövõtjal ei ole keelatud määrata, et töövõtulepingust või antud lepingut reguleeriva muu

kokkuleppe kohaselt tellijale tulenev rahaline kohustus täidetakse kolmandale isikule. Antud

asjas tegi hageja tema kontole ülekandeid, millega täitis J S sõlmitud töövõtulepingu alusel

tekkinud rahalisi kohustusi J S ees. Hageja tegi tema kontole erinevatel aegadel kokku 14

ülekannet, Eeltoodu ei tee kostjast automaatselt töövõtjat või isikut, kes vastutaks J S poolt

võetud kohustuste rikkumise eest.

Hageja nõude aluseks on J S sõlmitud töövõtulepingu rikkumine, kuid kostja ja hageja vahel

ei ole sellist lepingut kunagi sõlmitud. Kostja ei ole ühinenud J S kohustustega. Samuti ei ole

kostja ühtegi kohustust rikkunud.

Hagiavalduses ei ole hageja esitanud ühtegi selgitust, põhjendust või õiguslikku alust, millele

tuginedes esitati antud nõue ka kostja I R vastu.

Kohtu põhjendused

1.Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamisel oluliste asjaolude üle:

-

kostja tegi hagejale hinnapakkumise maja ehituseks ( tl 14 )

-

pooled sõlmisid koostöölepingu ( tl 15 )

-

leping hinnaks oli 45900 eurot

-

leping jäi kostja poolt osaliselt täitmata

-

hagi ese on koostöölepingust tulenev nõue

2.Poolte vahel on vaidlus järgmiste asja lahendamisel oluliste asjaolude üle:

-

millised tööd ja mis mahus jäid kostja poolt tegemata

-

tegemata tööde maksumus

3. Koostöölepingu järgi oli tööde maksumuseks 45900 eurot, mis tuli üle kanda I R

arveldusarvele kolmes etapis. Hageja ei ole kandnud üle 3400 eurot ( tl 148). Hageja on

kandnud üle III etapi rahast 10 113 eurot - 3000 eurot 26.07, 3113 eurot 14.08 ja 600 eurot

03.09 ( tl 14, 16).

4. Hageja on lepinguväliselt tasunud J.S.520 eurot, sellest 170 eurot panga ülekandega I R

arveldusarvele ja 350 eurot sularahas J S. Kuid hageja väitel J.S.jättis kaubad ostmata ja raha

ei tagastanud ( tl 16, 17).

5. Hageja on esitanud kohtule seletuskirja koostöölepingule 04.11.2013 ( tl 18 ), mille järgi on

ta tasunud kostjale kogu III etapi tööde maksumuse eest. 04.11.2013 seisuga ei ole seda raha

kasutatud objektile ca 7026 euro ulatuses. Raha kuulub tagasimaksmisele 10113 eurot. Hageja

on andnud kostjale viimaseks tööde teostamise tähtajaks 18.11.2013.

6.Hageja on saatnud kostjale 27.11.2013 kirja ( tl 19 ), mille järgi ta palub kostjal tagastada

ettemaksuna tasutud 16138.94 eurot. Lisaks veel tänavakivide ostmiseks antud sularaha 350

eurot. Kokku kuulub tagastamisele 16488.94 eurot.

7. Kostja vastuse järgi kohtule ( tl 44 pöördel) ülekannetega tasutud 49110 eurot on tasutud

6358 eurot vundamendi eest, mis ei sisaldunud hinnapakkumises ning milles poolsed leppisid

eraldi kokku. Lisaks eeltoodule on III etapist tasumata 4000 eurot. Kui palju ja mille eest on

tasutud tõendab hageja poolt 14.08.2013 kostjale edastatud e-mail ( Lisa nr 1 ). Nimetatud kirja

järgi ( tl 47 ) 14.08.2013 on tasumata 7113 eurot, millest ta 3113 eurot kannab üle ja üles jääb

sellisel juhul 4000 eurot.

8.Kostja 1 vastuse järgi hageja ei ole talle tasunud kostja poolt tehtud tööde eest 5344 eurot,

millede teostamises lepiti kokku peale kokkuleppe ( hagi lisa 8 ) sõlmimist, kuna nende

toestamise vajadus ilmnes peale kokkuleppe sõlmimist. Kostja vaidleb vastu 350 euro

saamisele tänavakivide ostmiseks.

7. Kohtuistungil 12.05.2015 kostja 1 pakkus kompromissina 4000-4500 euro tasumise 4

osamaksena 4 kuu jooksul. Hageja esindaja ei ole sellise kompromissiga nõus, hageja ettepanek

on 14 000 eurot, kuna ta on teinud täiendavaid kulutusi 14000 euro ulatuses ( tl 62 ). Pooled

soovisid siiski aega kompromissläbirääkimisteks. Kokku määras kompromissi esitamise

tähtajaks 02.06.2015. Pooled kompromissi ei saavutanud.

8. Hageja on esitanud kohtule Muhk Investi hinnapakkumise ( tl 21-24), mille järgi on

ehitustööde maksumus 16138.94 eurot.

9. Kostja 1 ei nõustu hageja nõude suurusega, mille aluseks on võetud Muhk Investi

hinnapakkumine, kuna see sisaldab töid, mis on tema poolt tehtud. Kolmanda isiku Good House

poolt koostatud hinnapakkumise mahuks on 10855-11055.86 eurot.

10. Kostja 1 on esitanud kohtule hinnapakkumise 08.05.2013 ( tl 82 ), mille järgi on

vundamenditööde maksumuseks 6358 eurot.

11. Hageja on esitanud kohtule arvestuse, mida ta tegi peale kostjaga lepingu ülesütlemist

summas 13620.37 eurot ( tl 88-91), lisanud tõendid, mis seda tõendavad ( tl 92-130).

12. Hageja vastuse järgi 14.10.2015 ( tl 148 ) jäi kandmata 3400 eurot. Sellest summast ta

arvestab maha laenulepingu ( tl 165 ) järgi kostjale makstud summa 873.04 eurot, mida kostja

ei ole tagasi maksnud, samuti Inna Remmelgase arvele kantud 170 eurot, mille eest kostja

elektritarbeid ei toonud, seega jääb järele 2356.96 eurot. Mingeid lisatöid kokku lepitud ei ole.

13.Hageja on kostjaga sõlmitud koostöölepingu üles öelnud 27.11.2013 ( tl 19).

14.Kohus kohustas kohtuistungil 19.10.2015 pooli koostama tehtud ja tegemata tööde kohta akt

ja panna kirja ka oma erimeelsused ja vaidlusalused töö ning esitada kohtule hiljemalt

02.11.2015. Kostja esitas kohtule ühepoolse tegemata tööde akti summas 4877 eurot ( tl 181),

koos töötasuga 6000-6500 eurot ( tl 180 ). Hageja esitas kohtule kirja ( tl 183-184), milles ta ei

nõustu kostja poolt koostatud aktiga. Hageja ise mingit akti ega arvestust kohtule ei esitanud.

Hageja kirja järgi pooled kohtusid 25.10.2015, kostja keeldus akti koostamisest. VÕS § 636

järgi lasub kostjal selline kohustus teostatud töö tellijale üle anda. Seega ka kohustus tõendada

tema poolt teostatud ja üleantud tööde kogust ja selle maksumust. Kostja esitatud akt ei ole

hagejale arusaadav, akt ei vasta vormiliselt ega sisult teostatud tööde üleandmis-vastuvõtuakti

nõuetele.

15. Kohus kuulas kohtuistungil üle tunnistajana M R. Tunnistaja ütluste järgi soovis hageja

temalt hinnapakkumist ehitusobjektil teostamata tööde kohta J S poolt. Ta käis kohal, tutvus

olukorraga, mõõtis kõik üle, mis seal objektil tegemata oli. Tutvus hinnapakkumisega, mis oli

J S poolt koostatud. Ta tegi hinnapakkumise teostamata tööde osas. Kuna hinnapakkumises ei

ole kõik nii detailselt kirjutatud, on võtmed kätte see, et inimene saab sinna sisse kohe elama

minna. 25. oktoobril 2015 käis tema ka ehitusobjektil. J.S.soovis minna üle mõõtma, mis siis

teostamata on. Siis vestlesid seal R.L.ja Janis Sarv. Vaatasid üle, mis tegemata oli, niinimetatud

visuaalselt. Tööd on ju tänaseks tehtud. J.S.näitas, mis tema arvates tegemata oli, käis ja

mõõdistas need üle. Siis tekkis seal hirmus vaidlus ja muud mitte midagi. J.S.läks akti

koostama. Ta saab aru, et keegi akti koostamisest ei ole ju keeldunudki. J.S.saatis ju akti

kohtule, aga see pole lihtsalt mingisuguse akti vormis. Kohapeal ei koostatud ühtegi akti.

Üleandmise-vastuvõtmise akti koostamine on ehitaja ülesanne. Akti vormi lõpus on kirjas

tegemata tööde lahter ja sinna kirjutab tellija. Näiteks tegemata tööd või millega rahul ei olda.

Tema töid seal ei teostanud, tegi ainult hinnapakkumise. Põhimõtteliselt on hageja ja kostja

vahel sõlmitud väga ebapiisav leping. Nõuetekohane projekt ja korralik leping vähendavad

töövõtja ja tellija vahelist vaidlust. Kohati võib ehitusmaterjalide valik olenevalt tootjast võib

kõikuda mitmekordselt, aga mitte enamus materjalidele. Kips, materjalid, villad ja sellistel

suurematel asjadel ei ole suurt hinnavahet, kindlasti on hinnavahe valamutel, segistitel, WC

pottidel, oleneb, mis firmat valida. Tema on võtnud hinnapakkumise koostamisel aluseks

keskmise hinna. Tuuletõke on ikka selle pärast mõeldud, et ta tuult peaks. Vill peab soojust

pidama. Kas esialgses Sarve pakkumises oli ka peetud silmas tuuletõke ja soojustus, seda ta ei

oska kommenteerida. Vahepeal ta käis seal kohal ja R.L.seal ehitas midagi ümber. Kas tema

hinnapakkumine sätestas ka seal valesti tehtud töid, ta pole selles päris kindel, ei mäleta

kahjuks. Firmade kasumimarginaal on kuskil 20%, aga eraisikute puhul ei saa seda

kasumimarginaali küll õigeks pidada. Eraisikutele on kuskil 5%. Tema tegi hinnapakkumise,

aga ei ehitanud. Ta pigem arvab, et ehituse maksumus kujunes odavamaks. Teha võib ju mis

hinnaga iganes tahetakse. Tema arvestas, et selle peab tegema algusest peale ametlikult koos

maksudega. See, kuidas Sarv seda tegi, ta ei tea. Ta mõõtis kõik üle, tol momendil olid need

tööd ju teostamata.

16.Kohus kuulas kohtuistungil üle tunnistajana I L. Tunnistaja avaldas, et Karksi küla, Kivi

tänaval 4 kõrvalhoone ehitisel teostas töid kõige pealt J.S.oma brigaadiga. Ta pakub, et J.S.jättis

töid teostamata 1/3. M R esitas hinnapakkumise tegemata tööde kohta. Tööd teostas keegi

kolmas isik. Nimesid ei oska öelda, ta ei ole sellega kursis. 25. oktoobril oli vestlus tegemata

tööde osas ja J.S.võttis seal mõned mõõdud ja lahkus. J S soovitati R L, et oskab hästi ehitada

ja rohkem ta ei oska öelda.

17. Hagiavalduse järgi on poolte vahel kirjalik leping, mis vastab VÕS § 635 lg 1

töövõtulepingu tingimustele. Kostja rikkus lepingut mittekohase täitmisega VÕS § 100 järgi.

Lepingust tulenevad kohustused on lõpetamata. VÕS § 186 lg 1 kohaselt lõpeb võlasuhe

lepingust taganemisega. Hageja on teinud kostjale 27.11.2013 taganemisavalduse. VÕS § 189

lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu

alusel üleantud tagastamist. Hageja palus kostjatelt välja mõista alusetult omandatud raha.

Kohtuistungil hageja esindaja avaldas ( tl 175), et kui leping oli üles öeldud, siis juhindutakse

alusetult rikastumise sätetest. Kui on tehtud taganemise avaldus, siis kummalgi poolel on õigus

saada tagasi alusetult rikastumise sätete alusel.

18. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma

asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija)

aga maksma selle eest tasu. Sättest tulenevalt tuleb töövõtjal töö (valmis) teha ja tellija peab

tehtud töö eest tasuma.

19. VÕS § 189 lg 1 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema

poolt lepingu alusel üleantu tagastamist.

20. Kohus leiab, et tegemist on töövõtulepingu täitmata jätmisega, kostja jättis osa töid

tegemata, mille eest oli hageja talle teinud ettemaksu. Selles asjaolus pooltel vaidlust ei ole.

Vaidlus on tegemata tööde mahus ja maksumuses, missuguse summa peab kostja hagejale

tagastama tegemata tööde eest

21. Kohus leiab, et hagejal on õigus tema poolt lepingu alusel tasutud ja kostja poolt tegemata

jäetud tööde maksumus tagasi saada.

22. Kohus leiab, et tegemata tööde maksumuse kindlaksmääramine Muhk Invest OÜ

hinnapakkumise alusel summas 16138.94 eurot ei ole põhjendatud, sest hinnapakkumine on

tehtud sellisena, kui tööd oleks teostanud Muhk Invest OÜ. Tunnistaja M R andis kohtuistungil

ütlusi, et tema tegi hinnapakkumise, aga ei ehitanud. Ta pigem arvab, et ehituse maksumus

kujunes odavamaks. Teha võib ju mis hinnaga iganes tahetakse. Tema arvestas, et selle peab

tegema algusest peale ametlikult koos maksudega. See, kuidas S seda tegi, ta ei tea. Ta mõõtis

kõik üle, tol momendil olid need tööd ju teostamata. Kohus leiab, et kostja J S ja Muhk Invest

OÜ hinnapakkumised ei ole võrreldavad, kuna nad on koostatud erinevalt ja ei ole

usaldusväärselt tõendatud, et sisaldavad ühesuguseid töid ja kasutatavaid materjale.

23. Kohus leiab, et Muhk Invest OÜ poolt tehtud hinnapakkumist ei saa lugeda tõendina kostja

poolt tegemata tööde akteerimisena. Hinnapakkumine väljendab seda, millise maksumusega

oleks hinnapakkumises nimetatud tööd teostanud Muhk Invest OÜ.

24. Kohus leiab, et tegemata tööde maksumuse kindlaksmääramine hageja arvestuse ( tl 88-

91) järgi summas 15487.31 eurot ei ole põhjendatud. Nimetatud arvestus sisaldab ostetud

kaupa, kuid ei ole võrreldav kostja poolt tehtud hinnapakkumisega. Arvestusest ei nähtu, kas

kõik need kuluartiklid sisalduvad ka kostja hinnapakkumises. Samuti ei nähtu, milliste tööde

eest ja mille alusel on hageja tasunud töölistele. Hageja ei ole esitanud kohtule töölepinguid,

tõendamaks, mida ehitustöölised pidid tegema ja mis töid nad tegelikult tegid, kas nad tegid

ainult neid tõid, mis kostjal jäi tegemata või tegid ka mingeid lisatöid. Kohus leiab, et hageja

võis küll teha sellised kulutused, kuid ei ole usaldusväärselt tõendatud, et kuidas need on

võrreldavad kostja poolt tehtud hinnapakkumise järgi tegemata töödega.

25. Kohus leiab, et Muhk Invest OÜ hinnapakkumine ja hageja enda poolt tehtud kulude

arvestus ei ole võrreldavad ja hageja kulutusi kostja poolt tegemata tööde osas ei saa põhjendada

nimetatud hinnapakkumisega. OÜ hinnapakkumine on tunnistaja ütluste järgi tehtud arvestades

ettevõtte kasumimarginaali umbes 5 % ja kõiki maksusid, sh. tööjõumaksud. Hageja arvestus

sisaldab tšekke ja arveid kauba kohta, sularaha väljamaksete nimekirja ( tl 129). Nimekirjas on

ainult 3 isiku allkirjad raha saamise kohta. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu mingite maksete

arvestamist, seega võib eeldada, et ehitustöölistele on makstud nn. ümbrikupalka.

26. Hageja väitel on hinnapakkumisest tl 14 tegemata tööde nimekiri. Kohtuistungil hageja

nimetas tegemata tööd: soojustus osaliselt tegemata, garaaži uks oli välja ostmata ja tegemata.

Soojustus osaliselt tegemata, mis puudutab teist korrust. Teise korruse seinad olid tehtud ja

garaažil, aga katuse soojustus tegemata. Tuuletõke oli osaliselt paigaldatud, paigaldamata oli

osaliselt garaaži laes ehk teise kooruse laes. Katuse ääreplekid olid panemata, katus oli

lõpetamata. Tegemata olid katuse ääre plekid ja harjaplekk. Ainult oli paigaldatud eterniit. Kate

oli paigaldatud, aga mitte lõpuni. Lagede viimistlus: plaat ostmata ja paigaldamata, Niiskete

ruumide glasuurplaat ostmata ja paigaldamata. Vannitoa segistid, WC ostmata, pesumasina

paigaldus, sundventilatsioon ostmata ja paigaldamata. Vihmaveesüsteem oli osaliselt ostetud,

aga paigaldamata. Garaaž seest viimistlemata. Garaaži uks oli tellitud Sarve poolt, kui välja

ostmata ja paigaldamata. Siseuksed olid kõik ostmata ja paigaldamata. Välisuks oli ostmata ja

paigaldamata. Elektritööd siseviimistlus oli kõik tegemata- elektritöödest oli tegemata pistiku

katted, juhtmestik oli pandud. Laminaat ostmata paigaldamata kõikides siseruumides. Akendele

putukavõrku ei paigaldatud, putukavõrgu osas leppisid kokku, et ta ei telli. Alarmi andurid,

koos puldiga oli kõik paigaldamata. Juhtmestik oli olemas. Ärklituba oli soojustamata osaliselt

ja täielikult tegemata garaaži viilkatuse soojustus. Pesumasina valmidus oli olemas, selles

vaidlust pole. Nendele kõikidele asjadele käib juurde töötasu. J.S.on teinud hagejale tööd

32 280€ eest. Nüüd ei ole võimalik seda täpselt määratleda, kuna hageja on nüüd need tööd ära

teinud.

27. Kohtuistungil oli kostja seisukohal, et 90% sai tehtud ja 10% jäi umbes tegemata. Tunnistab,

et jäi tegemata garaaži uks, sundventilatsioon jäi paigaldamata. Välisuks klaasita oli olemas,

aga jäi paigaldamata. Põranda laminaat vastavalt kliendi soovile oli olemas, aga jäi

paigaldamata, osaliselt vihmaveesüsteem ka, oli olemas, aga osaliselt paigaldamata. Alarmi

juhtmestik, juhtmestik oli olemas, aga andurid paigaldamata. Viimistlus seintele ja lagede

viimistulus jäi ka tegemata. Kostja hindab, et tal on tööd tegemata, mida hagejal on õigus raha

tagasi saada, 4000€. Hinnapakkumine on üldistav, kostja lähtub 4000€, millega ta oleks need

tööd ise saanud lõpetatud. Soojustamata ongi kokku kuskil 10 m2 katust. Teise korruse

soojustus oli tehtud. Garaaž oli avatud, selline kahe korruseline. Garaaži osal oli tegemata see

oli umbes 10m2, ärklituba oli tehtud. Tuuletõke oli täielikult paigaldatud. Katuse harjaplekk

panemata, ääreplekk kõik oli pandud ju. Lagede paigaldus, materjal oli tellitud, aga polnud raha

seda välja osta. Niiskete ruumide glasuur plaat oli olemas, aga nad läksid tülli ja materjal on

siiamaani alles. Glasuurplaat on panemata. Vannituba, valamu, segistid pesumasina

täisvalmidus oli olemas, aga pesumasina valmidus ei sobinud ja viidi garaaži. Pesumasina

veetorustik, äravool, see oli koos vundamendiga olemas ja praegu ka olemas.

Vihamaveesüsteem oli maja taha paigaldatud ja objektil oli olemas. Garaaž seest viimistlemata

plaat, mis ta ostis ei sobinud hagejale. Hageja tahtis OSB plaati ja selleks polnud tal raha, et

seda osta. Garaaži uks paigaldamata. Siseuksed paigaldamata. On sellega nõus. Välisuks oli

olemas, aga värv ei sobinud, pidi selle üle värvima. Elektritööd, lampe ei pidanud tema tegema.

Juhtmed paigaldas ta ära, pistikud olid panemata. Laminaat oli küll paigaldamata. Alarmi

juhtmestik, pult, andurid- juhtmestik oli olemas, aga andureid ja pulti ei olnud pandud. Vaidlus

on nüüd selles, millised tööd on tehtud ja millised mitte.

28. Hageja kirjas kostjale 27.11.2013 on lause “ võttes arvesse, et Teie ei teostanud

koostöölepingus märgitud tähtajaks ja hiljem ( 4.11.2015) kokkulepitud tähtajaks koostatud

lepingus märgitud töid ega ostnud materjale, seetõttu ütlen üles 18.05.2013 sõlmitud

koostöölepingu“ „Palun tagastada mulle minu poolt ettemaksuna tasutud summa 16138,94

eurot.“ ( tl 19).

29. Kohus leiab, et leping ei ole lõppenud ülesütlemisega. Üles saab öelda üksnes

kestvuslepinguid (vt VÕS § 116 lg 6 ja § 196). Töövõtuleping ei ole kestvusleping. Juhul kui

tellija ei tagane töövõtulepingust, võib ta töös puuduste esinemise korral need ise parandada või

lasta seda teha teisel isikul (vt VÕS § 646 lg 5). Selline tegevus ei tähenda aga töövõtulepingu

ülesütlemist.

30. Seadus ei näe ette lepingust taganemise avaldusele konkreetseid sisulisi nõudeid. Seega on

oluline vaid see, et teisele poolele ilmneks taganeda sooviva poole tahe, et ta tahab lepingut

ühepoolselt lõpetada. Tahteavaldus peab olema selge ja väljendama tõepoolest tahet leping

lõpetada. Kohus leiab, et hageja kirjast on selgelt ja üheselt arusaadav, et tema tahe on leping

ühepoolselt lõpetada ja tagasi saada raha, mille ta on kostjale ette maksnud ja mille ulatuses

kostja pole töid teostanud. Taganeda saab ka töövõtulepingust.

31. Kohus leiab, et ei hageja ega kostja ei ole kohtule usaldusväärselt tõendanud, missuguse

summa väärtuses jäid kostja poolt tööd teostama. Kohus analüüsis eelpool p 21 ja 22, miks ei

ole põhjendatud võtta aluseks Muhk Invest OÜ hinnapakkumist ( kes töid ei teostanud ) ega

hageja poolt koostatud tehtud kulutuste arvestust. Kostja on pakkunud kompromissina 4000-

4500 euro tagastamist, hiljem esitanud kohtule arvestuse ( tl 180 ), kus tunnistab tegemata

tööde maksumuseks 6000 -6500 eurot. Hageja on oma seletuskirjas koostöölepingule

04.11.2013 märkinud, et tema poolt üle kantud rahast ei ole objektile kasutatud ca 7026 eurot.

Kostja leidis kohtuistungil, et tegemata tööde maksumus on 7000€. Kas selle eest on makstud

või mitte, see enam ei ole oluline.

Hageja esindaja kinnitas kohtuistungil, et nende põhimõte on selles, et kui palju on kostja

saanud hagejalt raha ja kui palju ta on teinud töid tegelikult. 7000€ ei nõustu. On äärmisel juhul

nõus 13 000 euroga. Nad läheksid kompromissile 13 000€ juures, arvestades tl 21

hinnapakkumist.

Kohtuistungil jäi hageja nõude suuruseks hagiavalduses märgitud 16 138,94€, kuid

kohtuistungil 19.11.12015 hageja vähendas haginõuet ja haginõude summa on 13 620,37 €.

32. Hagiavalduse järgi on nõue lepingu järgi tegemata tööde maksumuse tagasi saamiseks.

Kokku on tasunud hageja kostjale I R arvele 49630 eurot. Kostja vaidles nimetatud summale

vastu, sest osa üle kantud rahast 6358 eurot oli tasutud vundamendi tegemise eest ja see ei

sisaldunud hinnapakkumises. Vundamendi tegemise kohta on eraldi hinnapakkumine ( tl 82)

summa

6358

eurot,

hageja

on

tunnistanud,

et

see

summa

on

tasutud

vundamendi tegemise eest ( tl 47 ).

33.Muude lisatööde osa on pooled eri seisukohtadel. Kostja väitel on hageja jätnud talle

tasumata lisatööde eest kokku summas 5344 krooni ( tl 44 pöördel), hageja väitel ei ole kostja

talle esitanud ühtegi suulist ega kirjalikku rahalist nõuet lisatööde kohta. Hageja väitel on ta

tasunud kostjale mõned lisa summad, mille eest on kostja jätnud materjalid ostmata või töö

tegemata. Kohus leiab, et lisatööde tegemise ja nende eest maksmise kohta ei üle kumbki pool

esitanud kohtule usaldusväärseid tõendeid. Kumbki pool ei ole tõendanud kokkuleppeid

lisatööde kohta.

32. VÕS sätete eesmärk on eelkõige tagada tellija ekvivalentshuvi rahuldamine, s.t see, et tellija

omandatud töö väärtus vastaks selle eest töövõtjale makstud tasule. Kuna pooled ei ole

usaldusväärselt tõendanud tagastatava rahasumma suurust, tuleb rahasumma suurus määrata

kohtul. Kohus leiab, et tulenevalt p 30 märgitud poolte seisukohtadest on põhjendatud määrata

selleks rahasummaks 7000 eurot ja see summa tuleb kostjal hagejale tagastada, seega tuleb

nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Hagi nõue kostja 2 I R vastu

33. Kostja 2 I.R.on oma vastuses kohtule hagi kohta hagile vastu vaielnud. Ta leidis, et ta ei saa

olla kostjaks, kuna hagejal oli lepinguline suhe kostjaga 1. Töövõtjal ei ole keelatud määrata,

et töövõtulepingust või antud lepingut reguleeriva muu kokkuleppe kohaselt tellijale tulenev

rahaline kohustus toidetakse kolmandale isikule. Hageja oli nõus, et kostja 1 ees täidetavad

rahalised kohustused kantakse kostja 2 kontole, see välistab hagejal võimaluse nõuda kostjalt 2

raha alusetu rikastumise alusel.

34. Hageja esindaja kohtuistungil 25.11.2015 loobus nõudest I R vastu, kuna kohtuistungil

J.S.tunnistas, et I.R.on talle raha välja maksnud. Olgugi, et enne ta väitis vastupidist, et ta ei ole

raha saanud ja sellepärast ei saanud neid töid lõpetada, siis hageja palub välja mõista

hagiavalduses märgitud summa ainult J S. Loobuvad hagist I R vastu, kuna J.S.tunnistas

kohtuistungil vande all, et sai I R raha kätte.

35. Kohus märgib, et vaidlust ei ole olnud selles, et J.S.ei ole kätte saanud raha I R. J.S.on

väitnud alates hagi kohta esitatud vastusest, et hageja ei ole talle tasunud kogu lepingujärgset

maksumust. Hinnapakkumise ja lepingu summast on hageja poolt tasumata 3400 eurot, see on

kohtuistungil usaldusväärselt tõendatud.

36. 27.11.2015 kohtumäärusega rahuldas kohus hageja taotlused vähendada haginõuet

summani 13620,37 eurot ja võtta vastu loobumine hagist kostja I R vastu ning lõpetada

tsiviilasjas menetlus I R osas ja tühistada Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2014 määruse, mille

kohaselt - teha Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr 3741939 Viljandi

maakonnas Karksi vallas Karksi-Nuia Tartu mnt 28 korteri nr 4 korteriomandi osas täieliku

käsutamise keelumärge R L (L) (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks - , määratud hagi tagamine.

Tehnilistel põhjustel ei ole nimetatud määrus pooltele kättesaadavaks tehtud, seetõttu kohus

rahuldab taotlused kohtuotsusega.

37. TsMS § 195 lg 1 kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise

määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise.

38. Hageja on esitanud taotluse tagatise tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud

tagatis 807 eurot tuleb tagastada hagejale.

Menetluskulude jaotus ning menetluskulude väljamõistmine

Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 otsustab kohus kohtuotsuse tegemisel menetluskulude jaotuse ning

menetluskulude rahalise suuruse.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on

põhjendatud jagada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuivõrd hageja

soovis saada kostjalt I 13620,37 eurot, kuid kohus rahuldas hagi summas 7000 eurot, on kohtu

hinnangul põhjendatud jätta kostja kanda 51 % menetluskuludest ja hageja kanda 49 %

menetluskuludest.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja

või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 176 lg 2 kohaselt kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne

kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude

nimekirja esitamiseks.

Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad menetluskulud

riigilõivust summas 650 eurot (tl 7, 8) ning lepingulise esindaja kuludest summas 1220 eurot

(100 eurot tund) koos käibemaksuga, kokku 1870 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on

hageja lepingulise esindaja kulude sisuks:

Hagiavalduse koostamine (arve nr 1 tl 195) 3 tundi; ettevalmistus 12.05.2015 kohtuistungiks 1

tund; esindus 12.05.2015 kohtuistungil 0,5 h; hageja poolt lepingulisele esindajale esitatud

dokumentidega tutvumine, õiguslik analüüs ja kohtule täiendavate tõendite esitamine

(02.06.2015) 1,5 tundi summas; kostjate 06.10.2015 täiendavate seisukohtade analüüs,

täiendavate tõendite kogumine ja vastuse koostamine kohtule 14.10.2015 2 tundi; ettevalmistus

kohtuistungiks 16.10.2015 1 tund summas; esindus kohtuistungil 19.10.2015 2 tundi summas;

kohtuistung 25.11.2015.a.istungil 1 tund summas, kokku 12 tundi summas 1200 eurot +

käibemaks 240 eurot, 1440 eurot.

Kostja hageja menetluskuludele vastu vaielnud ei ole.

Kostja kantud menetluskulude sisuks on: hagi materjaliga tutvumine 1,5 h, selle analüüs 2,5h,

vestlus kostjatega, et saada infot, mis on seotud hagi aluseks olevate asjaoludega 2h ja kostja 1

vastuse koostamine 2h ja kostja 2 vastuse koostamine 1h, kokku 10h; kostja 1 seisukoha ja

taotlusete koostamine ja edastamine kokku 3h; kostja 2 seisukoha koostamine ja esitamine

kokku 1h; istungiks ettevalmistamine ja osalemine kokku 1,5h; hageja täiendavate tõenditega

tutvumine 3h, selgituste küsimine kostjalt 1 1h, kostjate ühise vastuse koostamine 3h, kokku

7h; hageja vastuse ja uute tõenditega tutvumine 2h; kostja 2 seisukoha koostamine 1h; istungiks

ettevalmistamine 2h; töötunnid kokku on 27,5h, ühe töötunni maksumus on 100.- eurot, pluss

käibemaks. Kostja I menetlusega seotud töömaht 24,5h. kostja II menetluskulude maht on

21,5h.- Kui hagi jäetakse mõlema osas rahuldamata siis on kostjate menetluskulud kokku

3300.- eurot, millest 550 on käibemaks. Kui hagi jäetakse rahuldamata:- kostja 2 osas siis on

kostja 2 menetluskulud 2580, millest 430 on käibemaks, aga kui kostja 1 osas, siis on- kostja 1

menetluskulud 2940, millest 490.- eurot on käibemaks.

TsMS § 175 lg 1 ning lg 11 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu

ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks

suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud

piirmäärast. Kohus kontrollib käesolevaga vaatamata kostja poolsele mitte vastu vaidlemisele

hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Kohus, tutvunud hageja ja kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja

tsiviilasjade

materjalidega,

leiab

et

hageja

ja

kostjate

menetluskulude

rahalise

kindlaksmääramise avaldused kuuluvad rahuldamisele osaliselt.

Kohus lisab, et arvestab menetluskuluna esindaja tegevusi, mis on otseselt seotud konkreetse

menetlusdokumendi koostamisega. Samuti on kohus arvestanud esindajate seisukohtade

korduvusi menetlusdokumentides. Kohus on seisukohal, et eelkõige kuulub hüvitamisele

lepingulise esindaja aeg, mis on kulunud sisuliste ning argumenteeritud ja asjakohaste

seisukohtade väljendamiseks kirjalikes menetlusdokumentides, s.h taotlustes. Samuti on

põhjendatud lepinguliste esindajatel kohtuistungil osalemiseks kulunud aeg. Kohus leiab, et

lepinguliste esindajate tunnihinnad on aktsepteeritavad.

Kohus loeb põhjendatuks hageja esindaja ajakulu: hagiavalduse koostamine 3 tundi,

ettevalmistus kohtuistungiteks kokku 1 tund, esindus kohtuistungitel kokku 4 tundi; 02.06.2015

täiendavate tõendite esitamine 1 tund; 14.10.2015 vastuse koostamine kohtule 2 tundi, kokku

11 tundi so 1320 eurot (1100 eurot + käibemaks 220 eurot) + riigilõiv 600 eurot, kokku 1920

eurot.

Kohus leiab, et hagi tagamise riigilõiv 50 eurot tuleb jätta hageja kanda, kuna hagi tagamisel

seati kostja 2 korteriomandile käsutamise keelumärge. Hageja 25.11.2015 kohtuistungil loobus

hagist kostja I R vastu.

Kohus loeb põhjendatuks kostja I esindaja ajakulu: kostja 1 vastus hagile (tl 44-45) 2 tundi,

ettevalmistus kohtuistungiteks kokku 1 tund, esindus kohtuistungitel kokku 4 tundi; kostja I

seisukoht, taotlused (tl 63-64) 1 tund; kostja I seisukoht, taotlused (tl 74-77) 1,5 tundi; kostja I

seisukoht (tl 83-84) 15 min; kostjate seisukoht (tl 139) 1 tund; kostja 1 arvestus (tl 180) 15 min,

kokku 11 tundi summas 1320 eurot (1100 eurot + käibemaks 220 eurot).

Kohus loeb põhjendatuks kostja II esindaja ajakulu: kostja II vastus hagile (tl 41-43) 1 tund;

kostja 2 seisukoht (tl 66) 30 minutit; kostjate seisukoht (tl 139) 30 min; kostja II seisukoht (tl

171-172) 30 minutit; kokku 2,5 tundi summas 300 eurot (250 eurot + käibemaks 50 eurot).

Kohus leiab, et kostja II osas on hagi vaidlus on olnud minimaalne, mistõttu ei arvesta kohus

kostja II osas istungiteks ettevalmistamise aega ja kohtuistungite aega.

Hageja kostjate menetluskuludele vastu vaielnud ei ole.

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas hageja menetluskulude rahaliseks

suuruseks kokku 1920 eurot (s.h riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulu 1320 eurot). Kuna kostja

kanda tuleb jätta 51% hageja menetluskuludest, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks

menetluskuludena välja 979,20 eurot (51 x 1920 : 100).

Hageja 25.11.2015 kohtuistungil loobus hagist kostja I R vastu ja vastavalt TsMS § 168 lg 4

alusel jäävad kostja II menetluskulud hageja kanda.

Kuna hageja kanda tuleb jätta kostja II menetluskulud (300 eurot) ja 49% kostja I

menetluskuludest, on põhjendatud mõista hagejalt kostjate kasuks menetluskuludena välja 300

eurot ja 646,80 eurot (49 x 1320 : 100), kokku 946,80 eurot.

TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad

nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse

resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega

välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt I hageja kasuks

välja menetluskulud summas 32,40 eurot (979,20 – 946,80).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Silvi Maiste

kohtunik